Elenger punkerdab Tallinki kiirlaeva 

„Tallink on Läänemere eesrindlikem laevafirma, kes hakkas juba 2017. aastal LNG-d kasutama. Oleme on kõik need aastad Tallinki LNG-ga varustanud ning meil on hea meel toetada nende järgmist sammu puhtama tuleviku poole. Alustasime bio-LNG tarneid mullu suvel ning oleme päris kiirelt edasi liikunud – Elengeri bio-LNG katab juba 74% Tallinki kiirlaevade kütusemahust,“ kommenteeris Elenger Grupi juhatuse esimees Margus Kaasik. 

„Tallinki ja Helsingi vahel kõige tihedama graafikuga sõitvad Megastar ja MyStar on reaalsed näited sellest, et puhtam meretransport ei ole ainult tulevikuteema, vaid see on võimalik juba praegu. Üleminekuga biokütusele oleme loonud kõige rohelisema silla üle Soome lahe,“ ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene. „Tallinki jaoks ei ole tegemist üksnes kütusevahetusega, vaid pikaajalise strateegilise sammuga. On hea meel, et meie partner Elenger on kindlustanud vajalikud kütusekogused. Kui kütuse hind ja saadavus on piisav, jätkame biometaani kasutamisega ka pikemas tulevikus,“ kinnitas Nõgene.

Taastuvatest toorainetest valmistatud kütuse kasutamine võimaldab laevafirmal täita üha karmistuvaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelise merendusorganisatsiooni IMO kehtestatud kasvuhoonegaaside vähendamise nõudeid. Täielikul üleminekul bio-LNG-le vähenevad kiirlaevade kasvuhoonegaaside heitmed arvestuslikult 75% võrreldes fossiilse kütuse kasutamisega.

Kõik Elengeri biokütuse tarned on varustatud ametlike sertifikaatidega, mis tõendavad, et kütuse tarneahelas on kasutatud kindlas koguses taastuvatest materjalidest kütust ning see vastab rahvusvahelistele standarditele. See on eriti oluline kaubaveoettevõtete jaoks, kes jälgivad tähelepanelikult oma keskkonnajalajälge.

Tutvu LNG võimalustega SIIN.

The post Elengeri toel sõidavad Tallinki kiirlaevad peagi täielikult taastuvküttel appeared first on Elenger.

“Tänavuse talve teeb keeruliseks ootuste ja tegelikkuse lahknevus – talv on oodatust külmem ja tuulevaiksem. Järsk pööre mõjutab alati nii tarbijate käitumist kui ka kogu energiasüsteemi planeerimist: varud, logistika ja turupositsioonid peavad kohanema päevadega, ühtviisi keeruline on täna kõigil,” märkis Elenger Grupi juhatuse esimees Margus Kaasik.

“Kõige külmematel päevadel andis gaas enam kui poole energiavajadusest – gaas aitas meie piirkonda soojas ja valges hoida ning vaatamata rekordilistele tunnikogustele töötas gaasijaotusvõrk häireteta. Gaas käivitub kiiresti ja toimib sisuliselt energiasüsteemi akuna, tulevikus gaasi roll taastuvenergeetika toetaja ja kliimaeesmärkide täitjana kindlasti tõuseb,“ sõnas Kaasik.

“Jaanuari külmad ilmad ja sel nädalal saabuvad arved näitavad meile aga kõige selgemal moel vajadust luua kiiremas korras juurde juhitavaid võimsusi. Eesti elektrinõudlus on suurem kui suudame pakkuda ja hind ei vasta tarbija ootustele, nüüd on riik ka uute võimsuste loomisega algust teinud,” tähendas Kaasik.

Nii elektri- kui gaasisüsteemi tipuvõimsus ulatus jaanuaris Eestis võrdväärselt 1600 MW-ni. Elektri tarbimine kasvas võrreldes möödunud aasta algusega 22 protsenti 960 GWh-ni. Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna keskmine elektrihind tõusis jaanuaris 67 protsenti 154 eurot megavatt-tunni kohta. Gaasi globaalne hind kerkis jaanuaris 40 euroni megavatt-tunni kohta, kuid jäi siiski alla möödunud aasta jaanuari hinnatasemele.

Elengeri turuülevaates märgitakse elektri hinna kohta, et ülejäänud esimese kvartali väljavaade sõltub suuresti ilmastikust – kui madalad temperatuurid püsivad koos madala tuuletootmisega, võivad hinnad jääda kõrgele tasemele.

https://elenger.ee/elektrituru-ulevaade-4-kvartal-2025/
https://elenger.ee/gaasituru-ulevaade-4-kvartal-2025/

The post Jaanuaris tegi gaasitarbimine Balti ja Soome piirkonnas rekordi appeared first on Elenger.

Margus Kaasik 

Talvekülm saabus ootamatult

Tänavuse talve tegi keerulisemaks eelkõige ootuste ja tegelikkuse lahknevus. Veel detsembris viitasid Euroopa kliimateenistuse prognoosid pigem keskmisest soojemale 2026. aasta esimesele kvartalile ning ka detsember ise oli meil pehme. Aastavahetusega jõudsime aga väga kiiresti oluliselt külmemasse ilma. Nii järsk pööre mõjutab alati nii tarbijate käitumist kui ka kogu energiasüsteemi planeerimist: varud, logistika ja turupositsioonid peavad kohanema päevade, mitte kuudega.

Mis jaanuaris juhtus, on füüsikaliselt lihtne: külmaga kasvab soojusvajadus ja seetõttu kasvab energia tarbimine. Soomes ja Baltikumis kokku tarbiti jaanuaris gaasi 8,2 TWh – võrreldes eelmise aasta jaanuariga ligikaudu 3 TWh rohkem. See on suurusjärgus kolme suure LNG-laeva (cargo) jagu täiendavat gaasinõudlust.

Eestis kasvas samal ajal märgatavalt ka elektri tarbimine: ligikaudu 22% võrreldes eelmise aasta jaanuariga. Elektrit tarbiti ligi 960 GWh ning tipuvõimsus oli umbes 1600 MW. See ei ole üllatav, sest arvestatav osa Eesti küttevajadusest kaetakse elektriga – olgu selleks soojuspumbad, elektriradiaatorid või muu elektriline küte. Külmadel tundidel loebki eelkõige tipu katmise võimekus.

Gaasitarbimine ületas viimaste aastate rekordid

Gaasitarbimine Eestis oli eelmise aasta jaanuariga võrreldes umbes 55% suurem ning jõudis viimaste aastate rekordtaseme lähedale. Teistes Balti riikides ja Soomes oli gaasitarbimine rekordtasemel ning kasvud olid veelgi suuremad, sest seal kasutatakse arvestatavat osa gaasist ka elektri tootmiseks. Eestis ulatus gaasi tipuvõimsus 1612 MW-ni –samasse suurusjärku elektrisüsteemi tipuga. See kõrvutus on oluline: külma ilma korral on gaas ja elekter mõlemad kriitilised. Kui tiputundidel ei jätku juhitavat võimsust ega paindlikkust, muutub hind kiiresti kõrgeks ja süsteemi töökindlus pingestub.

Nõudluse kasv kandus paratamatult edasi hindadesse. Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna keskmine elektrihind oli jaanuaris 154 eurot megavatt-tunni kohta, samal ajal kui aasta varem oli see 92 eurot megavatt-tunni kohta. Hinnakasv oli seega ligikaudu 67%. Elektrituru loogika on karm, aga selge: hinna määrab viimane vajalik tootmis- või impordimegavatt-tund. Külma ilmaga suureneb tarbimine, samal ajal on taastuvtoodang (eriti päike) sesoonselt madal ning piirkondlikud ülekandevõimsused ja tootmisportfellid saavad kiiresti piiravaks.

Hinnasurve ei jäänud tulemata ka gaasiturule. Gaasi puhul on meie jaoks kaks keskset hinnakomponenti: TTF (Euroopa gaasihinna põhiindeks) ning kohaliku turu hinnapreemia. Külm ilm Euroopas tõstis ka TTF-i: kui aastavahetusel oli TTF-i spot-hind umbes 27 eurot megavatt-tunni kohta, siis jaanuari lõpuks oli see jõudnud ligikaudu 40 eurot megavatt-tunni kohta. Kohaliku turu vaates kallines ka hinnapreemia. Kui varasematel soojematel talvedel tasakaalustas Baltikumi gaasituru sageli gaasi ekspordihind Poolasse, siis külmemates tingimustes teeb seda üha enam impordihind Poolast. See tähendab, et turu piirhind nihkub ning piirkondlik hinnavahe suureneb.

Külm talv näitas taas, et energiasüsteemis on vaja juhitavat võimsust

Milline on hinnavaade edasi? Lühivaates sõltub palju ilmast kuni talve lõpuni. Kui külmad jätkuvad, püsib hinnasurve nii elektril kui gaasil ning hinnad võivad kevadeni püsida kõrged või isegi edasi kasvada. Pikemas vaates on gaasi hinnatrend viimastel aastatel olnud langev ning veel hiljuti oli põhjust eeldada, et suveks võiks TTF langeda üsna madalale tasemele (suurusjärgus 25 €/MWh).

Praegu paistab aga tõenäolisem, et Euroopa gaasimahutid saavad sel talvel keskmisest tühjemaks. See tähendab, et nõudlus püsib kõrge ka suvel, kuna mahuteid tuleb uuesti täita. Sellises olukorras on ootuspärane, et suvine TTF ei pruugi vajuda nii madalale, nagu varem arvati.

Selle talve õppetund on laiem kui üks kuu hinnakõikumisi. Meie energiasüsteemis on juhitavat võimsust vaja – võimsust, mis on kättesaadav just siis, kui on külm, pime ja tuulevaikne. Samuti on ilmne, et gaas on ainus kütus, mida on võimalik külmaks talveks piisavas koguses salvestada ja kiiresti kasutusele võtta. Gaas hoiab meid soojas ja valges – ka neid, kelle koduni gaasitoru ei ulatu, sest gaasi roll ei piirdu ainult otsese kütmisega. Gaas toetab süsteemi tiputundidel, aitab tagada varustuskindlust ning on paindlik partner taastuvenergiale, kui ilm ja tarbimine kõiguvad.

Elenger Grupi juhatuse esimehe Margus Kaasiku arvamuslugu ilmus ERR-i portaalis 02.02.2026

Loe lähemalt maagaasi omaduste ja keskkonnanäitajate kohta SIIN.

The post Margus Kaasik: Külm jaanuar tuletas meelde, miks juhitavat energiat on vaja appeared first on Elenger.

Ilmastikutingimuste kõikumised kujundasid kvartali hinnamustrit

Joonis 1. 2024–2025 kuude keskmised elektri börsihinnad 

Oktoobris ja novembris tõusid elektrihinnad kogu piirkonnas, samas kui detsembris hinnad langesid aastases võrdluses kõikidel turgudel. Soomes kujunes kvartali keskmiseks hinnaks 44,3 EUR/MWh, mis on 2,71 EUR/MWh kõrgem kui 2024. aastal. Balti riikides jäid hinnad vahemikku 86–100 EUR/MWh, võrreldes 86–90 EUR/MWh-ga 2024. aastal.

Ilmastikutingimused ja tuuleelektri tootmine  kujundasid peamiselt seda hinnadünaamikat. Oktoobris ja novembris olid õhutemperatuurid pikaajalise keskmise lähedal, kuid tuulekiirused kogu Läänemere piirkonnas jäid alla keskmise. Novembris jäid tuulekiirused Leedus viimase 20 aasta ühele madalamale tasemel. Vähenenud tuuletootmine tõstis Balti riikides hindu mõlemal kuul, kusjuures Lätis ja Leedus ulatusid keskmised hinnad 105–111 EUR/MWh-ni.

Joonis 2. Kuu keskmine õhutemperatuur Eestis 

Joonis 3. Kuu keskmine tuulekiirus Eestis 

Detsember tõi pöörde. Ebatavaliselt soojad temperatuurid nii Soomes kui ka Balti riikides vähendasid oluliselt küttevajadust ning tuulekiirused taastus­­id normaalsele või isegi üle keskmise tasemele. Need soodsad tingimused viisid hinnad aastases võrdluses alla kõikidel turgudel: Eestis langes hind 73,67 EUR/MWh-ni ja Soomes 36,01 EUR/MWh-ni, seda hoolimata Põhjamaade süsteemihinna kõrgemast tasemest.

Oktoobris vähenes Balti turu impordi võimekus

Balti tasakaalustusturu ebapiisava reservvõimsuse tõttu oli 20.–30. oktoobrini Soome–Eesti elektriühenduse läbilaskevõime vähendatud 220 MW võrra ning NordBalti (Lõuna-Rootsi–Leedu) ühenduse läbilaskevõime 262 MW võrra. Lisaks piiras NordBalti iga-aastane hooldus oktoobris veelgi Põhjamaade elektrivoo jõudmist Balti piirkonda.

Need ajutised piirangud võimendasid Balti riikides alla keskmise jäänud tuuleolude mõju, piirates ligipääsu soodsamale Põhjamaade elektrile ajal, mil kohalik tootmine oli juba vähenenud. Võimsuspiirangud avaldasid täiendavat hinnatõususurvet kogu Baltikumis, eriti Lätis ja Leedus, kus kuu keskmine hind ulatus 105 EUR/MWh-ni.

Eesti–Läti võimsuspiirang tekitas piirkondlikku hinnavahet

Joonis 4. Eesti → Läti ühenduse läbilaskevõime ja kommertsvood 

Kogu neljanda kvartali vältel kestnud Eesti–Läti elektriühenduse rekonstrueerimistööd tekitasid püsiva võimsuspiirangu, mis vähendas elektrivoolu Põhjamaadest läbi Eesti Lätti ja Leetu. See pudelikael hoidis Eesti hinnad järjepidevalt madalamal kui naaberriikides, kusjuures Eesti keskmine hind jäi enamasti 10–15 EUR/MWh võrra alla Läti ja Leedu tasemele.

Mõju oli kõige selgem oktoobris ja novembris, mil Balti riikide madal tuuletootmine langes kokku piiratud ligipääsuga odavamatele Põhjamaade importidele. Sel perioodil ulatusid Läti ja Leedu keskmised hinnad 105–111 EUR/MWh-ni, samas kui Eestis kaubeldi tasemetel 90–96 EUR/MWh. Ka detsembris, mil soodsad ilmastikuolud parandasid üldist turuolukorda, säilis infrastruktuuripiirangutest tulenev hinnavahe: Eestis 73,67 EUR/MWh võrreldes Läti ja Leedu 83,94 EUR/MWh-ga.

Elektrituru väljavaade 1. kvartalis: külm algus paneb süsteemi vastupidavuse proovile

Jaanuar algas Soomes ja Balti riikides külma ilmaga, kus temperatuurid jäid alla pikaajalise keskmise, suurendades oluliselt elektrinõudlust. Samal ajal on tuulekiirused püsinud veidi alla normaalse taseme. Nende tegurite koosmõjul on Balti hinnad tõusnud enamikul päevadel üle 100 EUR/MWh, mõnel päeval isegi üle 200 EUR/MWh. Jaanuari alguses toimunud Auvere elektrijaama planeerimata seiskumine avaldas hindadele täiendavat tõususurvet.

Ülejäänud esimese kvartali väljavaade sõltub suuresti ilmastikust. Kui külmad temperatuurid püsivad koos madala tuuletootmisega, võivad hinnad jääda kõrgele tasemele. Olukord erineb siiski 2025. aasta veebruarist. Eelmisel talvel mõjutasid hindu Estlink 2 rike ja madalad tuuleolud, mis viisid Eestis veebruari keskmise hinna 151,85 EUR/MWh-ni, kuid samal ajal olid temperatuurid üle keskmise, vähendades nõudlust. Käesoleval aastal on Estlink 2 töös, mis aitab hindu leevendada, kuid külmem ilm suurendab küttevajadust. Nende vastassuunaliste tegurite koosmõju määrab, kas hinnad võivad jõuda sarnaste tippudeni.

Soome peaks püsima fundamentaalselt tugevas positsioonis, kuna kõik tuumareaktorid peaksid kogu esimese kvartali vältel töötama täisvõimsusel. Eesti–Läti elektriühendus jääb kogu aasta jooksul piiratud läbilaskevõimega tööle, mis tõenäoliselt hoiab hinnavahe Eesti (madalam) ja Läti/Leedu (kõrgem) vahel püsivana.

The post Elektrituru ülevaade 4. kvartal 2025 appeared first on Elenger.

• Hinnad mitme aasta madalaimal tasemel
• Euroopa gaasihoidlad: piisavad, kuid väikese veamarginaaliga
• Esimese kvartali gaasituru väljavaade: hinnaliikumine sõltub ilmast

Hinnad mitme aasta madalaimal tasemel

Joonis 1. Gaasihinnad, Refinitiv 

Pärast suhteliselt rahulikku septembrit ja oktoobrit langesid Euroopa gaasihinnad järsult novembris ja detsembri alguses. ICE Endex TTF-i järgmise kuu futuurihind sulgus III kvartalis tasemel 31,41 EUR/MWh ja langes detsembris madalaimale tasemele – 26,53 EUR/MWh, mis on madalaim alates aprillist 2024 (vt joonis 1).

Peamised hinnalanguse tegurid olid leebe ilm ja piisav pakkumine. Keskmisest soojemad talveilmad suuremas osas Euroopas vähendasid küttevajadust, samas kui tugev LNG sissevool, tühistatud kaubad ja nõrk Aasia nõudlus avaldasid täiendavat survet hindade langusele.

Joonis 2. TTF forward-hinnad, Refinitiv 

ICE Endex TTF-i järgmise kuu võrdlushind oli IV kvartalis keskmiselt 30,15 EUR/MWh, mis on ligikaudu 9% madalam kui III kvartalis, hoolimata küttehooaja algusest. Veebruari 2026 futuurid sulgusid 31. detsembril tasemel 28,16 EUR/MWh. Edasine hinnakõver jäi backwardation’i, kus lähim kuu kauples kõrgeimal tasemel – umbes 29 EUR/MWh –, samas kui suvekuud olid umbes 27 EUR/MWh (vt joonis 2).

Neljanda kvartali määravaks tunnuseks oli nõrk nõudlus võtmetähtsusega Aasia turgudel, eriti Hiinas, kus LNG import ei kasvanud prognoositud mahus. Lisaks tühistasid Pakistan ja Egiptus mitmed LNG saadetisi neljandaks kvartaliks ja 2026. aastaks taskukohasuse ja siseturu nõudlusprobleemide tõttu, vabastades spot-turule täiendavaid mahte ja suurendades hinnasurvet.

Kvartali lõpus andis EL märku tugevdatud pühendumusest lõpetada Venemaa gaasi, sealhulgas LNG, import REPowerEU strateegia raames. Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ajutine kokkulepe kinnitas järkjärgulise keelu, mille kohaselt lõpetatakse Venemaa LNG import täielikult 1. jaanuariks 2027 pikaajaliste lepingute puhul ja varem lühiajaliste lepingute puhul. See poliitika kinnistab ELi pikaajalisi mitmekesistamise eesmärke ja suurendab ootusi, et Venemaa LNG suunatakse üha enam alternatiivsetele turgudele – peamiselt Aasiasse –, vabastades rohkem Atlandi basseini LNG-d Euroopa nõudluse jaoks.

Euroopa gaasihoidlad: piisavad, kuid väikese veamarginaaliga

Joonis 3. Gaas Euroopa hoidlates, 2020–2025, AGSI+ 

2025–2026 väljavõtuperioodi alguses, 1. oktoobril, oli ELi gaasihoidlate täituvus umbes 83% töömahust – üldjoontes kooskõlas kriisieelse tasemega, kuid selgelt alla viie aasta keskmise. Kuigi ELi regulatsioonid seavad eesmärgiks 90% täituvuse enne talve, jäi 2025. aasta varu sellest allapoole (Euroopa Komisjon). Detsembri lõpuks oli keskmine täituvus langenud umbes 63%-ni, kajastades hooajalisi väljavõtteid kütteperioodil (vt joonis 3).

Joonis 4. Hooajaline täitmine ja väljavõtt Euroopa hoidlates, 2020–2025, AGSI+ 

Leebe ilm neljandas kvartalis tagas varustuskindluse, kuid süsteemi veamarginaal püsib piiratud. Pikema külmaperioodi korral võivad kiired väljavõtted kiiresti turu tasakaalu pingestada, eriti kui lisanduvad LNG tarnete katkestused või infrastruktuuri rikked. Tõepoolest, novembri lõpus ja detsembris täheldati kõrgendatud väljavõtteid (vt joonis 4), mis muudab hoidlate dünaamika oluliseks jälgimisobjektiks I kvartalis.

Joonis 5. Euroopa kumulatiivne LNG import aastas, Refinitiv 

Samal ajal aitas tugev LNG import osa muredest leevendada (vt joonis 5). Nõrgema Aasia konkurentsi ja Euroopa regasifitseerimisvõimsuse kasvu tõttu suurenes LNG sissevool märkimisväärselt võrreldes eelmise aastaga, kuna hinnavahed soosisid Euroopa tarneid Aasia kõrvalekallete asemel. Aasta lõpuks oli Euroopa importinud ligi 30% rohkem LNG-d kui 2024. aastal, pakkudes olulist tasakaalustavat tegurit madalamatele hoidlate varudele.

Tugevad LNG tarned võimaldasid Euroopal kompenseerida madalamaid hoidlate tasemeid ja vältida järske hinnatõuse. Siiski võivad esimeses kvartalis hoidlate tasemed olla proovile pandud pikema külmaperioodi või laiaulatusliku infrastruktuuri häire korral, mis jätab avatuks võimaluse hinnatõusuks.

Esimese kvartali gaasituru väljavaade: hinnaliikumine sõltub ilmast

Ebatavaliselt külm 2025. aasta lõpp ja 2026. aasta algus tõid kaasa oodatust suuremad väljavõtted Euroopa gaasihoidlatest, rõhutades turu tundlikkust ilmastiku suhtes. Kuna Euroopa liigub 2026. aasta I kvartalisse, jäävad gaasihinnad valdavalt ilmastikust sõltuvaks. Hoidlate tasemed on madalamad kui varasematel talvedel, mistõttu on turul piiratud puhver pikemate külmaperioodide absorbeerimiseks. Kui tavapärasest külmemad tingimused püsivad talve lõpus või kui veebruaris-märtsis saabub hiline külmalaine, võivad TTF hinnad järsult tõusta, kajastades pingestunud tasakaalu ja kiirenenud varude vähenemist. Vastupidisel juhul tulenevad peamised hinnalanguse riskid leebemast ja tuulisemast ilmast, mis vähendaks gaasinõudlust kütteks ja elektritootmiseks ning võimaldaks varudel talve lõpuni mugavamalt kesta.

Geopoliitilised ja infrastruktuuririskid jäävad energiaturgude oluliseks teguriks. Rünnakud kriitilise energiatarnete infrastruktuuri vastu kujutavad endast püsivat ohtu, Venemaa jätkab rünnakuid Ukraina gaasirajatiste vastu ning Ukraina sihib vastuseks Venemaa energiaressursse. Ida-Euroopast kaugemal lisavad täiendavat ebakindlust kasvavad pinged Lähis-Idas – eriti Iraani ümber – ning poliitilised hõõrumised Ladina-Ameerikas pärast USA hiljutisi samme Maduro režiimi vastu. Kuigi need arengud ei ole seni otseselt häirinud ülemaailmseid gaasivooge, suurendavad need geopoliitilist riskipreemiat energiaturgudel. Sellises keskkonnas on gaasihinnad väga tundlikud pealkirjade suhtes, kus turumeeleolu võib kiiresti muutuda isegi ilma otseste füüsiliste tarnete kadudeta.

See turuülevaade on tehtud informatiivsel eesmärgil. Meie eesmärk on koguda heas usus erinevatest allikatest kõige olulisemad andmed, kuid analüüsi ei tohiks käsitleda kui nõuannet ega võtta ainsaks tegevuse aluseks.

The post Gaasituru ülevaade 4. kvartal 2025 appeared first on Elenger.

Margus Kaasik, Elengeri juhatuse esimees 

Kütteperioodil vajab taastuvenergeetika nii täna kui ka homme endiselt gaasi tuge. Kõige külmematel päevadel tuleb ligikaudu pool Eesti vajaminevast energiast gaasist. Gaas on see puhver, mis hoiab süsteemi toimimas siis, kui ilm tingimusi ei soosi.

Gaasituru areng on viimase kümnendi jooksul sektorit põhjalikult muutnud. Kui varem sõltus Euroopa peamiselt imporditud maagaasist, siis nüüd liigub fookus üha enam kodumaisele tootmisele ja taastuvatele allikatele. Maagaas muutub samm-sammult imporditavast fossiilkütusest kohalikuks taastuvaks kütuseks. See üleminek on juba alanud, eelkõige transpordisektoris, kus biometaan on esimene etapp.

Juhitav energia jääb vältimatuks

Ainult tuul ja päike ei suuda tagada stabiilset elektrivarustust ega tuua alla tipuhindu. Olulise osa ajast ei ole tuult ega päikest piisavalt. Need tühimikud tuleb millegagi täita ning kõige realistlikum lahendus on täna gaas.

Kliimakindla majanduse eelnõu seab konkreetsed eesmärgid kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Nende eesmärkide eeldus on, et Eestis ehitatakse juurde gaasijaamu ja nende võimsus ulatub 2030. aastaks 750 megavatini. See on selge signaal: juhitav võimsus ei kao, vaid muutub senisest määravamaks.

Gaas on energiasektori aku. Kui on vaja energiat, saame selle gaasist kätte praktiliselt hetkega. See ongi juhitava energia suurim väärtus – paindlikkus ja kindlus. Tehnoloogiline areng liigub suunas, kus juhitavat võimsust hinnatakse üha enam. Võib tulla olukordi, kus päikese ja tuule ülejäägi tundidel on elekter väga odav, kuid süsteem peab toime tulema ka tundidel, kui tootmist peaaegu ei ole. Seda rolli täidab gaas.

Kui soovime CO₂-heidet päriselt vähendada, tuleb panustada lahendustesse, mis tõesti toimivad, mitte nendesse, mis lihtsalt hästi kõlavad. Eesti “roheenergia” on täna suuresti harvesteri näoga – põletame Eestis ära ja ekspordime põletamiseks rohkem puitu, kui metsad suudavad süsinikku siduda. Süsteem soosib ebaloogiliselt süsiniku õhkupaiskamist, mitte sidumist. See on vastuolu, millest üksi ilusate loosungitega üle ei saa.

Biometaan ja tulevikus ka vesinik on seevastu tehnoloogiad, mis pakuvad reaalseid lahendusi. Biometaanil on juba praegu väga hea süsinikujalajälg, vesinik lisandub sellele samm-sammult. Riigi tugi peaks minema eelkõige lahendustele, millel on mõõdetav ja pikaajaline kliimamõju, mitte lühiajalistele kampaaniatele.

Maagaas muutub taastuvaks rohegaasiks

Biometaan ehk rohegaas hakkab Eesti energiapildis üha suuremat rolli mängima. Kui siiani oleme rääkinud maagaasist kui taastuvenergia parimast partnerist, siis viimastel aastatel on toimunud gaasi enda rohepööre. Eestis lehmasõnnikust ja biojäätmetest toodetud taastuvgaasi tootmismaht ulatub juba 300 gigavatt-tunnini aastas, mis moodustab ligikaudu kümnendiku Eesti gaasitarbimisest. Veel mõned aastad tagasi oleks selline tase tundunud kauge eesmärk.

Eestis on biometaani tootmisse ja jaotusse investeeritud üle 150 miljoni euro. Biometaanijaamad asuvad hajutatult üle Eesti, turule on tulnud ja lähiajal on veel tulemas mitu uut kohalikku tootjat. Kevadel valmib investeerimisettevõtte Infortar vedamisel Pärnumaal Halingas Eesti üks suuremaid, 15 miljonit maksev rohegaasijaam. Samaaegselt tootmisega areneb ka infrastruktuur –  AS Gaasivõrk on ehitanud üle Eesti kaheksa biometaani sisestuspunkti.

Eestis toodetava rohegaasi kvaliteet ja kütteväärtus on samaväärne Ameerikast ja Norrast laevadel toodud veeldatud maagaasiga. Positiivne erinevus seisneb selles, et tegemist on kodumaise ja taastuva kütusega. Kuna klientide huvi on suur, saab täiendavalt biometaani juurde osta piiri tagant.

Rohegaas aitab tööstusel, transpordi- ja küttesektoril täita kliimaeesmärke ning lahendab mitu ülesannet korraga: piimafarmid saavad maal lahti sõnnikust ja vastu tõhusa väetise digestaadi näol ning linnad puhtama õhtu, kuna ühistransporti liigutab puhas gaas. Rohegaas on jõudnud ka meretransporti vähendades sellega oluliselt vedajate keskkonnajälge. Sel suvel alustas Elenger Tallinki uusima laeva MyStar varustamist bio-LNG kütusega, eesmärk on mõlemad Helsingi liini kiirlaevad täielikult bio-LNG kasutamisele üle viia.

Biometaani areng on üks väheseid rohepöörde edulugusid, mis on sündinud mitte kampaaniate, vaid majandusliku loogika toel. Transpordisektor on Eestis selle hea näide – biometaan on seal kanda kinnitanud turupõhiselt ja reaalse kliimamõjuga. Lisaks linnasisesele transpordile võiks kaaluda ka linnadevahelise ühistranspordi üleviimist biometaanile ning edasi kogu raskeveonduses importdiisli asendamist kohaliku kütusega.

Lähiaastatel võib biometaani osakaal kasvada 20 protsendini ning pikemas plaanis isegi 30 protsendini gaasi kogutarbimisest. Mida rohkem asendame imporditud fossiilse metaani kodumaise biometaaniga, seda suurem on kasu nii majandusele kui ka keskkonnale.

Gaasihind on stabiliseerunud ja väljavaade on soodne

Gaasiturg, mis mõne aasta eest koges šokitasemel hinnatõusu, on nüüdseks normaliseerunud ja stabiilne, hinnad on langenud tagasi ligikaudu sõjaeelse, 2021. aasta suve tasemele. Kui eelmisel talvel maksis Euroopa turul megavatt-tund maagaasi keskmiselt umbes 44 eurot, siis sel sügisel on hind olnud ligikaudu 32 euro juures. Hinnakõikumised on väikesed ja suuremaid hüppeid ei ole ette näha. Suur roll on siin Ameerika Ühendriikide veeldatud maagaasil (LNG), mille ekspordivõimekus on Euroopa jaoks olnud päästerõngas – ilma USA LNG-ta oleks Euroopa energiašoki mõju olnud kordades valusam.

Rahvusvahelised analüüsid ennustavad, et gaasi hind võib 2027. aastaks langeda isegi alla 20 euro megavatt-tunni kohta. See tähendaks naasmist normaalsele hinnatasemele, mis toetab nii tööstust kui ka kodutarbijaid.

Seega olukorras, kus Eesti energiamajandus liigub taastuvate allikate suunas, tagavad just maagaas ja kohalik biometaan meie energiasüsteemi töökindluse ja taskukohase hinna. Kui päike ei paista ja tuul ei puhu, on gaas see, mis hoiab tuled põlemas ja toad soojana.

Elenger Grupi juhatuse esimehe Margus Kaasiku arvamuslugu ilmus Postimehe portaalis 27.12.2025

Loe lähemalt maagaasi omaduste ja keskkonnanäitajate kohta SIIN.

The post Margus Kaasik: Gaas tagab energiasüsteemi töökindluse appeared first on Elenger.

Elengeri päikesepark Olaines, Lätis 

Elenger Grupi juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnul annab salvestusvõimaluste avardumine nii kodumajapidamistele kui ettevõtetele võimaluse kasutada üha rohkem taastuvenergiat.

“Lisaks elektrivarustuse katkestuste riski vähendamisele ja kiiremale taastumisele aitab akupõhine energiasalvestus ka vähendada elektri hinda. Süsteem salvestab energiat ajal, mil see on odavam või toodetakse ülejääki, ning annab selle võrku tagasi siis, kui nõudlus ja hinnad on kõrgemad vähendades nii kulusid majapidamistele kui ettevõtetele,” märkis Kaasik.

Elenger avas septembris oma esimese akupõhise energiasalvestussüsteemi Lätis Nīca päikesepargis ning alustab nüüd selle rajamist aprillis käivitunud Olaine päikesepargis. Mõlema Läti jaama süsteemid suudavad kokku salvestada 17 MWh rohelist energiat ning anda võrku 8,5 MW võimsust. Eestis on plaanis järgmise aasta jooksul luua salvestusvõimekus 18 MWh ulatuses.

Elenger alustas päikeseenergia tootmist 2019. aastal, kui koostöös partnerettevõttega rajati Pärnu neli päikeseparki, kokku 13 000 päikesepaneeli ja koguvõimsusega 4,7 MW. Sellest ajast alates on Elenger rajanud mitmeid päikeseparke üle Eesti ning kaks päikeseelektrijaama Lätis — Nīcas ja Olaines, mis avati vastavalt 2024. ja 2025. aastal.

Elenger on Baltikumi ja Soome regiooni suurim erakapitalil energiaettevõte, mis tegutseb kogu energia väärtusahelas – alates kaubandusest ja tootmisest kuni lõpptarbijani jõudmiseni. Ettevõttel on üle 450 000 kliendi ning grupis töötab rohkem kui 1000 inimest.

Elenger pakub klientidele Lääne päritolu maagaasi ja taastuvat biometaani ning haldab gaasivõrke Eestis, Lätis ja Poolas kogupikkusega 9000 km. Ettevõte müüb ka elektrit, sealhulgas oma päikeseparkides toodetud roheelektrit. Elenger tegeleb aktiivselt rahvusvahelise energiakaubandusega. Elengeri omanik on investeerimisettevõte Infortar, mis on noteeritud Nasdaq Tallinna Balti põhinimekirjas.

The post Elenger laiendab energiasalvestust appeared first on Elenger.

Megastari punkerdamine LNG-ga Elengeri veokitelt  

„Tallink näitab Läänemerel teistele vedajatele eeskuju. Tallink oli üks esimesi, kes investeeris uude tehnoloogiasse ja hakkas juba 2017. aastal kasutama LNG-d, kuid nüüd astutakse järgmine samm bio-LNG suunas. Elenger on Tallinki kogu selle teekonna jooksul toetanud,” lisas Elengeri Grupi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Koostöö Elengeriga on sujunud hästi ning saame bio-LNG kasutust järk-järgult suurendada vastavalt kütuse saadavusele ja hinnale,“ ütles AS Tallink Grupp juhatuse esimees Paavo Nõgene. „Töötame selle nimel, et järgneva aasta jooksul õnnestuks mõlema kiirlaeva, MyStari ja Megastari LNG vajadus asendada täielikult bio-LNG-ga. Seega tasub kõigile meie tava- ja ka kaubavedude klientidel silmas pidada, et Tallinki laevu valides väheneb ka nende endi keskkonnamõju,“ lisas Nõgene.

Meretransporti laienev bio-LNG on juba leidnud laia kasutust maapealsete transpordi- ja tööstusklientide seas. Elenger tagab bio-LNG-le sertifikaadid, mis tõendavad, et kütuse tarneahelas on kasutatud kindlas koguses taastuvatest materjalidest kütust ning see vastab rahvusvahelistele standarditele.

Elenger on Balti-Soome piirkonna suurim erakapitalil energiafirma, mis tegutseb kuuel turul – Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Saksamaal – ja teenindab kokku enam kui 450 000 klienti. Elengeri tegevus hõlmab kogu spektrit – energia müüki ja kaubandust, energia infrastruktuuri ja energia tootmist.

Elenger pakub klientidele lääne päritolu looduslikku maagaasi ja taastuvat rohegaasi ning haldab Eesti, Läti ja Poola gaasijaotusvõrke kogupikkusega 9000 km. Ettevõte müüb ka elektrit, sh omaenda päikseparkides toodetavat roheelektrit. Elenger tegeleb aktiivselt rahvusvahelise energiakaubandusega. Kontsern annab tööd enam kui 1000 inimesele. Ettevõte käive oli möödunud aastal üle miljardi euro. Elengeri ainuomanik on Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas noteeritud investeerimisettevõte Infortar.

AS Tallink Grupp on üks juhtivaid reisijate- ja kaubaveoteenuste pakkujaid Läänemerel. Ettevõte opereerib laevu liinidel Eesti, Soome ja Rootsi vahel ning haldab 11 laevast koosnevat laevastikku kaubamärkide Tallink Silja Line ja Tallink Shuttle alt. Lisaks meretranspordile tegeleb Tallink Grupp ka laevade lühi- ja pikaajalise prahtimisega, opereerib nelja hotelli Tallinnas ja Riias, restorani NOK NOK Tallinnas ning juhib edukat reisikaubandusettevõtet, mille kauplused asuvad nii laevadel kui ka maismaal. Ettevõte omab ka Burger King© frantsiisi Balti riikides ning haldab turismi- ja transpordivaldkonnaga seotud tütarettevõtteid kuues Euroopa Liidu riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Tallink Grupi visioon on pakkuda Läänemere põhjapiirkonnas tipptasemel, kestlikku ja innovatiivset reisi- ja transporditeenust. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna ja Nasdaq Helsingi börsil.

The post Elenger alustas Tallinki varustamist bio-LNG kütusega appeared first on Elenger.

Oisu biogaasijaam 

„Eestis toodetava rohegaasi kvaliteet on sama, mis Ameerikast ja Norrast laevadel toodud veeldatud maagaasil. Erinevus seisneb vaid selles, et tegemist on kodumaise ja taastuva kütusega,“ märkis Elenger Grupi juhatuse esimees Margus Kaasik.

„Turule on tulnud ja lähiajal tulemas mitu uut kohalikku biometaani tootjat, meie omalt poolt oleme üle Eesti rajanud korralikud sisestuspunktid biometaani võrku laskmiseks. Lisaks ostame biometaani piiri tagant, kuna klientide huvi taastuva gaasi vastu kasvab. Kõige selle tulemusel Eestis gaasitarbimine dekarboniseerub ja seda naabritega võrreldes kiiremas tempos,“ ütles Kaasik.

„Keeruliste olude sunnil on maagaas osutunud kohanemisvõimeliseks ja jätkusuutlikuks kütuseks – gaasi hind on langenud täiemahulise sõja eelsele tasemele ning uued tarnijad ja tarneteed on paigas, edasi muutub maagaas üha enam fossiilsest taastuvaks ja imporditavast kohalikuks kütuseks, pakkudes konkurentsi fossiil- ja importkütustele,“ lausus Kaasik.

Eestis on biometaani tootmise ja jaotusse investeeritud üle 150 miljoni euro. Biometaanijaamad asuvad hajutatult üle Eesti, lisaks käib uute täiendavate jaamade ehitus. Kokku toodetakse Eestis tänavu 300 GWh rohegaasi, kahel järgneval aastal võib tootmismaht ligi kahekordistuda. Elenger Grupi tütarettevõte AS Gaasivõrk on ehitanud üle Eesti kaheksa biometaani sisestuspunkti ja üks on veel lisandumas.

Rohegaas on taastuv ja keskkonnasõbralik energiaallikas, mis aitab tööstusel, transpordi- ja küttesektoril täita kliimaeesmärke. Rohegaasi toodetakse orgaaniliste jäätmete ja põllumajandusjääkide kääritamise teel ning see on täielikult ühilduv olemasoleva maagaasitaristuga. Elengeriga seotud ettevõtetel on täna käigus rohegaasi tootmisjaamad Järvamaal Oisus, Tartumaal Ilmatsalus ja Lääne-Virumaal Vinnis ning ehitamisel Pärnumaal Halingal.

Elenger on Balti-Soome piirkonna suurim erakapitalil energiafirma, mis tegutseb kuuel turul – Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Saksamaal – ja teenindab kokku enam kui 450 000 klienti. Elengeri tegevus hõlmab kogu spektrit – energia müüki ja kaubandust, energia infrastruktuuri ja energia tootmist.

Elenger pakub klientidele lääne päritolu looduslikku maagaasi ja taastuvat rohegaasi ning haldab Eesti, Läti ja Poola gaasijaotusvõrke kogupikkusega 9000 km. Ettevõte müüb ka elektrit, sh omaenda päikseparkides toodetavat roheelektrit. Elenger tegeleb aktiivselt rahvusvahelise energiakaubandusega. Kontsern annab tööd enam kui 1000 inimesele. Ettevõte käive oli möödunud aastal üle miljardi euro. Elengeri ainuomanik on Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas noteeritud investeerimisettevõte Infortar.

The post Rohegaasi osakaal Eesti gaasitarbimisest kasvas kümne protsendini appeared first on Elenger.

• Madala volatiilsusega kolmas kvartal
• Väiksem Aasia nõudlus leevendas Euroopa gaasihoidlate muresid
• Balti-Soome turuarengud tugevdavad regionaalset integratsiooni
• Gaasituru väljavaade neljandaks kvartaliks: Euroopa on talveks valmis, kuid riskid püsivad

Madala volatiilsusega kolmas kvartal

Pärast heitlikku kevadet stabiliseerusid kolmandas kvartalis TTF-i kuu-ette võrdlushinnad, säilitades siiski kõrgema taseme kui enne 2022. aastat kehtinud struktuursed normid. See peegeldab jätkuvat talvise riski preemiat ja veeldatud maagaasi lastide pärast konkureerimise kulusid.

Joonis 1. Gaasi hinnad, Refinitiv 

2025. aasta kolmandas kvartalis võis täheldada hindade jätkuvat langustrendi: TTF-i lähikuu futuurid avanesid kvartali esimesel päeval umbes 33,25 €/MWh juures ja langesid septembri lõpuks alla 31,50 €/MWh.

Joonis 2. TTF-i forvardhinnad, Refinitiv 

ICE Endex TTF-i keskmine hind kolmandas kvartalis oli 33,01 €/MWh. Novembri futuurid sulgusid 30. septembril hinnaga 31,41 €/MWh (vt joonis 1). Gaasi futuuri-kõver püsib lähikuudel suhteliselt ühtlane, talvekuude hinnad püsivad umbes 33 €/MWh juures (vt joonis 2).

Üheks oluliseks verstapostiks kolmandas kvartalis oli Kanada esimese LNG ekspordi käivitamine Vaikse ookeani rannikult. See kauaoodatud projekt – riigi esimene suuremahuline LNG eksporditerminal – avab uue ekspordikanali Põhja-Ameerika gaasile. Esimene saadetis lühendab transpordiaega Aasiasse võrreldes USA Mehhiko lahe sadamatega. Kuigi esialgsed mahud on piiratud, suurendab projekt varustuskindlust ja mitmekesistab pakkumist, mille kasv peaks hoogustuma alates 2026. aastast. Euroopa jaoks on Kanada projekti käivitamine strateegiliselt oluline, kuna see toetab Põhja-Ameerika pakkumise kasvu, mis peaks alates 2026. aasta keskpaigast leevendama ülemaailmset pakkumispinget.

Samal ajal jõudis meediasse info sanktsioonide all oleva Venemaa LNG saadetise kohta, mis tarniti Arctic LNG 2-st Beihai sadamasse Hiinas. See näitab, et osa Venemaa mahtudest jõuab hoolimata lääne sanktsioonidest ja logistilistest takistustest endiselt Aasia ostjateni. Arctic LNG 2 saadetised Hiinasse jätkusid kogu kolmanda kvartali vältel ja tõenäoliselt jätkuvad ka neljandas kvartalis. Nende ümbersuunamine vabastab Euroopale täiendavaid USA ja Atlandi ookeani laste, kuid samas raskendab ülemaailmse LNG kaubanduse läbipaistvust ja jälgitavust.

Olulise poliitilise sammuna teatas Euroopa Liit plaanist keelustada Venemaa LNG import alates 2027. aastast. Kuigi torugaasi tarned Venemaalt on alates 2022. aastast järsult vähenenud, on LNG import jätkunud tagasihoidlikes kogustes. Tõenäoliselt ei põhjusta keeld suurt hinnatõusu, kuna 2027. aastaks peaksid globaalsed veovõimsused ja asenduspakkumised USA-st, Katarist, Aafrikast ja Kanadast olema piisavad. Praktikas kujundab meede pigem kaubateid ümber kui vähendab pakkumiste mahtu:

• Euroopast välja tõrjutud Venemaa veeldatud maagaas voolab üha enam Aasiasse, eriti Hiinasse ja Indiasse;
• see vabastab rohkem USA ja Atlandi veeldatud maagaasi Euroopale;
• kokkuvõttes toimub ülemaailmsete voogude ümberjaotamine, mitte kogumahu vähenemine.

Väiksem Aasia nõudlus leevendas Euroopa gaasihoidlate muresid

Vastupidiselt ootustele jäi Aasia LNG nõudlus – eriti Hiinas – kolmandas kvartalis tagasihoidlikuks. Hiina veeldatud maagaasi import vähenes järsult (paljudes aruannetes üle 20% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), kuna tööstustegevus vähenes ja gaasi asendamine kodumaistest allikatest jätkus. Jaapan ja Korea säilitasid stabiilse imporditaseme, kuid mitte piisavalt, et märkimisväärseid koguseid Euroopast eemale tõmmata.

Joonis 3. Euroopa veeldatud maagaasi (LNG) kogutarne aastases võrdluses, Refinitiv 

Aasia nõrgema konkurentsi tõttu kasvas Euroopa veeldatud maagaasi import eelmise aasta sama perioodiga võrreldes märgatavalt, mida toetasid tugev nõudlus gaasihoidlate täitmiseks ja torugaasi alternatiivide vähenemine. Hinnavahed soosisid Aasia asemel Euroopa sadamatesse suunamist. Kolmanda kvartali lõpuks oli Euroopa importinud esimese üheksa kuuga ligi 30% rohkem LNG-d kui 2024. aastal (vt joonis 3).

Euroopa vajas iga molekuli sellest veeldatud maagaasist: täitmishooaeg algas oluliselt madalamal tasemel kui nii 2024. aastal kui ka viie aasta keskmisel. Tugev veeldatud maagaasi import võimaldas Euroopal säilitada kõrged täitmismäärad ja minna sügisesse oodatust kõrgema hoiustamistasemega, leevendades turuhirme ja vähendades võimalikke hinnahüppeid. Sellegipoolest on hoiustamine puhver, mitte asendus – selle piire saab testida pikaajalise külmaperioodi või talvel ulatuslike infrastruktuurihäirete korral.

Joonis 4. Gaas Euroopa hoidlates, 2020–2025, AGSI+ 

Joonis 5. Hooajaline täitmine ja väljavõtt Euroopa hoidlates, 2020–2025, AGSI+ 

Balti-Soome turuarengud tugevdavad regionaalset integratsiooni

Oluline samm piirkondliku turu integreerimisel tehti septembris, kui Balti-Soome gaasituru piirkond käivitati ametlikult Euroopa energiabörsil (EEX). See tähistab üleminekut seniselt GetBaltic platvormilt laiemale EL-i integreeritud raamistikule. EEX-i käivitamine suurendab läbipaistvust, likviidsust ja piiriülest tõhusust, tuues FinBalti piirkonna lähemale Mandri-Euroopa sõlmpunktidele. Kuigi kauplemismahud on veel tagasihoidlikud, prognoositakse osaluse kasvu, kui kommunaalteenuste pakkujad ja kauplejad kohanevad uue süsteemiga ning kasutavad EEX-i riskimaandamise ja arveldusvahendeid.

Teise uuendusliku arendusena võttis Leedu Klaipėda LNG terminal kasutusele virtuaalse biometaani veeldamise teenuse. Kava kohaselt saab võrku sisestatud biometaani sertifitseerida ja siduda veeldatud maagaasi ümberlaadimistega, võimaldades tõhusalt biometaaniga tagatud veeldatud maagaasi eksporti või punkerdamist. See võimaldab ümberlaaditud LNG-l kanda taastuvenergia päritolutõendeid – esmakordselt piirkonnas – ning avab täiesti uue segmendi „rohelise LNG“ kaubanduseks. Süsteem kasutab „book-and-claim“ mudelit, mis tagab jälgitava sertifitseerimise ilma füüsilise veeldamiseta. Klaipėda jaoks lisab uuendus paindlikkust, tugevdab tema rolli nii maa- kui ka taastuvgaaside piirkondliku keskusena ning on kooskõlas ELi eesmärkidega integreerida taastuvad gaasid energiasüsteemi.

Gaasituru väljavaade neljandaks kvartaliks: Euroopa on talveks valmis, kuid riskid püsivad

Euroopa küttehooaja alguses jääb ilm gaasihindade määravaks teguriks. Külma ilma anomaaliad on suurim määramatus neljanda kvartali eel. Tavapärasest karmim talv sunniks Euroopat tugevalt toetuma gaasihoidlatele ja LNG paindlikkusele. Suured varud on vajalik turvabarjäär, kuid mitte garantii. Oodatust külmem neljas kvartal või tarnehäired võivad varusid kiiresti ammendada. Lisaks võivad väljavõtmiskiirused, jaotustõrked või taristurikked süsteemi pingestada isegi korralike varude korral. Külma talve korral prognoosivad mitmed analüütikud TTF-i hindade tõusu üle 40 €/MWh. Seevastu pehme talv leevendaks stressi ja võimaldaks tasakaalustatumat väljavõtuprofiili ning võimaldaks TTF-i hindadel langeda alla 30 EUR/MWh.

LNG poolel on tarnepaindlikkus talve eel piiratud. Igasugused hooldusviivitused, tehnilised rikked või ekspordipiirangud (USA, Katar, Aafrika) pingestavad turgu. 2026. aastaks kavandatud ambitsioonikad uued veeldamisvõimsused hakkavad piiranguid leevendama, kuid 2025. aasta 4. kvartal toimib endiselt struktuurse tarnenappuse tingimustes. Kui Hiina või teised Aasia majandused elavdavad tööstustegevust ja küttevajadust, võivad mõned lastid Euroopast kõrvale kalduda. See stsenaarium tekitaks taas suurema surve Euroopa veeldatud maagaasi hankimisele. Kui Aasia jääb aga tagasihoidlikuks, saab Euroopa teatud leevendust – väiksem kõrvalekaldumise risk ja stabiilsem juurdepääs LNG-le.

Tänapäeva maailmas püsivad ka geopoliitilised ja taristuga seotud riskid. Uued rünnakud või sabotaaž torujuhtmetel, Venemaa rünnakud Ukraina gaasitaristule või Lähis-Ida pinged on kõik selged riskitegurid gaasihindade tõusuks. Sõjalised rünnakud ja sabotaažiriskid mõjutavad turu meeleolu isegi siis, kui füüsilised vood ei ole kohe häiritud.

Vaatamata geopoliitilisele ebakindlusele ja võimalikule talvisele volatiilsusele läheb Euroopa külmale aastaajale vastu tugeval positsioonil. Gaasihoidlad on hästi täidetud, veeldatud maagaasi tarneteed on mitmekesised ja turgude integratsioon süveneb jätkuvalt.

See turuülevaade on tehtud informatiivsel eesmärgil. Meie eesmärk on koguda heas usus erinevatest allikatest kõige olulisemad andmed, kuid analüüsi ei tohiks käsitleda kui nõuannet ega võtta ainsaks tegevuse aluseks.

The post Gaasituru ülevaade 3. kvartal 2025 appeared first on Elenger.