The post Hasartmänguprobleemide teadlikkuse kuu on märtsis! appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>
Hasartmängusõltuvus ei ole iseloomuviga ega nõrkus. See on vaimse tervise probleem, mis võib mõjutada igaüht – sõltumata vanusest, soost või sissetulekust. Hea uudis on see, et abi on olemas ja taastumine on võimalik. Märts on hasartmänguprobleemide teadlikkuse kuu. Jagame infot, tuge ja praktilisi nõuandeid hasartmänguprobleemide ennetamiseks ja nendega toimetulekuks.
Jälgi ka meie FB lehte ja jaga infot – see võib kellelegi olla väga oluline.
Kontakt ja abi hasartmängusõltuvuse puhul:
Sotsiaalmeedia: www.facebook.com/hasartmangusoltuvusenoustamiskeskus
E-kiri: [email protected]
Mänguriliini telefon: 15410
The post Hasartmänguprobleemide teadlikkuse kuu on märtsis! appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>The post HNK läheb suvepuhkusele! appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>The post HNK läheb suvepuhkusele! appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>The post Siin me oleme. Ekraanide lummusest välja. Psühholoogide nõuanded appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>Saates saad targemaks selle osas, mida ekraanid noore ajuga teevad ja mil moel pärsivad lapse normaalsete regulatsioonide arengut, kui palju on piisav ekraaniaeg ja kuidas võtta vanemlikku vastutust laste ekraanide kasutamise aja ja sisu eest.
Saates esinevad Laste Vaimse Tervise Keskuse lastepsühhiaater Kerstin Kõiva ja kliiniline lapsepsühholoog Marileen Olenko.
The post Siin me oleme. Ekraanide lummusest välja. Psühholoogide nõuanded appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>The post Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2023 appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>Uuringu eesmärk on anda ülevaade Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ja muutustest viimaste aastate jooksul. Peamised uuringuvaldkonnad olid:
§ elanikkonna jagunemine hasartmängudega kokkupuute alusel;
§ hasartmängusõltuvuse riskirühmad ja nende taust;
§ internetis hasartmängude mängimise kogemus ja eelistused.
Kokkuvõtteid kõigi uuringu eesmärkide osas ning tulemustest võrreldes varasematel aastatel läbiviidud uuringutega, saab lugeda lisatud uuringu lõpparuandest.
The post Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2023 appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>The post Head Teadmistepäeva! appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>https://jupiter.err.ee/1608821572/mina-olen-z-polvkond
The post Head Teadmistepäeva! appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>The post HNK on suvepuhkusel! appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>The post HNK on suvepuhkusel! appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>The post Hasartmängija lähedastele suunatud tugigrupp alustab taas sügisel! appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>Uuringud on näidanud, et ühe pereliikme probleemsel hasartmängimisel on mõju terve pere funktsioneerimisele. Probleemne hasartmängimine mõjutab nii pere- kui intiimsuhteid, nii lähedasi partnereid kui ka teisi pereliikmeid, sealhulgas lapsi, vanemaid, õdesid-vendi ja vanavanemaid. Halvenenud suhted ning emotsionaalsed ja majanduslikud raskused on kõige sagedasemad probleemid, mis mõjutavad mänguri lähedasi; samuti on leitud seoseid probleemse hasartmängimise ja perevägivalla vahel. Australian National Online Gambling Support Service andmetel leiti, et pereliikmed on kõige rohkem kogenud emotsionaalset stressi (98%), negatiivset mõju suhtele mänguriga (96%), negatiivset mõju enda sotsiaalsele elule (92%) ja majanduslikke raskusi (77%).
Mänguri perekondlikku keskkonda iseloomustab sageli kõrge viha ja konflikti tase ning madal selge ja efektiivse kommunikatsiooni tase. Lähedased võivad kogeda vastuolulisi mõtteid ja emotsioone, tunda abitust, üksindust ja olla teadmatuses selle kohta, kas ja kuidas on võimalik lähedast paranemisele suunata, paranemisel toetada. Mänguri partnerid kogevad suurenenud vastutust igapäevaelu korraldamise ja majandusliku toimetuleku eest, mis sageli viib viha ja kibestumiseni, illusioonide purunemise ja usalduse kaotuseni. Kõik need stressorid mõjutavad ka lapsi. On leitud, et mängurite lapsed kogevad rohkem depressiooni, neil on enam käitumisprobleeme ning probleemset hasartmängimist.
Eelnevale tuginedes võib väita, et lisaks mängurile kogevad probleeme ning seega vajavad abi ka mänguri lähedased. Pereliikmete abisoove uurides on leitud, et oodatakse nii mänguri vajadustele kui pere vajadustele suunatud infot ja sekkumisi. Näiteks tuntakse huvi nõuannete vastu selle kohta, kuidas suunata mängurit muutusele ja motiveerida teda abi otsima; ning teisalt, kuidas parandada suhete kvaliteeti ja tulla toime mängurluse negatiivsete tagajärgedega perele. Seejuures on enim sekkumist vajavateks lähedaste kogetavateks tagajärgedeks emotsionaalsed probleemid nagu ärevus, alanenud meeleolu, kõrgenenud distress, üksildustunne; suhteprobleemid nagu kõrgenenud konfliktsus, häiritud kommunikatsioon ja usaldus, ka verbaalne ja füüsiline vägivald; ning praktilised probleemid nagu majanduslikud raskused ja igapäevane toimetulek.
The post Hasartmängija lähedastele suunatud tugigrupp alustab taas sügisel! appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>The post Uuring Eesti alaealiste elanike kokkupuuted hasart- ja videomängudega 2022 appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>Tegemist on Eestis esmakordselt läbi viidud uuringuga, mille eesmärk oli saada süsteemne ülevaade Eesti laste mängukäitumisest internetis ning mängusõltuvuse riskirühmadest. Uuring mõõtis internetis raha peale mängitavaid hasartmänge (s.h. veebiikasiinosid, kaardimängud, kihlveopanustamine) ja videomänge ehk elektroonilisi mänge, mida mängitakse arvutil, mängukonsoolil või nutiseadmel.
- Hasartmänge on vähemalt iganädalaselt mänginud 4% ja vähemalt igakuiselt 7% 11-16-aastastest lastest.
- 16% on mänginud hasartmänge, et põgeneda probleemide või ebameeldivate tunnete eest.
- Kõigist 11-16-aastastest lastest 5% ja hasartmängude mängijatest 24% on määratletavad probleemsete hasartmänguritena.
- Kõigist 11-16-aastastest lastest 3% ja videomängude mängijatest 3% on määratletavad probleemsete videomänguritena.
- Mängusõltuvuse riskirühma moodustab 3% videomängude mängijatest ja 5% hasartmängude mängijatest. Sugu ja vanus ei ole riskirühma kuulumisega seotud.
Uuring näitab, et videomänge mängib vähemalt iganädalaselt 83% 11-16-aastastest lastest. Kõige sagedamini mängitavad videomängud on sandbox ja shooter, aga ka reaalajas mängitavad strateegiamängud. Märgitakse, et lapsed võivad mängida ainult videomänge, kuid võivad seda kombineerida ka hasartmängudega (20%).
Läbi viidud küsitlusest selgus, et mõnikord või tihti on 20% hasartmänguritest tundnud end halvasti või tüdinult, kui on üritanud oma hasartmängimist vähendada või lõpetada, 16% on mänginud hasartmänge, et põgeneda probleemide või ebameeldivate tunnete eest ning 15% on üritanud peale viimast kaotust mõnel teisel päeval kaotatud raha tagasi võita. Lapsed, kes on mänginud hasartmänge, on kõige sagedamini mänginud kasiinomänge ja pokkerit.
„Isiklikule kogemusele lähtudes ütlevad paljud täiskasvanud, et tänapäeva lapsed ja noored on liiga palju ekraanide ees. On väga oluline aru saada, kui suur on probleem tegelikult ning kuivõrd on tegu traditsioonilise „noored on hukas“ retoorikaga,“ ütles sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator Triinu Täht. „Covid-kriis mõjus kõige raskemalt laste ja noorte vaimse tervisele ning kuna lapsed olid koju suunatud ja sotsiaalne suhtlus takistatud, oli meie kartus videomängudest liigselt haaratud laste osakaalu suhtes isegi suurem kui tegelik probleemse te mängijate protsent. Samas näitab uuring kujukalt, et ka siis, kui sõltuvust pole, võib liiga palju videomängu muus elus muresid põhjustada. Muret teeb ka, et sedavõrd paljud noored on kokku puutunud raha peale mängimisega,“ lisas Täht.
Uuringu läbi viinud Kantar Emori uuringuekspert Jaanika Hämmal rääkis, et poistel on tüdrukutest enam kokkupuuteid hasartmängudega. „Poisse on enam iganädalaste videomängude mängijate seas, nad on kokku puutunud suurema hulga erinevate videomängudega ning kasutavad tõenäolisemalt päris raha videomängudes erinevate asjade ostmiseks või teiste mängijatega kauplemiseks.“ sõnas Hämmal.
Analüüsi põhjal selgus, et videomängude mängijatest on peaaegu alati või sageli ülemäärast hõivatust mängimisega tundnud 22%; raskusi mängimise kontrollimisel või lõpetamisel 18%; ärritust, ärevust, kurbust üritades mängimist piirata või lõpetada 15%. Kõige vähem tuleb ette seda, et mängimise tõttu kaob huvi oma varasemate hobide või meelelahutuse vastu: seda on kogenud 46% videomänguritest, sh. peaaegu alati või sageli 9%. Seda, et kannatada on saanud õppeedukus, hinded või olulised suhted pere ja sõpradega, ütleb 52% lastest, sh. 6%, et seda on ette tulnud peaaegu alati või sageli.
„,On väga hea, et meil on täna andmed, millele tuginedes edaspidi sekkumist kavandada. Paljud lapsevanemad ei ole teadlikud, mida lapsed tegelikult digivahendis teevad. Sageli peetakse mängimist ainult arendavaks tegevuseks, mida ta kindlasti ka on, kui sellega tegeleda mõistlikult. Kuna aga mängimine on põnev, siis noor ei suuda ise olla teadlik riskidest ja oma käitumist reguleerida.“ ütles Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusest juhatuse liige ja kliiniline psühholoog Pille-Riin Indermitte.
Tegemist on Eestis esmakordselt läbi viidud uuringuga, mille eesmärk on ülevaade Eesti laste mängukäitumisest internetis ning mängusõltuvuse riskirühmadest. Uuringu viis läbi Kantar Emor koostöös Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskusega vahemikus 21.september – 12. oktoober 2022. Kokku küsitleti 280 Eestis elavat last vanuses 11–16 aastat. Uuringut rahastab sotsiaalministeerium. See on osa projektist “Hasartmängusõltuvuse ennetamine ning hasartmängusõltuvusega inimeste ja nende sugulaste toetamine”. Sotsiaalministeerium jätkab tegevusi laste arengu toetamiseks vanemluse toetamise programmidega, lasteaedade ja koolide keskkonna kujundamist vaimset tervist toetavaks koostöös HTMiga, valdkonnaülese ennetuse kokkuleppe elluviimist koos kolleegidega teistest ministeeriumist, kohalikul tasandil vaimse tervise teenuste toetamisega ja loomulikult ka hasartmängusõltuvuse nõustamisteenuste rahastamist.
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus tegeleb hasartmängusõltuvuse ja digisõltuvuse hindamise, nõustamise ja psühhoteraapiaga. Teenust rahastab Sotsiaalministeerium ja see on abivajajale tasuta.
Uuringu lõpparuande ja pressikonverentsi esitlusega saab tutvuda SIIN!
The post Uuring Eesti alaealiste elanike kokkupuuted hasart- ja videomängudega 2022 appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>The post Tugigrupp hasartmängija lähedastele 2023. Tallinnas appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>Tugigruppi on oodatud hasartmänguri täisealised lähedased (isa, ema, õde/vend, vanavanem, kaaslane/abikaasa, laps/lapsed, lähedane sõber).
Grupi eesmärk on aidata mõista, mis on probleemne hasartmängimine, kuidas see mõjutab mängurit ja tema lähedasi ning kuidas leevendada probleemse hasartmängimisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.
TUGIGRUPIS ARUTAME VEEL:
– kuidas motiveerida mängurit abi otsima ja teda paranemise teekonnal toetada
– kuidas hoida ja tõsta iseenda emotsionaalset heaolu ning parandada suhteid, mis on lähedase probleemse hasartmängimise tagajärjel kahjustada saanud.
Üks grupikohtumine kestab 90-120 minutit, mille jooksul käsitletakse planeeritud teemat ning arutletakse ka grupiliikmete oluliste küsimuste ja emotsionaalset tuge vajavate teemade üle.
MUU OLULINE INFO:
– Grupis osalemine on tasuta, grupitegevus on rahastatud projekti “Hasartmängusõltuvuse ennetamine ja hasartmängusõltuvusega inimeste ning nende lähedaste toetamine” poolt.
– Grupp avatakse 3 osaleja registreerumisel, maksimaalselt kuni 8 liiget. Juba avatud gruppi liituda ei saa.
– Kohtumised toimuvad Tallinnas (täpsem info registreerunutele enne grupikohtumiste algust), vajadusel ja grupi läbiviijate otsusel viiakse kohtumised läbi virtuaalselt.
Registreerumiseks kirjuta oma osalemise soovist aadressil: [email protected].
NB! Registreerumine on avatud kuni 24. märts 2023. Registreerumisel palume teada anda grupis osaleja ees- ja perekonnanimi, vanus, seos mänguriga ja veel midagi, mida peab osaleja oluliseks enda kohta teada anda.
GRUPIKOHTUMISED TOIMUVAD ALGUSEGA KL. 18.30 JÄRGMISTEL KUUPÄEVADEL:
27. märts; 03., 10., 17. ja 24. aprill; 08., 15., 22. ja 29. mai ja 05.juuni 2023
GRUPPI VIIVAD LÄBI:
Kaja Laidre, psühholoog
Mari Munk, kliiniline psühholoog
Sandra Vetik, kliiniline psühholoog
Kristel Altmäe, psühholoog, pereterapeut
The post Tugigrupp hasartmängija lähedastele 2023. Tallinnas appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>The post Dokumentaalfilm NOT A GAME appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>Vaata dokumentaali siit: https://www.netflix.com/title/81405383
The post Dokumentaalfilm NOT A GAME appeared first on Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.
]]>