Ingvar Allekand: “Praegune muudatus on eelkõige ajendatud sellest, et anda Domuse arendusvaldkonnale selgem fookus ja struktuur. Uus juht Tõnu Leinbock saab keskenduda vaid oma valdkonnale. Lisaks nüüd Tõnu Leinbocki poolt juhitavale kinnisvara arendusele on meil ju ülioluline tegevussuund ka rahavoo investeeringute juhtimine (Domus FND), mida veab Kairit Kasepuu. Domus jätkab ambitsioonikalt kasvulainel.“

*Loe täismahus artiklit kinnisvarauudised.ee.

The post Käiguvahetus. Ingvar Allekand: Domus jätkab ambitsioonikalt kasvulainel* appeared first on Domus Kinnisvara I Kinnisvara müük ja hindamine.

Veebruar näitas kinnisvaraturul piirkonniti erinevaid liikumisi, kuid üldpilt jäi mõõdukalt stabiilseks. Tallinnas ja Tartus toimus korterite hinnatasemes kerge korrektsioon, samas kui tehinguaktiivsus püsis suhteliselt tugev või kasvas veidi. Pärnus jätkus hinnatõus ning tehingute arv suurenes, viidates aktiivsele turule. Väiksemates piirkondades, nagu Viljandi ja Kuressaare, olid hinnaliikumised ja tehingumahud volatiilsemad, mis on väikese turu puhul tavapärane. Kokkuvõttes iseloomustas veebruari mõõdukas aktiivsus: suuremates linnades püsis nõudlus korteriturul tugev, samal ajal kui väiksemates piirkondades mõjutasid turu statistikat üksikud tehingud ning aktiivsus jäi tagasihoidlikumaks.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg näitas veebruaris mõõdukat hinnakorrektsiooni. Korterite keskmine hind langes kuuga 2%, ulatudes 3 115 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta võrdluses siiski 4% kõrgemaks. Korteritehinguid tehti 655, mis on veidi rohkem kui jaanuaris ning viitab aktiivsuse kergele kasvule pärast aasta alguse rahulikumat perioodi. Hinnalangus koos tehingute arvu suurenemisega viitab pigem tehingute struktuuri muutusele kui nõudluse vähenemisele.

Eramute segmendis toimus 13 tehingut, mis on vähem kui jaanuaris ning jääb selgelt alla eelmise aasta veebruari tasemele. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 2 tehingut, mis on samuti vähem kui nii eelmisel kuul kui ka aasta tagasi. Kokkuvõttes püsis Tallinna kinnisvaraturg veebruaris aktiivne: korteriturul kasvas tehingute arv, samal ajal kui hinnatase korrigeerus mõõdukalt allapoole ning teiste segmentide aktiivsus jäi tagasihoidlikumaks.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg näitas veebruaris mõõdukat jahtumist nii hinnatasemes kui ka tehinguaktiivsuses. Korterite keskmine hind langes kuuga 5%, jõudes 2 424 euroni ruutmeetri kohta, ning jäi aasta võrdluses 1% madalamaks. Korteritehinguid tehti 99, mis on vähem kui jaanuaris, kuid püsib siiski suhteliselt tugeval tasemel. See viitab sellele, et hinnalangus ei tulene nõudluse kadumisest, vaid pigem tehingute struktuuri muutusest ning võimalikust ostjate ettevaatlikkusest kõrgemate hinnatasemete juures.

Teistes segmentides oli samal ajal märgata aktiivsuse kasvu. Eramute turul sõlmiti 12 tehingut, mis on rohkem kui jaanuaris ning võrdne eelmise aasta veebruari tulemusega. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 5 tehingut, mis samuti ületab eelmise kuu näitaja. Kokkuvõttes oli Tartu veebruar tasakaalus: korterite hinnad korrigeerusid allapoole, kuid tehinguaktiivsus ja huvi teiste elamusegmentide vastu jäid stabiilseks.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg näitas veebruaris hinnataseme tugevat kasvu. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4% ning oli aasta võrdluses koguni 20% kõrgem, ulatudes 2 271 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 65, mis on rohkem kui jaanuaris ning viitab aktiivsuse mõõdukale kasvule pärast aasta alguse rahulikumat perioodi.

Eramute segmendis toimus 12 tehingut, mis on veidi vähem kui jaanuaris, kuid märgatavalt rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 13 tehingut, mis tähendab kasvu võrreldes nii eelmise kuu kui ka eelmise aasta veebruariga. Kokkuvõttes oli Pärnu kinnisvaraturg veebruaris aktiivne: korterite hinnad jätkasid tõusutrendi ning nõudlus elamumaa vastu püsis tugev.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg näitas veebruaris hinnataseme järsku tõusu. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 15%, ulatudes 1 315 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi siiski 13% madalamaks kui aasta tagasi. Korteritehinguid tehti 18, mis on sama tase kui jaanuaris ning viitab sellele, et hinnamuutus tulenes pigem tehingute struktuurist kui aktiivsuse kasvust. Väikese turu puhul võivad üksikud kallimad tehingud keskmist hinda märgatavalt mõjutada.

Eramute segmendis toimus 12 tehingut, mis on veidi vähem kui jaanuaris, kuid rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa tehinguid veebruaris ei registreeritud. Kokkuvõttes püsis Viljandi kinnisvaraturg aktiivsuselt stabiilne, kuid hinnatasemes toimus tugev kuine kõikumine, mis peegeldab väikese turu tundlikkust üksikute tehingute suhtes.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

The post Kinnisvaraturu ülevaade, veebruar 2026 appeared first on Domus Kinnisvara I Kinnisvara müük ja hindamine.

Domus Kinnisvara senise arendusvaldkonna juhi Ingvar Allekandi sõnul seisab Eesti kinnisvaraturg uue kasvuperioodi lävel ning ettevõtte meeskonna tugevdamine on selles kontekstis loogiline samm. „Sügisel läbiviidud konkurss uue valdkonnajuhi leidmiseks viis meid kokku mitme tugeva kandidaadiga,“ sõnas Allekand. „Tõnu Leinbocki puhul sai otsustavaks tema tugev inseneri taust ja selge visioon juhi rollist, mis on väga heaks täienduseks Domuse arendustiimi senistele tugevustele ja kompetentsidele.“

Tõnu Leinbocki sõnul liitus ta ettevõttega ajal, mil turg seab arendajatele järjest kõrgemad nõudmised. „Liitusin Domusega väga põneval ajal – konkurents uusarenduste valdkonnas on ülitihe ning see nõuab meilt parimas vormis olemist. Väljakutsed on suured, aga ka võimalused nii turuolukorrast kui ka Domuse strateegiast tulenevalt on innustavad. Usun, et saan oma seniseid kogemusi teenusettevõtte protsesside kujundamisel kasutada Domuse arendustiimi tugevdamiseks,“ ütles Leinbock.

Enne Domus Kinnisvaraga liitumist töötas Tõnu Leinbock Arro ja Agasild Inseneribüroo tegevjuhina. Ta on  omandanud ehitusteaduste magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis ja on tase 7 diplomeeritud ehitusinsener. Ingvar Allekand jätkab töötamist Domus Kinnisvara grupi emaettevõtte juhatuses, keskendudes strateegiale ja olles liidestavaks jõuks grupi üksuste vahel.

Domus Kinnisvara on üle 23 aasta tegutsenud kinnisvarateenuseid pakkuv ettevõtete grupp, mis arendab elukondlikku ja ärikinnisvara ning juhib kinnisvarainvesteeringuid.

The post Tõnu Leinbock asus juhtima Domus Kinnisvara arendusvaldkonda appeared first on Domus Kinnisvara I Kinnisvara müük ja hindamine.

Kui selle aasta alguses on näha majanduse elavnemise märke, siis sel aastal lisandub tõenäoliselt turule siiski erandlikult vähe uusi büroopindu. Harjumaal valmib ligikaudu 30 000 m² uut büroopinda, mis on väikseim maht viimase kümne aasta jooksul. Põhjus peitub arendajate varasemas ettevaatlikkuses: ebakindlate väljavaadete tõttu on jäetud viimastel aastatel mitmed projektid käivitamata, mistõttu jõuab täna turule väga piiratud hulk kaasaegseid A-klassi ärihooneid. Kuna ärihoonete valmimistsükkel kestab 2–2,5 aastat, jääb pakkumise nappus tõenäoliselt püsima ka järgnevatel aastatel.

Kuigi 2027.–2028. aastal maht prognoositult mõnevõrra suureneb, on planeeritud ja ehituses olevaid hooneid vähe ning paljudel neist on ankurüürnikud juba paigas. See tähendab, et suur osa uutest pindadest on üürnikega kaetud ning just Tallinna tugevatesse ja nõutud äripiirkondadesse tekib selge pakkumislünk.

Uute A-klassi hoonete vähesus suunab üürnikke B-klassi segmenti, kus vakantsus on juba praegu kõrge ning konkurents üürnike nimel kõige tihedam. Samal ajal on üürnike ootused märkimisväärselt tõusnud. Kaasaegset töökeskkonda, kvaliteetset mikrokeskkonda ja energiatõhusaid tehnosüsteeme eeldatakse standardina. See süvendab turu polariseerumist, kus kvaliteetses asukohas modernne hoone leiab kiiresti üürniku, samas kui vanem büroopind kaotab atraktiivsust isegi madala hinnaga.

Üürnikud otsivad büroopinda, mis toetab talentide hoidmist ja tööandja kuvandit

Vanemate büroohoonete põhiprobleem on nende struktuurne konkurentsivõimetus. Büroopinna valikut kujundavad täna selged ja kõrged kvaliteedikriteeriumid. Üürihind ei ole enam otsustav tegur, ettevõtete kulustruktuuris on bürookulu marginaalne võrreldes tööjõukuludega. See tähendab, et ettevõtted otsivad ennekõike pinda, mis toetab talentide hoidmist, tööandja kuvandit ja igapäevast töötajate heaolu.

Põhilised nõudmised on kõrged laed ja avar ruumilahendus; suured aknad ja loomulik valgus; modernne siseviimistlus; energiatõhusad ventilatsiooni-, jahutus- ja küttesüsteemid; kaasaegne mikrokeskkond koos restoranide, kohvikute ja teenustega; tugev asukohapõhine kuvand, mis toetab ettevõtte positsiooni turul. Pelgalt renoveerimine ei muuda kahjuks vanemat hoonet samaväärseks uue büroohoonega, mis nendele nõudmistele vastab. Seetõttu jäävad need objektid sageli tühjaks ka siis, kui üürihind on oluliselt alla turutaseme.

Varasemad populaarsed piirkonnad on muutunud pigem transpordisõlmedeks

Kõige populaarsemad piirkonnad on Maakri Kvartal, Rotermanni Kvartal, Telliskivi, Volta ja Ülemiste City. Need piirkonnad pakuvad terviklikku ärikeskkonda: lühikesed jalakäiguteed teenusteni, tugev kogukondlik linnakeskkond, kvaliteetne arhitektuur ning tugev tööandja brändi mõju. Üürnikud tajuvad neid piirkondi väärtust loovate ärikeskustena, mitte lihtsalt büroohoonete asukohtadena.

Tartu mnt, Pärnu mnt ja Narva mnt koridorid on muutunud pigem transpordisõlmedeks, kus puudub töötajate igapäevast mugavust toetav taristu. Seetõttu väheneb seal just vanemate hoonete vastu huvi isegi madalate üürihindade korral.

Südalinna servas tegutsevad peamiselt väiksemate pindade otsijad (kuni 150–250 m²), kelle jaoks on olulised paindlikud lepingud ja head parkimislahendused. Konkurents selles segmendis on tihe ning paljud üürileandjad jagavad suuremaid pindu väiksemateks üksusteks.

Kõige realistlikum ja tulusam lahendus on funktsionaalse kasutuse ümbermõtestamine

Seal, kus bürooturu perspektiiv on nõrk, on mõistlik hinnata elamuarenduse või segafunktsiooniga lahenduse potentsiaali. Paljudel vanadel büroohoonetel on konstruktsioon, mis võimaldab kohandamist korteriteks või kombineeritud äriks-elamuks, mis vähendab üüritulu sõltuvust ühest nõudlussegmendist ja loob hoonele uue elutsükli.

Arvestades planeerimis- ja projekteerimisprotsesside kestust, võiks esimene Tallinna büroohoonest ümber ehitatud kortermaja valmida realistlikult 2027.–2028. aastal. Ümberkujundamine on eriti mõistlik hoonetes, mis asuvad tugevates asumikeskustes, kus elufunktsioonide järele on püsiv nõudlus.

Madalam hind ei too automaatselt üürnikke

Uute A-klassi büroohoonete üürihind püsib 2026. aastal stabiilselt 18–22 €/m² vahemikus. Põhjuseks on väga piiratud pakkumine ning jätkuvalt tugev nõudlus kvaliteetsete pindade järele. A-klassi turusegmendis ei ole märkimisväärset hinnalangust ette näha, sest üürnikud on valmis maksma kõrgemat hinda hoone eest, mis toetab tööandja väärtuspakkumist.

Vanemate hoonete puhul on hinnasurve selgelt kasvav. Tallinna servapiirkondades ja magalapiirkondades võivad üürihinnad langeda tasemeni 9–12 €/m², üksikjuhtudel ka madalamale, eriti kui hoone kvaliteet või keskkond ei vasta tänaste klientide ootustele. Siiski tuleb rõhutada: madalam hind ei too automaatselt üürnikke, sest otsust mõjutavad eelkõige hoone kvaliteet ja asukoha atraktiivsus.

Ärikinnisvara arendamine on praegu tulus eeskätt segmendis, kus pakkumine on piiratud ja nõudlus püsiv: uued A-klassi hooned ning osa stock-office’i objekte. Vanema büroofondi puhul on lühiajaline tootlus surve all: vakantsus on kõrge, hinnatase langeb ja investeerimisvajadus on suur.

Tulusus võib hakata paranema 2–4 aasta jooksul, kui osa vanemaid büroohooneid võetakse ümberkujundamisele ning pakkumine tiheneb just kvaliteetsete pindade osas. Turutasakaalu taastumine eeldab aga hoonete kontseptsioonilist uuendamist, mitte ainult hinnakohandusi.

The post Täna otsivad ettevõtted büroopindu, mis toetaks talentide hoidmist ja tööandja kuvandit appeared first on Domus Kinnisvara I Kinnisvara müük ja hindamine.

Pärnus oli hinnaliikumine stabiilne ning aktiivsus koondus pigem eramute segmenti. Väiksemates piirkondades, nagu Viljandi ja Kuressaare, olid hinnakõikumised järsud ja tehingumahud väikesed, mis rõhutab nende turgude suuremat volatiilsust. Kokkuvõttes alustas turg aastat tasakaalukalt: laiapõhjalist hinnalangust ei esinenud, kuid aktiivsuse kasv eeldab tõenäoliselt kevadhooaja saabumist.

Harju maakond 

Tallinna kinnisvaraturg alustas 2026. aastat aktiivselt ja hinnatõusuga. Jaanuaris tehti 625 korteritehingut, mis on küll vähem kui detsembris, kuid vastab hästi hooajaliselt rahulikumale aasta algusele. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 3% ja oli aastavõrdluses 5% kõrgem, ulatudes 3 196 euroni ruutmeetri kohta. See viitab sellele, et hinnasurve püsib ka pärast aasta vahetust ning turul ei ole toimunud märkimisväärset nõudluse taandumist.

Eramute segmendis sõlmiti 15 tehingut, mis on vähem kui detsembris, kuid jääb jaanuarile iseloomulikule tasemele. Hoonestamata elamumaa tehinguid oli 4, mis on vähem kui detsembris. Kokkuvõttes näitab Tallinna jaanuar mõõdukalt tugevat turgu: hinnad liiguvad ülespoole, samas kui tehinguaktiivsus on hooajaliselt vaoshoitud, andes märku stabiilsest, kuid ettevaatlikust aasta algusest.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond 

Tartu kinnisvaraturg alustas 2026. aastat hinnatõusuga. Jaanuaris tehti 107 korteritehingut, mis on veidi vähem kui detsembris, kuid jääb aasta algusele omaselt mõõdukale tasemele. Korterite keskmine hind tõusis kuuga koguni 12% ja oli 2% kõrgem kui aasta tagasi, ulatudes 2 555 euroni ruutmeetri kohta. Nii järsk kuine hinnatõus viitab eelkõige tehingute struktuuri muutusele ning kallimate objektide suuremale osakaalule, mitte kogu turu üldisele hinnahüppele.

Eramute segmendis toimus 9 tehingut, mis tähendab aktiivsuse langust võrreldes detsembriga ja jääb ka alla eelmise aasta jaanuari taseme. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti vaid üks tehing, mis kinnitab, et suuremate ja pikaajalisemate investeeringute vastu on huvi aasta alguses tagasihoidlik. Kokkuvõttes näitab Tartu jaanuar tugevat hinnataset korteriturul, kuid samal ajal mõõdukat ja selektiivset aktiivsust teistes segmentides.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg alustas 2026. aastat stabiilselt. Jaanuaris tehti 57 korteritehingut, mis on võrreldav detsembriga ning sobitub aasta algusele omaselt mõõduka aktiivsusega. Korterite keskmine hind püsis kuises võrdluses muutumatuna, 2 185 €/m² juures, kuid oli aasta lõikes 5% kõrgem. See viitab sellele, et hinnatase on Pärnus kinnistunud ning lühiajalist hinnasurvet üles- või allapoole ei ole selgelt näha.

Eramute segmendis toimus 15 tehingut, mis on märgatav kasv võrreldes detsembriga ja ka kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa tehinguid registreeriti 9, mis on veidi rohkem kui detsembris, kuid alla eelmise aasta jaanuari taseme. Kokkuvõttes näitab Pärnu jaanuar tasakaalus turgu: korterihinnad püsivad stabiilsed, samas kui eramute segment on aasta alguses selgelt elavnenud, viidates ostjate jätkuvale huvile suuremate elamislahenduste vastu.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg alustas 2026. aastat rahulikumas tempos. Jaanuaris tehti 18 korteritehingut, mis on märgatavalt vähem kui detsembris ning peegeldab hooajalist aktiivsuse langust pärast aasta lõppu. Korterite keskmine hind tõusis siiski kuuga 5% ja oli aasta lõikes 10% kõrgem, ulatudes 1 140 euroni ruutmeetri kohta. Hinnatõus väikese tehingumahu juures viitab eeskätt tehingute struktuurile, mitte turu üldisele hinnakasvule.

Eramute segmendis toimus 4 tehingut, mis on rohkem kui detsembris ja ka rohkem kui aasta tagasi jaanuaris. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti üks tehing, mis näitab jätkuvalt piiratud, kuid olemasolevat huvi. Kokkuvõttes oli Viljandi jaanuar iseloomulik väikesele turule: tehingute arv vähenes, hinnad kõikusid ülespoole ning turu liikumist mõjutavad tugevalt üksikud tehingud, mistõttu pikaajaliste trendide hindamisel tuleb olla ettevaatlik.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg alustas 2026. aastat selges jahtumises. Jaanuaris tehti vaid 8 korteritehingut, mis on vähem kui detsembris ning peegeldab väga madalat aktiivsust aasta alguses. Korterite keskmine hind langes kuuga 9% ja oli koguni 26% madalam kui aasta tagasi, jõudes 1 492 euroni ruutmeetri kohta. Nii järsk hinnalangus on väikese tehingumahu juures eeskätt statistiline ning viitab tehingute struktuuri muutusele, mitte laiapõhjalisele hinnalangusele.

Eramute segmendis toimus üks tehing, mis vastab detsembri tasemele, kuid jääb alla mulluse jaanuari näitajale. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti kaks tehingut, mis on veidi rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kokkuvõttes oli Kuressaare jaanuar väga rahulik: tehinguaktiivsus oli madal ja hinnanäitajad kõikuvad tugevalt, mistõttu turu üldise suuna hindamisel tuleb arvestada piirkonna väikest mahtu ja sesoonsust.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

The post Kinnisvaraturu ülevaade, jaanuar 2026 appeared first on Domus Kinnisvara I Kinnisvara müük ja hindamine.

“Kogenud ehitaja valik on koduostja jaoks üks olulisemaid kvaliteedi garantiisid. Dorpat Ehitus annab meile kui arendajale kindluse eelkõige oma kogemuse, tugeva meeskonna ja hea maine tõttu Tartus ning Lõuna-Eestis. Meie jaoks ei ole ehitaja pelgalt töövõtja, vaid sisuline partner. Õige ehitaja valik aitab tagada, et kodud valmivad lubatud ajal ning vastavad nii tehniliselt kui ka esteetiliselt koduostja tänastele kõrgetele ootustele,” sõnas Grand Kvissentali arenduse projektijuht Hubert Piikov Domus Kinnisvarast. 

“Grand Kvissentali näol on kindlasti tegemist arhitektuurselt ühe silmapaistvama korterelamu projektiga sel aastal. Vastutus on suur ja erinevate ehitusetappide planeerimine on nõudnud põhjalikku eeltööd. Oleme arvestanud ohutu töökorralduse ja loogilise logistika tagamisega, nii esimeses etapis sissekolijatele kui ka teise etapi ehitustööde ajal. Dorpat Ehituse kogemus elamukinnisvaravaldkonnas on suur ja loob eeldused projekti suurepäraseks õnnestumiseks,” lisas Dorpat Ehituse tegevjuht Erik Vares. 

„Ehituse algus on iga uusarendusprojekti puhul ostjate jaoks konkreetne märk, et projekt liigub edasi ning vastab vajalikele kooskõlastustele ja nõuetele. Sageli on ostjate suurimaks kõhkluseks teadmatus, kas ja millal ehitus reaalselt algab. Kui broneering on tehtud, kuid objekt ei liigu edasi, võib see tekitada ebakindlust. Ehituse alustamine annab ostjale vajaliku kindlustunde,” kommenteeris head uudist Grand Kvissentali müügipartner Elar Häidberg. 

Grand Kvissentali arendus koosneb neljast A-energiaklassiga eluhoonest ja kokku rajatakse 50 uut kodu. Majade ümber kujundatakse läbimõeldud ja turvaline roheala koos lastemänguväljaku, puhkealade ja roheaiaga, mida majaelanikud saavad ühiselt kasutada. Hoonete alla on planeeritud  hobivastuse pesemiseks ja hooldamiseks spetsiaalne hobiruum. Maa-alusesse parklasse on muuhulgas kavandatud panipaigad jajalgrataste hoiuruumid. Esimesed kaks kortermaja kerkivad Kvissentali linnasosas Meruski 6 ja Meruski 8/1 kinnistutele ja valmimise aeg on planeeritud 2027. aasta kevadesse. Tutvu Grand Kvissentali kodudega siin.

The post Tartus on alanud Grand Kvissentali elamuarenduse ehitus  appeared first on Domus Kinnisvara I Kinnisvara müük ja hindamine.

Aedlinna Kodud on väike ja privaatne üheksa korteriga elamu, mis on loodud neile, kes hindavad läbimõeldud ruumilahendusi, energiatõhusaid tehnilisi lahendusi ning isikupärast linnakodu. Projekti fookuses on kvaliteetne arhitektuur, funktsionaalsed planeeringud ja väliruumid, mis suhestuvad Supilinna ajaloolise ja rohelise linnaruumi iseloomuga. 

Supilinn on üks Tartu omanäolisemaid elurajoone – rahulik, rohelust täis ja tugeva kogukonnatundega piirkond, mis asub vaid jalutuskäigu kaugusel kesklinnast ja Emajõest. Puitmajade vahele kavandatud  arendus ühendab linnalähedase mugavuse ja ajaloolise elukeskkonna väärtused. 

Ehitusega alustatakse veebruaris

Ehitusloa saamine tähistab ettevalmistusfaasi lõppu ja võimaldab liikuda ehitustegevuse juurde. „See kinnitab, et oleme koos projekteerijate, linna ja naabruskonnaga leidnud lahenduse, mis austab Supilinna hubast iseloomuning suhestub kaasaegse linnaruumi ootustega. Iga detail on kaalutud nii tulevaste elanike mugavust kui ka ümbritsevat linnaruumilist tervikut silmas pidades,“ ütles Bigs H&H juhatuse liige Mario Kruuse. 

Kruuse lisas, et ettevõttel on piirkonnas ka varasem arenduskogemus: 2025. aasta sügisel valmis ligikaudu 150 meetri kaugusel kahe kortermajaga elamuarendus, mis on andnud hea arusaama Supilinna eripäradest ja kohalike ootustest. 

Aedlinna Kodudes on valikus kahe- kuni neljatoalised korterid. „Tegemist on isikupärase ja tugeva asukohaväärtusega projektiga, mida Tartu kinnisvaraturule tuleb harva. Huvi on olnud märkimisväärne juba varases faasis ning mitmed korterid on leidnud uued omanikud,“ ütles ametlik müügipartner Elar Häidberg Domus Kinnisvarast. 

Arendajast

Aedlinna Kodude arendajaks on Bigs H&H, kinnisvaraarendaja, kelle südameasjaks on luua kaasaegseid, kvaliteetseid ja kestlikke kodusid. Enam kui 20-aastane kogemus kinnisvaraarenduse valdkonnas on andnud ettevõttele tugeva teadmistebaasi ning võimekuse juhtida kogu arendusprotsessi ideest kuni valmislahenduseni läbimõeldult ja usaldusväärselt. Bigs H&H meeskonda ühendab ühine eesmärk – luua kodusid, mis pakuvad väärtust nii täna kui ka aastate pärast ning valmivad läbipaistvalt, kokkulepitud tähtaegadel ja range kvaliteedikontrolli alusel. 

Vaata vabu kortereid ja võta ühendust!

The post Aedlinna Kodud sai ehitusloa – ehitus algab veebruaris appeared first on Domus Kinnisvara I Kinnisvara müük ja hindamine.

Miks ei ole tähtaega võimalik alati kohe öelda?

Eksperthinnang ei ole lihtsalt standardne vorm või „tabeli täitmine“. Hindaja töö on analüütiline ja vastutus väga suur, sest hinnangu alusel teeb pank või muu finantsasutus otsuse, millises mahus ja tingimustel raha laenata. Kuigi lihtsamate objektide puhul (nt tavalised korterid linnas, kus on palju võrdlusandmeid) võib hindaja enam-vähem täpselt öelda töö valmimise aja, siis keerulisemate objektide puhul võib töö maht – ja seega ka aeg – analüüsi käigus suureneda.

Millest sõltub hindamistöö kestus?

1. Objekti keerukus
   -Korter paneelmajarajoonides võib saada hinnatud päevaga.
   -Unikaalne elamu, tootmishoone või suur kinnistu võib nõuda põhjalikumat analüüsi ja seetõttu pikemat aega.
2. Parima kasutuse analüüs
   Mõnikord peab hindaja hindama, kas vara parim ja õiglane kasutus on sama, milleks seda täna kasutatakse. Näiteks võib tekkida vajadus küsida kohalikult omavalitsuselt (KOV) täpsustusi detailplaneeringu või ehitusõiguse kohta. Siin võib tekkida viivitus, sest suhtlus KOV-iga ei ole alati kiire – vastused võivad venida nädalatesse.
3. Täiendavate dokumentide hankimine
   Kui vajalikke dokumente (nt ehitusprojektid, kasutusload, notariaalsed dokumendid, mis on seotud näiteks servituutidega) ei ole kliendil kohe võtta, peab hindaja need hankima arhiividest või ametiasutustest. See võib ajakava pikendada.
4. Koostöö teiste spetsialistidega
   Hindaja võib vajada lisainfot või eksperthinnanguid ehitusspetsialistilt, seadustajalt või muudelt konsultantidelt, et anda objektiivne ja korrektne hinnang. See tähendab, et hindaja töö aeg sõltub ka teistest osapooltest.

Kuidas tellija saab protsessi kiirendada?

Kõike ei saa kiirendada, aga natuke küll. Kui klient annab kohe alguses üle kõik olemasolevad dokumendid, kontrollib enne tellimist, kas load on korras, ja räägib ausalt ka võimalikest ümberehitustest, liigub protsess palju kiiremini.

Eksperthinnangu koostamine võib võtta mõnest päevast mitme nädalani sõltuvalt objekti keerukusest ja vajaliku lisainformatsiooni kättesaadavusest. Hindaja ei saa alati kohe lubada kindlat tähtaega, sest töö maht võib analüüsi käigus kasvada. Oluline on mõista, et see ei ole venitamistaktika, vaid pigem vastupidi: hindaja tahab veenduda, et hinnang on korrektne ja kvaliteetne. Eksperthinnang on finantsasutuste jaoks alus suurte otsuste tegemisel. Seepärast peab hindaja olema veendunud, et tema töö on täpne ja korrektne, isegi siis, kui see võtab oodatust veidi rohkem aega.

The post Kui kaua selle eksperthinnanguga ikkagi läheb? appeared first on Domus Kinnisvara I Kinnisvara müük ja hindamine.

Natura Park on Harku järve läheduses asuv terviklikult lahendatud ja energiasäästlik elukeskkond, kus kõik linnaelu mugavused on käeulatuses ja loodud on ka ühistranspordi ühendused. Elurajooni piiril asub Rimi toidupood ning vaid mõneminutilise autosõidu kaugusele jäävad Unibet Arena, Rocca al Mare Keskus ja Tallinna Loomaaed. Kergliiklustee ja lähedal asuvad spordiklubid võimaldavad nii pere suurematel kui väiksematel sportlikult vaba aega veeta.

Natura Pargis ei ehitata kortereid, vaid kodusid. Siin on lisaks majadele läbimõeldud majadevahelised rohealad ja mänguväljakud, parkimiskorraldus ja kergliiklusteed. Läbimõeldud elukeskkond muudab siin igapäevaelu nauditavaks nii peredele kui aktiivse eluviisiga inimestele.

Registreeri huvi, et saada Natura Pargi uue etapi info esimeste seas!

Kui soovid infot Natura Pargi valmis kodude kohta, siis vaata siia.

The post Natura Pargis on alanud viienda etapi ehitus appeared first on Domus Kinnisvara I Kinnisvara müük ja hindamine.

Tallinna kinnisvaraturg lõpetas 2025. aasta stabiilselt. Detsembris tehti 705 korteritehingut, mis on veidi rohkem kui novembris, kuid jääb hooajaliselt tavapärasele aasta lõpu tasemele. Korterite keskmine hind püsis muutumatuna nii kuu kui aasta võrdluses, ulatudes 3 085 €/m²-ni. Hinnastabiilsus koos mõõduka tehingumahuga viitab tasakaalus turule, kus ei ole näha ei kiiret hinnasurvet ega järsku jahtumist.

Eramute segmendis sõlmiti 27 tehingut, mis tähendab kasvu võrreldes novembriga, kuid jääb selgelt alla eelmise aasta detsembri tasemele. Hoonestamata elamumaa tehinguid oli 9, sama palju kui kuu varem, kuid vähem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes iseloomustab Tallinna detsembrit rahulik ja ootav turuolukord: hinnad püsivad paigal, aktiivsus on hooajaliselt mõõdukas ning turg siseneb uude aastasse ilma selgete ülekuumenemise või languse märkideta.

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg liikus detsembris selges jahtumistrendis. Korterite keskmine hind langes kuuga 6% ning oli koguni 11% madalam kui aasta tagasi, jõudes 2 270 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 112, mis on sama tase kui novembris ning viitab sellele, et hinnalangus ei tulenenud niivõrd aktiivsuse kadumisest, vaid pigem tehingute struktuuri muutumisest ja hinnasurve kasvust aasta lõpus.

Eramute segmendis sõlmiti 13 tehingut, mis on vähem kui novembris ja pisut alla mulluse detsembri taseme. Hoonestamata elamumaa tehinguid detsembris ei toimunud, mis rõhutab ostjate ettevaatlikkust suuremate ja pikaajalisemate investeeringute osas. Kokkuvõttes lõpetas Tartu kinnisvaraturg aasta nõrgeneva hinnatasemega, kus korteriturg oli surve all ning aktiivsus koondus pigem olemasoleva nõudluse realiseerimisele, mitte uue kasvu tekkimisele.

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg lõpetas 2025. aasta korterite hinnakasvuga. Detsembris tehti 52 korteritehingut, mis on veidi vähem kui novembris ning peegeldab tavapärast hooajalist aktiivsuse langust. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 1% ja oli aasta lõikes 11% kõrgem, ulatudes 2 187 euroni ruutmeetri kohta. See viitab sellele, et hinnatase püsis tugev ka aasta lõpus, hoolimata väiksemast tehingumahust.

Eramute segmendis toimus vaid 4 tehingut, mis tähendab järsku langust võrreldes novembriga ja ka eelmise aasta detsembriga. Hoonestamata elamumaa tehinguid oli 8, mis ületas nii eelmise kuu kui ka mulluse detsembri taset. Kokkuvõttes oli Pärnu detsembrikuu turg ebaühtlane: korterite hinnad liikusid ülespoole, samal ajal kui elamuturg jahenes ning elamumaade segmendis püsis ostjahuvi aktiivne.

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg oli detsembris selges langusfaasis. Korterite keskmine hind kukkus kuuga 22% ja jäi 9% madalamaks kui aasta varem, ulatudes 1 085 euroni ruutmeetri kohta. Samal ajal kasvas korteritehingute arv 31-ni, mis on märgatavalt rohkem kui novembris. See viitab sellele, et aktiivsus suurenes eeskätt madalama hinnatasemega tehingute arvelt, mis mõjutas keskmist hinda tugevalt allapoole.

Eramute segmendis toimus 3 tehingut, mis on vähem kui novembris, kuid siiski rohkem kui eelmise aasta detsembris. Hoonestamata elamumaa osas tehinguid ei registreeritud. Kokkuvõttes peegeldab Viljandi detsember väikese turu volatiilsust: tehingute arv võib kiiresti kasvada, kuid hinnatase kõigub järsult sõltuvalt üksikute tehingute iseloomust, mistõttu pikaajaliste trendide hindamisel tuleb olla ettevaatlik.

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg lõpetas aasta mõõduka hinnakorrektsiooniga, kuid püsis aastavõrdluses tugev. Detsembris tehti 17 korteritehingut, mis on rohkem kui novembris ning viitab aktiivsuse kasvule. Korterite keskmine hind langes kuuga 3%, kuid jäi siiski 10% kõrgemaks kui aasta tagasi, ulatudes 1 647 euroni ruutmeetri kohta. Väikese turumahu tõttu võivad üksikud tehingud hinnataset kuude lõikes märgatavalt mõjutada.

Eramute segmendis toimus üks tehing, mis vastab novembrikuu tasemele, kuid jääb alla eelmise aasta detsembrile. Hoonestamata elamumaa turul registreeriti kaks tehingut, veidi rohkem kui kuu varem. Kokkuvõttes oli Kuressaare detsembrikuu turg rahulik, kuid mitte passiivne: korteritehingute arv kasvas, hinnatase kõikus mõõdukalt ning turu üldpilt jäi väikesemahulisele piirkonnale omaselt muutlikuks.

The post Kinnisvaraturu ülevaade, detsember 2025 appeared first on Domus Kinnisvara I Kinnisvara müük ja hindamine.