Kust kõik alguse sai?

Kõige ürgsemad kardinad kujutasid endast ukseava ette riputatud loomanahka, kuid need ei hoidnud kuigi hästi volti ja olid tõenäoliselt väga kohmakad. Täpset aega, mil loomanahku sel otstarbel kasutama hakati, ei ole veel suudetud tuvastada. Teada on, et esimesed õmblusnõelad, mida kasutati loomanahkade kokku õmblemiseks pärinevad Prantsusmaalt 19-15 aastatuhande vahelt.

Esimesed tekstiilid olid valdavalt linased mis pärinevad Egiptusest. Neile järgnesid villased kangad ja hiljem puuvill ja siid. Esmajärgus kasutati tekstiile riietusesemete valmistamiseks ja alles seejärel leidsid need kasutust ka ruumide kujundamisel.

Milleks tekstiile akende ette panema hakati?

Kuigi konkreetseid tõendeid ei ole, on alust arvata, et Keskajal kasutati kootud tekstiile lossides, et katta uksi ja aknaid. Eriti kui loss asus Inglismaal või Põhja-Euroopas. Kuigi akende ees olid puidust luugid ja tubadel uksed, siis neist puhus tuul kergesti läbi. Seega on alust arvata, et paksude kangastega oli võimalik ruumi soojemana hoida.

Millist mõju avaldas klaasi valmistamise tehnika areng?

Klaasi valamise tehnika täiustati 13 sajandil Itaalias ja seeläbi muutusid järgnevatel sajanditel populaarsemaks klaasitud aknad. Eriti just Renessansi perioodil hakati üha rohkem kasutama klaasruutudega aknaid. Kuigi klaas kaitses külma tuule eest ja lasi samal ajal valguse tuppa lubas see ka võõrastel pilkudel tuppa piiluda. Seetõttu kasutati akendende katmiseks luuke ja kangaid. Kuigi päris kardinateks neid akna katmiseks kasutatud kangaid veel lugeda ei saa.

Tõeliseks klaasivalamise pärliks on 1680-ndatel valminud Versailles loss, kus kasutati Prantsusmaa klaasitootjate poolt välja töötatud palju selgema ja siledama pinnaga klaase. Kõige erilisem ruum lossis on peeglisaal, kus on siledapinnalised peeglid ja puhtast läbipaistvast klaasist aknad.

Millal hakkasid kardinad laiemalt levima?

Kuigi iidsed Ida tsivilisatsioonid Pärsias, Indias ja Hiinas olid pikalt juba tekstiile kudunud ja kasutanud neid erinevate avade katmiseks, siis Euroopa kodudesse jõudmine võttis kangastel aega. Üheks suureks tekstiilide Euroopasse jõudmise teguriks oli Siidi tee, mis tänu aktiivsele kommunikatsioonile erinevaid kultuurilise mõjutusi kaasa tõi. Nende hulgas siis ka tekstiilide valmistamise kunsti, mis seejärel euroopas üha rohkem populaarsust kogus. Kuigi siinkohal me räägime ikkagi kõrgklassist, kes endale kodu tekstiiliga kaunistamist lubada said.

Tekstiilide masstootmine sai alguse masintootmise arenguga 1840ndatel aastatel. Juba järgmiseks kümnendiks olid kodutekstiilid kätte saadavad ka keskklassile. Umbes samal ajal tekkis vajadus ka kardinameistrite, decoraatorite ja arhitektide järgi. Kellelt siis sooviti arhitektuuri ja kodutekstiili omavahelist sümbioosi. Pitskardinad muutusid igas kodus kohustuseks, et varjata toas toimuvat võõraste pilkude eest. Hiljem lisandusid valikusse veel ka tüll- ja võrkkardinad. Taoliste kardinate levikut soosisid ka üha tihedama asustusega linnad, kus vastasmaja aknad teineteisele üha lähemale kolisid. Selle aja võtmesõnaks oli mida rohkemate detailidega ja keerukamate mustritega kardinad, seda paremad.

Millised suursündmused on kardinatele mõju avaldanud?

Oluliselt mõjutasid kardinate kultuuri Esimene ja Teine Maailmasõda. Pärast teist maailmasõda muutusid üha populaarsemaks korterelamud ja neis kasutati enamasti väga lihtsaid kardinaid. Teistes elamutes püüti enamasti aritektuurset stiili ka kardinate valikul säilitada, kuid see ei olnud reegel.

Kuhu oleme jõudnud?

Tänasel päeval eelistatakse valdavalt kahte stiili klassikalist või kaasaegset. Klassikalises stiilis kardinad hõlmavad endas keerukama ülesehitusega kardinaid ja rohkemaid detaile. Kaasaegses stiilis kardinad on valdavalt lihtsa joonega ja pigem funtsionaalsed. Valmistamise osas vajavad mõlemad stiilid osavat kätt ja õigeid teadmisi.

The post Kardinate ajalugu appeared first on Disain Digesto.

Elektrilised kardinad ja ka targa maja lahendused on juba aastaid turul olnud. Mõlemil rindel on toimunud suured edasiminekud ja tänasel päeval on põhimõtteliselt võimalik kõiki erinevaid kardinaid elektrimootoriga valmistada ja neid ka nutikodu lahenduse kaudu juhtida.
Samuti on nutikodud lapsekingadest välja kasvanud ja võimaldavad hoopis rohkemat kui varem.

Mida uut kaasaegsed elektrilised kardinad endas peidavad?

Üheks peamiseks suureks muutuseks on peaaegu hääletuks muutunud mootori hääl. Kui varem oli kinni seotud silmadega inimesel kerge näpuga mootori suunas osutada, siis nüüd teeb pigem häält liikuv kardin ise.

Teise olulise muutusena on erinevate juhtmevabade juhtimislahenduste lisandumine. Näiteks Hollandist pärit Forest Shuttle mootoriga kardinasiinid omavad juba sisseehitatud Z-wave raadioside lahendust, mis võimaldab neid otse Fibaro nutikodu lahendusest juhtida.

Lisandunud on veel ka akuga rulookardinad. Nimelt mootori sisse on ehitatud aku, mida peab tavakasutuse korral kuskil 2-3 korda aastas laadima.

Mida uut on pakkuda nutikodu lahendustes?

Kaabeldatud targa maja lahendusi on Eesti turul mitmeid ja nende kõigiga on võimalik kenasti kardinaid juhtida. Eriliselt on soov aga ära mainida Fibaro nutikodu lahendus, mis töötab Z-wave raadioside tehnoloogial ja seetõttu ei vaja see oma toimimiseks kaableid. Ehk siis on võimalik see lahendus paigaldada ka peale maja valmimist. Samuti on võimalik väga lihtsasti seadmeid juurde lisada. Inglise keeles on väljend Plug and Play ehk ühenda ja mängi. Just selle sama loogika alusel on võimalik oma kodu vastavalt vajadusele järjest nutikamaks ehitada. Ja seda kaabeldatud targa maja lahendused nii hõlpsasti ei võimalda.

Kellel Fibaro nutikodu vastu huvi tekkis, siis seda pakub eestis indome.ee.

The post Elektrilised kardinad ja nutikodu lahendus appeared first on Disain Digesto.

Trükimustrilised kangad

Trükkimisel tekitatakse kangale lokaliseeritud värviline muster. Iga värv kantakse kangale ükshaaval ja kindlasse kohta. Mõningate trükiviiside korral värvid kattuvad ja segunevad. Mustri kangal võib tekitada nii trükimasina abil kui ka kombineeritud värvimise meetodil. Trükkimismeetodi valik sõltub aluskangast (siiditrükk, ülekandega trükkimine, tindipritsiga trükkimine).

Kahepoolsed kangad

Nende omapäraks on riide valmistamisel täiendavate lõngasüsteemide kasutamine, mille käigus moodutub mitu üksteise peal asetsevat kihti. Teise lõime- või koesüsteemi olemasolu võimaldab valmistada riideid mille paremal ja pahemal poolel on taotuslikult erinev või ka vajadusel sama muster. Kaksikparempoolsed kangad on paksemad ja raskemad, aga mõlemal poolel ühesuguse väljanägemisega.

Viimistlused

Üldtermin erinevatele kanga, lõnga ja kiu töötlusprotsessidele. Viimistlus järgneb harilikult kanga tootmisprotsessile ja sellega parandatakse materjali teatud omadusi. Erinevate viimistluste eesmärgiks on näiteks pesemis- ja päikesekindluse tõstmine, kortsuvusekindluse suurendamine, pillinguvastane viimistlus, vedelikke ja saasetaineid tõrjuv/hülgav viimistlus, süttimis- ja põlemisomaduste parandamine, antibakteriaalne ja antistaatiline viimistlus, soojuslike omaduste paranadamine, läike andmine, kanga pehmendamine või nanotehnoloogiline töötlus.

Labane sidus

Labane kude on kõige lihtsam ja levinum siduse viis ning seda iseloomustab see, et riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Seetõttu on kanga parem ja pahem pool ühesugused ning kanga pind on sile ja ühtlane.
Toimne sidus
Toimses siduses kangaid iseloomustab kitsad ja diagonaalsed toimejooned (nt teksa). Sültuvalt lõngade arvust ja tihedusest võivad toimsed kangad olla pehmed ja kohevad või väga paksud ja tugevad. Kalasabamuster kootakse samuti toimses siduses, kuid neile on iseloomulik toimejoonte suuna pidev muutus.

Karusega sidused

Karusega sidustel on riide paremal poolel nö karusega pind, mis koosneb tihedatest lõngaostakestet või aasadest. Karuse võib saada nii koe- kui ka lõimelõngadest (kude- ja lõimkarusega riie). Karusega riiete eriliigiks on froteeriided aasalise karusega.

Samet

Sametiks nimetatakse kangaid, millele on läbilõigatud karusega kude. Samet on madala karusega – 1,5-2 mm.

Veluur

Veluur on sameti prantsusepärane nimetus. Enamasti nimetatakse veluuriks madala (vähem kui 2 mm kõrguse) karusega pehmet jatihedat villast, puuvillast või siidiriiet.

Velvet

Velvet on sameti inglisepärane nimetus, kuid meie tunneme velveti all enamasti reljeefsete pikitriipudega puuvillast sametit meenutavat kangast. Velvetkangas on hästi vastupidavja seetõttu kasutatakse seda sageli teksastiilis pükste, vestide ja jakkide valmistamiseks.

Plüüs

Plüüs on lahtilõigatud karusega riie, mille karus on aga hõredam ja pikem kui sametil (4 mm). Plüüskangas on elastne, pehme ja sametine. Ka kunstkarusnahk on valmistusviisilt plüüsiga sarnane.

Frotee

Tavaliselt puuvillane või linane froteesidusega (läbilõikamata karusega) riie.

Atlass- ja satäänsidus

Atlass- ja satäänsidus annavad võrreldes teiste sidustega kõige pehmema ja siledama pinnaga kangad. Atlass- ja satäänsidus võimaldavad kõige paremini esile tuua lõngade läiget ja värvust, kuid on siduste hulgast kõige väiksema vastupidavusega, sest riiehargneb ja libiseb kergesti. Kangad on sileda pinnaga, kuna kangaid iseloomustavad pikad ülekatted ja korrapäraselt asetsevad siduspunktid, mis jäävad vaevu märkamata. Atlass(satään)-sidusel on rapooris vähemalt 5 lõnga ning riide pinnal asetsevad katted võivad olla nii lõimelõngadest (atlasssidus) kui ka koelõngadest (satäänsidus). Satäänsiduses koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis lõimelõnga alt läbi, atlassidusel vastupidi.

Atlass

Siiditööstuses on rohkem levinud atlass-sidusega kangad. Atlasskanga parem pool on sile ja läikiv, pahem pool aga tuhm.

Satään

Satääni parem pool on silejakaunilt läikiv ning pahem pool tuhm. Satääni võib olla valmistatud ka siidist või keemilistest kiududest.

Žakaar

Žakaar on üldnimetus suuremustrilisele kootud kangale ja mõiste tähistab kõiki kangaid, mille kudumisel on kasutatudžakaartelgesid. Nimetus tuleneb prantslase Joseph-Marie Jacquard ́i järgi, kes 19. sajandil leiutas ja võttis esimesena kasutusele žakaarkangasteljed. Kangale on iseloomulikud enamasti suuremõõtmelised kujundid, mis saavutatakse koe- ja lõimeatlase vaheldumise teel. Žakaarsidusega valmistatakse brokaati, damastijamuid sisustustekstiile.

Taft

Labase sidusega kangas, mis on valmistud siidist või sünteetilistest kiududest. Suur koe- ja lõimelõngade tihedus annavad siledapinnalise, jäiga kanga. Jätab luksusliku mulje. Tafti lõim on tihedam kui kude, seetõttu on riidel peened põikijooned.

Kreppkangas

Krepp on krobelise peeneteralise pinnaga kangas. Krepp-efekti saamiseks kasutatakse kreppkeeruga lõngasid või erilist kreppsidust, mis on odavam alternatiiv ehtsast siidist või villast ehtsale kreppkangale. Kreppkangast on väga erineval kujul – nt kreppkangas võib esineda nii villa-krepina kui kreppšifoonina.

Damast

Damast on ühevärviline suure sissekootud mustriga kangas. Ornamentidest on enim kasutatud lille-, looma- või ka puuviljamotiive. Esimesena valmistati Hiinas, Indias, Süürias. Nime sai 12. sajandil kuulsa tekstiillinnaDamaskuse järgi. Muster moodustub koe- ja lõimeatlassi vaheldumisest: valgus eraldub neilt erinevalt ja muster eraldub selgesti. Damasti kootakse žakaartelgedel, nii siidist, puuvillasest, linasest kui ka sünteetilisest kiust.
Kuna damasti kudumine on keeruline protsess ja lõimelõnga peavad taluma suurt tõmbekoormust, siis valmistatakse damasti ainult kõrgkvaliteetsetest ja sileda, läikiva pinnaga kiududest.

Brokaat

Brokaat on hõbedase või kuldse niidiga läbikootud riie, millel püüab pilke harilikult luksuslik muster.

Batist

Batist on õhuke ja poolläbipaistev labasekoeline riie, mida alguses valmistati linasest, tänapäeval kasutatakse selleks ka puuvilla ja polüestri segu.

Organsa

Organsa on läbipaistev, õhkõrn kangas, mille valmistamiseks kasutatakse väga peeneid lõime- ja koelõngu, mida võib valmistada nii looduslikes kui ka sünteetilistest kiududest. Nad on kerged ja neil on kaunis läige. See-eest on nad väga kergesti kortsuvad.

Sifoon

Sifoon on väga õhuke looritaoline kangas, mis on kootud labases siduses ja suure, kuid erinevasuunalise keerdumusega (S ja Z) kiududest. Sifooni valmistatakse puuvillast, siidist või sünteetilistest kiududest. Erinev keeru suuna tõttu on kangas veidi elastne ja pind tundub veidi ebaühtlane ja teraline.

Vuaal

Vuaal on läbipaitev ja õhuke labase sidusega kardinakangas. Koe- ja lõimelõngad on samasuunalise tugeva keerdumusega, mis annab tugeva korrutatud niidi. Pehme drapeeruvuse tõttu kasutatakse seda peamiselt kardinakangana ja läbipaistavas pesus. Harilikut toodetakse vuaalknagast suure keerdumusega monofilamentsest polüestrist või puuvillast.

Tüll

Tüll on lihtne augulise struktuuriga võrgutaoline kangas, kus augud on moodustatud lõnga teatud moel keerutamise või kudumise teel. Eristatakse siletülli, mis on kuusnurksete või rombikujuliste silmadega võrkkudum, mida valmistatakse tüllikudumismasinatel. Paremaks peetakse tülli, millel on väiksemad augud ja mis on valmistatud peenemast lõngast.

Kardinatüll on ažuurne mustriline kangas, mille võrgul võivad esineda mitmesuguse kujuga augud. Seda liiki tülli toodetakse kardinakudumis- ja silmkoemasinatel, samuti kangastelgedel. Vaatamata võrgulisele struktuurile, on tüll tugev ja väga vastupidav. Ning sobib hästi modernsesse interjööri.

Pits

Pits on õhuline kangas või pael, mille aluspõhjaks on enamasti võrk ning sellele moodustatud muster. Muster võib olla kootud koos aluspõhjaga või moodustatud hiljem. Tähtsaimad pitsitüübid on punutud pitsid, Raschel-pitsid ja tikitud pitsid. Raschel-pitse valmistatakse Raschel-masinatel ja sellega saab valmistada keerukamate mustritega pitskangaid. Tikitud pitsid valmistatakse õhukesele aluskangale mustri tikkimisega ja neid toodetakse tikkimisautomaatidel. Viimastest on tuntuimad Bryselli pits, mille muster on tikitud tüllist alusmaterjalile. Gipüürpitsi on raske, massiivse reljeefse mustriga pits, mille saamiseks tikitakse õhukesele alusriidele reljeefne muster ning seejärel töödeldakse riiet keemiliselt, millega eemaldatakse alusmaterjal.

Flokeeritud kangas ja flokk-trükk

Sametilaadse pinnaga kanga, mis saadakse sspetsiaalse kangatrüki meetodi abil, mille käigus liimitakse kanga pinnale lühikesed kiud. Aluskangale liimitavateks kiududeks võivad olla nii puuvill, vill ja sünteetilised kiud, kuid enamasti kasutatakse viskooskiude.
Flokeeritud kanga saamiseks on põhiliselt kaks meetodit: kloppimismeetod ja elektrostaatiline meetod. Põhiliselt kasutatakse elektrostaatilist meetodit. Kiududele antakse positiivne laen ja liimitavale alusmaterjalile negatiivne laeng. Elektrilaengu tõttu tõmbuvad kiud vastu aluskangast ja kinnitatakse termiliselt 130 kraadi juures.
Mustrilise kanga valmistamiseks kasutatakse trükivaltse, mille abil kantakse liim aluskangale vaid mustri kohale ja kiud kinnitub sinna elektrostaatilise välja abil. Kiu pikkus on harilikult 0,2-4 mm.

Tikitud kangas

Tikkimine on tekstiiliajaloos pikkade traditsioonidega, mille esimesi ajaloolisi jälgi on näha Assüüria ja Babüloonia skulptuuridelt. Tikandiniit kantakse aluskangale kas käsitsi või masinaga. Teatud juhtudel aluskangas eemaldatakse täielikult või osaliselt.

Pimenduskangas

Pimenduskangad on ideaalseks alternatiiviks ruloodele. Valmistamiseks kasutatakse eriti tihedat kangast ja spetsiaalset kudumistehnikat, mis ei lase läbi päevavalgust, aga samas mõjub interjööris elegantselt ja hubaselt.

Tafting

Tafting on karusega materjal, milles karuse lõngad on nõeltöötlemistehnikas kinnitatud põhimikku. Vertikaalselt liikuvad nõelad viivad karuse lõnga kanga teisele poolele, kus spetsiaalsed konksud hoiavad kinni aasa tagasi minemist. Lõigatud karuse jaoks on masinal olemas noad, mis lõikavad aasad läbi. Nii valmistatakse põhiliselt vaipu, mille tagumine külg kaetakse veel liimainega, et karus paremini materjalil püsiks.
Käsitsi taftitud vaipade valmistamisel toimub töö käsitsi aluspinnale kantud mustrit järgides ja taftingupüstoli abil.

The post Tekstiilisõnavara, et räägiksime ühte keelt! appeared first on Disain Digesto.

Kuidas toimib Martindale test?

Antud test hindab kanga vastupidavust hõõrdumisele. Kanga tükk asetatakse Martindale masinasse, kus seda hõõrutakse ringjate liigutustega. Kangatükk vaadatakse kindlate intervallide tagant üle, et tuvastada kiudude purunemist või välimuse muutumist. Test lõpetatakse, kui kangatükil esineb lubatust rohkem purunenud kiudusid või kui kanga välimus on oluliselt muutunud

Tulemuste klassifitseerimine:

• Kerge kodukasutus >15 000 pööret
• Üldine kodukasutus >20 000 pööret
• Karm kodukasutus >30 000 pööret
• Karm avalik kasutus >40 000 pööret

Mida on oluline arvesse võtta?

Tegemist on spetsiifiliste ettekirjutustega testiga, millel esinevad omad vead. Eriti tasub siinkohal tähelepanu juhtida samet kangastele, mis võivad omada 100+ tuhat pöördega testi tulemust. See on küll ilus number, kuid reaalsuses võib antud kangas kaotada oma välimuse kordades kiiremini kui testi tulemus seda väidab. Põhjuseks on nimelt sameti ja teiste karusega kangaste ülesehitus. Nimelt enne kui sameti aluspinna kiud purunema hakkavad peab kogu pealmine “pehme” osa ära kuluma. Seetõttu tasub kindlasti ka mööblitootjalt või kanga müüjalt nõu küsida. See ei tähenda, et mööblikangaste tootjad tahtlikult valetaksid. See on lihtsalt teatud kangaste omapära, millega tasub arvestada.

The post Mida näitab mööblikanga Martindale test? appeared first on Disain Digesto.