Kõigi õpilaste jaoks, keda ootab loov- või uurimistöö tegemine alles ees, pakub festival suurepärast võimalust koguda inspiratsiooni, et leida just ennast kõnetav põnev uurimisteema. Lisaks ideedele saab festivalilt ka teadmisi ja oskusi, kuidas huvipakkuvat teemat uurida, küsimusi sõnastada ja vastuseid otsida.

Peale õpilasuurimuste on festivalil palju muudki põnevat – saab kuulata ettekandeid innustavate karjääriteekondadega Eesti tippteadlastelt, kohtuda ägedate teaduse populariseerijatega ja tutvuda nende tegevustega ning käia ise kätt proovimas erinevates töötubades.

Õpetajatele annab Õpilaste Teadusfestival aga suurepärase võimaluse tugevdada uurimuslikku õpet ja tutvustada teaduslikke meetodeid reaalsete näidete abil.

Parim koht uurimistöö jaoks inspiratsiooni leidmiseks

Sageli näevad õpilased uurimistööd kui rasket ja väga mahukat kohustust, kuid teadusfestival aitab seda müüti murda.

Festivalil saavad noored tutvuda tänavuste Eesti parimate õpilasuurimustega, vestelda nende autoritega ning saada innustust omaenda uurimustöö tegemiseks. Kohal on enam kui sada 7.–12. klasside õpilast üle Eesti, kes on jõudnud õpilaste teadustööde riikliku konkursi II vooru ja tutvustavad posterettekannetega oma silmapaistvaid õpilasuurimusi žüriile ja festivali külastajatele.

Teadusfestivalile on oma uurimisprojektiks inspiratsiooni ammutama oodatud ka noorema vanusastme koolijütsid, sest samuti on kohal algkoolide uurimistööde konkursi 25 parimat, kes tutvustavad enda põnevaid uurimusi.

„Festival pakub noortele, eriti 10. klassi õpilastele, rohkelt inspiratsiooni uurimis- ja praktiliste tööde teemade leidmiseks. Stendiettekanded ja töötoad annavad ideid ning julgust katsetada. Eelmisel aastal elasime kaasa ka ühele meie kooli õpilasele, kes osales teadustööde konkursil oma uurimistööga ning see muutis kogemuse eriti isiklikuks ja motiveerivaks,“ selgitas Valga Gümnaasiumi karjääri ja projektijuht Pille Olesk. „Festivali suurim tugevus on see, et noored näevad omaealiste sisukaid uurimistöid ja mõistavad, et ka nemad on selleks võimelised.“

Õpilaste teadustööde konkursi üks oluline eesmärk on motiveerida ja innustada noori teaduslikumale lähenemisele juba kooli uurimistöödes. Just varajane kokkupuude teadusliku mõtlemise ja eksperimentidega aitab kaasa uute teadlaste, inseneride ning innovaatorite kujunemisele. Samuti on tähtis, et uurimustöö tehakse just õpilast ennast kõnetavas valdkonnas, et jätkuks jaksu sellega kuni lõpuni minna.

Sama tõdeb ka eelmise aasta konkursil teise preemia pälvinud õpilane Karolin Ruumet: „Teema valisin ma loomulikult enda huvide põhjal – nii tulekski teha, sest vastasel juhul puuduks soov ja tahe ka kõige raskematel hetkedel uurimistöö kirjutamisega jätkata.“ Kuna Karolin valiti oma tööga Eestit esindama ka Taiwani konkursile, siis on tema kinnitusel väga oluline valida just selline uurimisküsimus, mis tõepoolest kirjutajat ennast kõnetab ja mille kallal oled valmis pikaajaliselt töötama. Ideid ammutas ta ka miks.ee lehelt.

„Kindlasti ei tohiks olla uurimistöö tegemine hirmutav. Oluline ongi ennekõike see, et noor teeb töö talle huvipakkuval teemal,“ kinnitab Liisa Puusepp, kes on ise uurimistöid juhendanud, kuid osalenud ka õpilaste teadustööde konkursi žüriis. Teadusfestival on ühtviisi põnev nii teadustööde konkursil osalevale noorele kui ka külastajale, kes alles otsib ideid. „See on võimalus saada head tagasisidet oma tööle ja teha ennast nähtavaks – ei või iial teada, kes sarnast tööd on teinud ja otsib mõttekaaslast või järelkasvu,“ selgitas Puusepp. Festivali külastaja saab seevastu hea ülevaate milliseid teemasid on uuritud, aga vahel ka ideid kuidas omaenda pooleliolevat tööd täiustada.

Tegevust jätkub igale kooliastmele

Õpilaste Teadusfestivalilt leiab igaüks midagi, mis äratab temas huvi ja tekitab soovi selle kohta rohkem teada saada. Olgu selleks siis oma õpilasuurimuse võimalik teema, uus põnev hobi või hoopiski eriala, mida edasi õppima minna. Teadusfestival aitab näha, et teadusmaailm on väga lai, kirju ja paeluv.  Teadus pole ainult valemid ja katsed, vaid avastusretk, mis aitab maailma lahti mõtestada.

Üks hea võimalus on planeerida festivalikülastus ühe õppekäiguna koos mõne muu hariva tegevusega. „Eelmisel aastal külastasime taas gümnaasiumiõpilastega Õpilaste Teadusfestivali sidudes päeva ülikoolikülastusega – näiteks tutvusime Eesti Maaülikooli veterinaaria teaduskonnaga,“ lisas Valga Gümnaasiumi karjääri ja projektijuht Pille Olesk.

Festival pakub noortele palju põnevat. Mõlemal festivalipäeval saab näha teadusetendusi ja -teatreid ning kuulata ettekandeid Eesti tippteadlastelt kosmoseteadusest psühholoogiani. Põnevate loengute vahel saab ise käed käiku lasta erinevates töötubades. Samuti on kõik külastajad oodatud lõbutsema esimese festivalipäeva lõpus toimuvale garaažipeole, kus astub üles ka Kristel Aaslaid.

Sel aastal on festivalil eriti lai töötubade valik – üle 30 erineva töötoa pakuvad tegevust nii algkoolilastele kui ka vanema kooliastme õpilastele. Tehnikahuvilistel on võimalik osaleda töötubades alates droonindusest kuni raketi või tuuleauto ehitamiseni. Tervise valdkonnas on näiteks võimalik erinevates töötubades teada saada, kuidas töötab süda, kuidas inimest elustada või kuidas kogu õppimise ja hobide virvarris hoida oma vaimset tervist. Kaunite kunstide austajad saavad osa rütmi- ja liikumismängudest ning näha kunsti taga peituvat teadust ja ise keemia abil kunsti teha. Töötubasid on tõepoolest igale maitsele – ornitoloogiast kuni kriminalistika ja keskkonnahoiuni.

Õpilaste Teadusfestivali mõlemal päeval saavad külastajad messialal tutvuda 31 Eesti ägedaima teadust populariseerivate asutuste tegevustega – näiteks huvikoolide pakutavate erinevate hobiringide või tulevaste üritustega. Kes otsivad, mida või kuhu edasi õppima minna, saavad nõu küsida karjäärinõustajatelt, kohal on oma muljeid ja kogemusi jagamas õpilasvahetuses käinud noored ning erinevad kõrgkoolid annavad infot õppimis- ja praktikavõimaluste kohta. Lisaks saavad huvilised tutvuda kiirabiauto sisuga, näha lähemalt Päästeameti sõidukeid ning uurida, kuidas politseinikud meie turvalisust tagavad.

Teravaid elamusi pakuvad teadusteatrid – erinevad õpilasteatrid ja AHHAA teadusteater. Samuti saavad noored näha kuivõrd suurte asjadega tegelevad alles oma karjääritee alguses olevad Eesti noorteadlased. Näiteks räägib kosmose päikesepaneelide arendamisest noor kosmoseteadlane Katriin Reedo. Praktilist rahatarkust pakub lastele Swedbank. Inspiratsiooni jagavad ka “Rakett Juuniori” võitnud nutikad noored Peetri Lasteaed-Põhikoolist, kes räägivad vestluspaneelis enda kogemustest raketi pardal. Ettekande oma teekonnast Estronaudi võistlusel teevad tõelist astronaudi väljaõpet proovinud ja paraboollennul kaaluta olekut kogenud estronaudid.

Festival avab uusi uksi

Õpilaste Teadusfestival ei ole kasulik mitte ainult teadushuvilistele, vaid ka kõigile, kes soovivad oma maailmapilti avardada. Kahe päeva jooksul saavad noored kohtuda nii teadlastega kui ka ettevõtetega, kes uusi ideid rakendavad. Õpilaste teadustööde konkursi üks peamine eesmärk on pakkuda heal tasemel uurimistöö koostanud õpilastele võistluslikku väljundit. Teaduskonkursil osalenud noored rõhutavad selle mõju mitte ainult teadmiste avardamisele, vaid ka enesekindluse ja esinemisoskuse arendamisele. See on erakordne võimalus suhelda omavanuste sarnaste huvidega noortega ja panna ennast mitmekülgselt proovile. Seega on see rohkem kui võistlus ning annab võimaluse uusi kogemusi saada ja sõprussidemeid luua.

Parimatele avaneb võimalus ennast proovile panna ka rahvusvahelisel tasemel – silmapaistvamatel noortel on võimalik pääseda Eestit esindama rahvusvahelistele teadusüritustele nagu Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss (EUCYS), maailma suurimale noorte teadusvõistlusele Regeneron ISEF Ameerika Ühendriikides, Luksemburgi EXPO-le ja Šveitsi talendifoorumile.

Rahvusvahelised konkursid avavad noorte jaoks sageli uusi ja veel põnevamaid uksi teadusmaailma. „Pälvisin õpilaste teadustööde konkursil võimaluse osaleda selle aasta veebruaris Taiwani rahvusvahelisel teadustööde konkursil (TISF). See oli kirjeldamatu elamus nii võistluse, kultuuri kui ka rahvusvahelise kogemuse poolest. Sain harjutada oma inglise keele ja avaliku esinemise oskusi ning tutvusin sarnaste huvidega eakaaslastega ja nende töödega,“ kirjeldab oma kogemust Karolin. „Olen tänulik sellest kõigest osa saamise eest. Mind hämmastab siiani see, kuidas võib jõuda niivõrd kaugele just tänu ühele aastatagusele otsusele end proovile panna.“

Näeme juba aprillis Õpilaste Teadusfestivalil!

Loe lähemalt festivali kohta: miks.ee/teadusfestival

Artikkel ilmus 17. märtsil 2026 Õpetajate Lehes.

The post Õpilaste teadusfestival aitab leida südamelähedase uurimisteema ning murda müüte appeared first on Eesti Teadusagentuur.

Eesmärk on luua uus seiresüsteem koos mõõdikutega, mis oleks aluseks poliitika-, investeeringu- ja ruumiotsuste tegemisel riigi ja omavalitsuste tasandil ning meetmete kujundamisel ja rakendamisel, arvestades turumajanduslikku konteksti, turutõrkeid ja regionaalseid vajadusi.

Seiresüsteem peab pakkuma tervikvaadet eluasemete taskukohasusest, kättesaadavusest, kvaliteedist ja energiatõhususest ning võimaldama:

• analüüsida eluasemevaldkonna arengutrende ajas ja ruumis;
• hinnata seniste poliitikameetmete ja investeeringute mõju ning prognoosida erinevate tulevikustsenaariumite mõju (nt toetusskeemide muutmine, arendustegevuse suunamine);
• siduda eluasemepoliitika ja riigi maapoliitika andmed ühtsesse andmepilti ning toetada maakasutuse ja ruumilise planeerimise otsuseid.

Uuringu tulemusena luuakse digitaalne seiresüsteem (mudel), mida hakkab haldama Maa- ja Ruumiamet.

Projekti kogueelarve on kuni 750 405 eurot koos käibemaksuga. Uuringu kestus on kuni 24 kuud.

Uuringut kaasrahastatakse ERF kaasrahastatava programmi „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) 2023–2029 alategevus 1 raames.

Rakendusuuringu teostajaks saab olla teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) mõistes teadus- ja arendusasutus, evalveeritud rakenduskõrgkool või ülikool või asutuste konsortsium, mille juhtpartneriks on teadus- ja arendusasutus, evalveeritud rakenduskõrgkool või ülikool.

30. jaanuaril 2026 toimus infotund, kus Kliimaministeeriumi esindaja esitles ootusi uuringule ja oli võimalik küsida lisainfot. Infotunni salvestus on järelvaadatav siit: RITA+ probleemipüstituste infopäev 30.01.2026 (salvestused lisatud) – Eesti Teadusagentuur. Lisaks toimus 17.02 eelkonsultatsiooni kus tutvustati lähteülesande mustandit ning see on samuti vaadatav siit: RITA+ alategevuse 1 uuringute esimesed eelkonsultatsioonid on avatud – Eesti Teadusagentuur.

Taotlus tuleb esitada Eesti Teaduse Infosüsteemi (ETIS) kaudu. Taotluse esitamise tähtaeg on 29. aprill 2026 kell 17:00. 

Taotlusvorm avatakse taotlejale pärast vabas vormis avalduse esitamist ETISe abitoe aadressile [email protected]. Avalduses tuleb kirja panna projektijuhi nimi, kelle nime alt taotlus esitatakse ja taotlusega seotud asutus.

Dokumendid:  

• Rakendusuuringu lähteülesanne
• Uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhend
• Gantt ajakava näidisvorm
• Eelarve näidisvorm
• Koondaruande näidisvorm
• Teenuse osutamise leping
• Vahearuannete ja lõpparuande juhend
• Juhtkomisjoni töökord

Lisainfo:
Maris-Johanna Tahk
valdkondliku teadus- ja arendustegevuse vanemkonsultant
Eesti Teadusagentuur
Telefon: 5568 9632
E-post: [email protected]

The post Avanes konkurss rakendusuuringu “Eluasemevaldkonna seiresüsteemi loomine’’ läbiviija leidmiseks appeared first on Eesti Teadusagentuur.

Kõigil huvilistel on võimalik konverentsi jälgida otseülekande vahendusel ETAGi YouTube’i kanalist. Salvestus on järelvaadatav.

Konverents annab ülevaate teaduskoostööst Ukrainaga ning uurib võimalusi selle tihendamiseks laiemas Euroopa kontekstis. Avasessioon keskendub Eesti, Ukraina, Euroopa Liidu ning Põhjala-Balti algatustele, mis toetavad Ukraina lõimimist Euroopa Teadusruumi. Temaatilised sessioonid on suunatud ülikoolidele ja teadlastele, et tutvustada Ukraina-suunalisi tegevusi ning Eesti ja Ukraina osalusega rahvusvahelisi teaduskoostöö projekte. Päeva lõpetab paneelarutelu, mis võtab kokku sessioonides arutatu ja keskendub edasistele koostöövõimalustele.

Konverentsi ajakava on leitav ETAGi kodulehel.

Üritus on inglise keeles.

Konverentsi ajal saab esinejatele ja paneeldiskussiooni osalejatele küsimusi esitada Slido kaudu (ainult inglise keeles): liituge aadressil slido.com, kasutades koodi #UKRAINE.

Konverentsi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Ukraina Teadusagentuuriga (NRFU), toetab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.

Kontakt:

The post Jälgi konverentsi “International Research Cooperation – With Ukraine and For Ukraine” otseülekande vahendusel appeared first on Eesti Teadusagentuur.

Päevakava sisaldab nii informeerivaid ettekandeid, eelnevalt kokkulepitud üks-ühele-kohtumisi, pitch-ettekandeid kui ka taotluste eelhindamist. Vt lähemalt ürituse kirjeldust ja registreerumisnõudeid (registreerumise eelduseks on vähemalt ühe konkreetse koostööhuvi lisamine jaotises “Marketplace”). 

NB! kohtade arv on piiratud – registreeru kohe! 
Taotluste eelhindamise huviavalduste tähtaeg on 21. aprill. Vt lähemalt siin.
Pitch-ettekande-slaidide tähtaeg on 15. mai. Vt lähemalt siin. 

Taustaks: 

2. teemaklastri 2026. aasta taotlusvoor avaneb portaalis Funding and Tenders 12. mail ja sulgub 23. septembril. Taotlusvooru avanemise eel saab valmistumiseks kasutada standardset taotlusvormi (konkursiteema jaotises “Conditions and documents”), taotluse esitamiseks tuleb aga kasutada taotluskeskkonnas leiduvat taotlusvormi. Taotlusvoorust ja selle eesmärkidest annab tervikliku ülevaate tööprogramm.  

Juba 26. märtsil toimub 2026. a taotlusvooru ametlik ingliskeelne infopäev.
Konkursiteemasid tutvustavad videod ja slaidid leiab infopäeva kavast linkide “Show details” kaudu. Infopäeva keskmes on küsimuste ja vastuste sessioon, küsimusi saab juba Slidos (#CL2Infoday). Vt ka teemavaldkonna 2026. ja 2027. aasta taotlusvoorusid tutvustanud eestikeelse veebinari (05.03) salvestisi ja slaide ETAGi kodulehel. 

Jälgige infot reisitoetusevõimaluste kohta: kevade jooksul võib taas avaneda ka ETAGi kaudu toetuse taotlemise võimalus. 

Kontakt Eesti Teadusagentuuris: [email protected]  

The post “Kultuuri, loovuse ja kaasava ühiskonna” partnerlusüritus Pariisis 1. ja 2. juunil appeared first on Eesti Teadusagentuur.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kutsub ülikoole, teadus-arendusasutusi ja mõttekodasid esitama pakkumust 13. märtsil 2026 väljakuulutatud hankele, mille eesmärk on luua kiire teaduskonsultatsiooni formaat, et toetada ministeeriumi kiiret ja tõenduspõhist poliitikakujundamist.

Ministeeriumi töötempo ja poliitikaküsimuste ajakriitilisus on viimastel aastatel kasvanud, kuid teadmuspõhise sisendi saamise senised viisid ei ole sellega alati sammu pidanud. Pikaajaliste uuringute kõrvale vajame paindlikumat mehhanismi, mis võimaldab saada kvaliteetset teaduslikku sisendit just otsustushetkel.

Kiire teaduskonsultatsiooni formaat on mõeldud selle lünga täitmiseks. Hanke eesmärgiks on arendada välja ja piloteerida kiiret teaduskonsultatsiooni formaati, mis tagaks ministeeriumile kiire ja paindliku ligipääsu teadlaste ekspertiisile, et toetada kvaliteetsemate otsuste tegemist poliitikakujunduses, suurendada reageerimisvõimekust ja otsuste tulevikukindlust. Loodav formaat peab aitama hinnata poliitikavalikute mõjusid, aidata teaduspõhiselt selgitada, millised on täna ja tulevikus ees seisvad probleemid, pakkuda poliitikakujundusse täiendavaid lahendusvariante, valideerida olemasolevaid lahendusi ning tuua poliitikakujundamisse rahvusvahelisi praktikaid ja selgitada nende ülekandmise võimalikkust. Eelneva teostumiseks vajame muuhulgas kiireid eksperthinnanguid, minianalüüse, diskussioonides osalemist ja teaduspõhise tagasiside andmist.

• innovatsioonipoliitika ja tehnoloogiatrendid;
• digi- ja andmepõhine majandus ning turismi arengusuunad;
• tootlikkus ja selle mõjutegurid;
• majandusjulgeolek ja kriisivalmidus;
• võrdsed võimalused ja ligipääsetavus;
• tööõiguse ja töösuhete tulevik;
• ruumipoliitika ja õiguslik raamistik;
• andmepõhine ruumiareng ja elukeskkonna kvaliteet.

• Hindamismetoodika
• Lepingu projekt
• LÜ Andmepõhine ruumiareng ja elukeskkonna kvaliteet
• LÜ Digi- ja andmepõhine majandus, turismi arengusuunad
• LÜ Innovatsioonipoliitika ja tehnoloogiatrendid
• LÜ Majandusjulgeolek ja kriisivalmidus
• LÜ Ruumipoliitika ja õiguslik raamistik
• LÜ Tööõiguse ja töösuhete tulevik
• LÜ Tootlikkus ja selle mõjutegurid
• LÜ Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus
• Kiire teaduskonsultatsiooni formaat

The post MKM kutsub esitama pakkumusi uudse teadmistepõhist poliitikakujundamist toetava koostööformaadi väljaarendamiseks appeared first on Eesti Teadusagentuur.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma rõhutas oma avasõnavõtus, et kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas on vaja tegutseda operatiivselt, aga strateegiliselt. Seetõttu on riskide hindamiseks ning neile vastavalt reageerimiseks teaduspõhine innovatsioon ning uute tehnoloogiate välja töötamine tugeva piirihalduse üks alustalasid. „Me peame reageerima kiirelt, aga samal ajal omama ka strateegilist plaani. Peame üha enam olema ettevaatavas rollis, mitte reageerivas,“ sõnas Noorma. „Meid ümbritsevad ohud ei ole lähiajal kuhugi kadumas ning Eesti, kui piiririigi jaoks, on eriti oluline arendada kaheti kasutatavaid lahendusi, mis toetaksid nii julgeolekut kui ka laiemat ühiskondlikku vastupidavust.“ 

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev tõi esile, et viimased aastad on Eesti välispiiril möödunud märkimisväärse surve all. „Oleme näinud erinevaid intsidente, mida võib pidada provokatsioonideks ja meie piiride testimiseks – alates piiriületuste teadlikust aeglustamisest kuni GPS-side häirimise ja ebaseaduslike piiriületusteni,“ märkis ta. Belitševi sõnul on Eesti seejuures teinud suuri investeeringuid piiritaristusse ja seiretehnoloogiatesse. „Esialgsed kartused, et projektid venivad ja kallinevad, ei ole realiseerunud – vastupidi, paljud lahendused on valminud oodatust varem ja soodsamalt.“ Belitšev märkis, et tehnoloogia kiirest arengust hoolimata jääb inimfaktor piirihalduses keskseks, mistõttu on äärmiselt oluline pidevalt panustada oskustesse, varustusse ja väljaõppesse. 

Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraadi esindaja Giulio Maria Mancini rõhutas aga Euroopa tasandi koostöö ja tehnoloogilise autonoomia tähtsust. Tema sõnul on tulevikus kriitilise tähtsusega, et erinevad süsteemid suudaksid omavahel suhelda ja toetada otsuste tegemist, kuid olema ka täielikult usaldusväärsed. „Et me oskaksime paremini kriise ette näha, peavad meie kasutuses olema targad süsteemid. Strateegilise autonoomia seisukohalt on aga ülioluline, et piirihalduse targad süsteemid, nagu näiteks tehisintellektil põhinev analüütika või näotuvastus, oleksid välja töötatud Euroopas ning kooskõlas meie väärtuste ja regulatsioonidega,“ ütles Mancini. 

Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Indrek Reimand tõi esile teadusasutuste rolli riigi julgeoleku tugevdamisel. Tema sõnul on ülikool viimastel aastatel suunanud üha enam teadus- ja arendustegevust kaitse- ja julgeolekuvaldkonda. „Tartu Ülikool soovib olla riigile arvestatav partner. Meie tugevus on lai teadusvaldkondade spekter – alates tehisintellekti rakendustest ja infooperatsioonide uurimisest kuni allveedroonide, kriisimeditsiini ja ohuhinnangute koostamiseni,“ sõnas Reimand. 

Konverents keskendus neljale võtmevaldkonnale, mis määravad piirihalduse arengusuunad lähiaastatel – arukad piirid, tehisintellekt ja küberturvalisus, inimesed ja haridus ning mehitamata süsteemid ja vastumeetmed. 

Kahepäevase konverentsi programm hõlmas ettekandeid, arutelusid ja tehnoloogiate demonstratsioone, keskendudes nutikate piiride arendamisele, uutele andme- ja tehisintellektil põhinevatele lahendustele ning tuleviku piirihalduse võimekustele. Esitlused käsitlesid muu hulgas Euroopa Liidu uute süsteemide kasutuselevõtust saadud kogemusi ja väljakutseid, küberjulgeoleku kriitilist rolli ning soovi tagada samaaegselt nii turvalised kui ka sujuvad piiriületused. Aruteludes rõhutati, et tänapäeva piirihaldus ei tähenda ainult füüsilise piiri kaitsmist – julgeoleku arhitektuur hõlmab ka küber-, info- ja kognitiivset ruumi. Samuti tõdeti korduvalt, et kuigi tehnoloogiline innovatsioon on kiiresti arenev ja hädavajalik, jääb piirihalduse kõige strateegilisemaks ressursiks siiski inimene – tuleviku turvalisus sõltub eelkõige hästi koolitatud spetsialistidest, pidevast oskuste arendamisest ning riikide, teadusasutuste ja ettevõtete tihedast koostööst. Konverentsi teisel päeval keskenduti süvendatult tehisintellekti ja andmete kasutamisele, mehitamata süsteemidele ning erinevatele ohu- ja vastumeetmete strateegiatele. Konverentsi lõpetas tehnoloogiliste lahenduste demonstratsioonide programm. 

Konverentsi korraldasid koostöös Sisekaitseakadeemia, Eesti Teadusagentuur, TalTech, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ning Euroopa Komisjon (CERIS – Community for European Research and Innovation for Security). 

Fotod konverentsi esimesest päevast

Fotod konverentsi teisest päevast

„Piirideta Piirihalduse“ rahvusvahelise konverentsi idee sündis Eesti Teadusagentuuri, Sisekaitseakadeemia, Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli ühisest tunnetusest, et arvestades Eesti geopoliitilist asukohta, on vajadus kõrgetasemelise siseturvalisuse konverentsi järele, mis tooks kokku „kuldse kolmnurga“ – teadusasutused, ärisektori ning praktikud.  

Esimene konverents „Piirideta Piirihaldus“ toimus Narvas 4.–5. märtsil 2025 ning tõi kokku üle 100 osaleja – ametnikud, julgeolekupraktikud, kõrgkoolid-teadusasutused ja ettevõtjad. Arutati Euroopa Komisjoni, Frontexi ja eu-LISA suundumusi, PPA prioriteete ning Sisekaitseakadeemia rolli piirihalduse arendamisel. Ettevõtted said esitleda oma uusimat tehnoloogiat ja kasutamiseks valmis tehnikat, mis veelgi aitas kaasa sektoriteülesele võrgustumisele. Lisaks arutleti hariduse tähtsuse, teaduse ja innovatsiooni rakendatavuse, erinevate strateegiate ja lahenduste ning piirihalduse vajaduste teemadel.  

Galerii

The post Rahvusvaheline konverents „Piirideta piirihaldus 2026“ tõi fookusesse arengu ja innovatsiooni piirihalduses appeared first on Eesti Teadusagentuur.

Uuringu eesmärk on välja töötada metoodika, mis võimaldaks analüüsida Eesti elanike hoiakuid uute politseitehnoloogiate suhtes. Seejärel viiakse läbi empiiriline uuring, et hinnata avalikkuse suhtumist politsei kasutatavatesse tehnoloogiatesse (nt kaameralahendused, sensorid, seiresüsteemid, tehisaru rakendused ja droonid) ning uuritakse tegureid, mis neid hoiakuid mõjutavad.

Uuringu tulemused toetavad Politsei- ja Piirivalveametit, Siseministeerium ja teisi seotud asutusi uute tehnoloogiate kasutuselevõtu poliitikate kujundamisel, õigusloomes, riskikommunikatsiooni planeerimisel ning avalikkuse informeerimisel.

Projekti kogueelarve on kuni 120 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Uuringu kestus on 12 kuni 18 kuud.

Rakendusuuringu teostajaks peab olema taotleja poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline interdistsiplinaarne uurimisrühm, mis ühendab nii teaduslikku kui praktilist valdkondlikku kompetentsi. Uurimisrühm peab koosnema vähemalt kolmest liikmest, sealhulgas vastutavast täitjast (projektijuhist) ja kahest põhitäitjast. Kõigi meeskonnaliikmete rollid, koormus ja vastutus peavad taotluses olema selgelt kirjeldatud.

Taotlus tuleb esitada Eesti Teaduse Infosüsteemi (ETIS) kaudu. Taotluse esitamise tähtaeg on 15. aprill 2026 kell 17:00.

Taotlusvorm avatakse taotlejale pärast vabas vormis avalduse esitamist ETISe abitoe aadressile [email protected]. Avalduses tuleb kirja panna projektijuhi nimi, kelle nime alt taotlus esitatakse ja taotlusega seotud asutus.

19. märtsil kell 12:30 toimub uuringu infotund, kus tutvustatakse tellijate ootusi uuringu tulemustele. Soovijatel palume eelnevalt registreerida järgneval lingil, kellele saadetakse hiljem ka registreerumise link: https://forms.office.com/e/4Rt87vF1yk?origin=lprLink

Dokumendid:

• Rakendusuuringu lähteülesanne
• Hindamisjuhend
• Projekti juhtkomisjoni töökord
• Gantt ajakava näidisvorm
• Aruande vorm
• Vahearuande ja lõpparuande vorm
• Teenuse osutamise leping

Lisainfo:
Liina Eek
teaduspoliitika valdkonna juht
Eesti Teadusagentuur
Telefon: 5300 1912
E-post: [email protected]

The post Avanes konkurss rakendusuuringu „Uued tehnoloogiad politseitöös: avalikkuse hoiakute analüüs ning selleks sobiva metoodika väljatöötamine“ teostaja leidmiseks appeared first on Eesti Teadusagentuur.

25. märtsil kell 14-17 Eesti aja järgi (kell 13-16 CET) toimub LUKE taotlusvoorus keskselt korraldatavpartnerlusüritus.

Üritus toimub veebis ning selle eesmärk on aidata teadlastel ja asutustel leida sobivaid partnereid käimasoleva taotlusvooru jaoks.

Avaldatud teade: https://horizon-europe.org.ua/en/luke/news/luke-joint-call-collaborative-partner-matchmaking/

Partnerlusüritusele registreerimine: https://www.ffg.at/en/LUKE/event_transnational

Konsortsiumi loomiseks soovitame tutvuda ka EU.FFICIENT partnerotsingu platvormiga, kus on palju päringuid partnerite leidmiseks erinevatel teemadel ja mitmest riigist.

Juhised ja lisateave:  https://horizon-europe.org.ua/en/luke/joint-call/partner-search/

Kontakt Eesti Teadusagentuuris: Katrin Piller, [email protected]

The post LUKE partnerlusüritus 25.03 ja partnerotsingu platvorm appeared first on Eesti Teadusagentuur.

– demokraatia teemaploki video ja slaidid

– kultuuri ja pärandi teemaploki video ja slaidid

– ühiskonna ja majanduse transformatsioonide teemaploki video ja slaidid

Küsimusi saab küsimuste ja vastuste sessiooniks juba sisestada Slidos (#CL2Infoday).

2. teemaklastri 2026. aasta taotlusvooravaneb portaalis Funding and Tenders 12. mail ja sulgub 23. septembril. Taotlusvooru avanemise eel saab valmistumiseks kasutada standardset taotlusvormi (konkursiteema jaotises “Conditions and documents”), taotluse esitamiseks tuleb aga kasutada taotluskeskkonnas leiduvat taotlusvormi. Taotlusvoorust ja selle eesmärkidest annab tervikliku ülevaate tööprogramm.

Vt ka

– üldisi nõudeid, sh muutunud taotlusvormi tutvustava ettekande video ja slaidid

– kolmandate riikidega koostöö võimalusi tutvustava ettekande video ja slaidid

– sooaspekte tutvustava ettekande video ja slaidid

Teemavaldkonna partnerlusüritus toimub füüsilise üritusena Pariisis 1. ja 2. juunil 2026. Jälgige infot reisitoetusevõimaluste kohta: kevade jooksul võib taas avaneda ka ETAGi kaudu toetuse taotlemise võimalus.

Osaluse laiendamise riikidest pärit juhttaotlejad ja tööpaketijuhid saavad taotluse esitatada kommenteerimiseks kogenud hindajale, st kasutada ETAGi vahendatavat taotluste eelkontrolli võimalust (tähtaeg kõige hiljem 6 nädalat enne taotlusvooru sulgumist).

Vt ka teemavaldkonna 2026. ja 2027. aasta taotlusvoorusid tutvustanud eestikeelse veebinari (05.03) salvestisi ja slaide ETAGi kodulehel.

„Euroopa horisondi” teemavaldkonna „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond” konsultant (NCP): [email protected]

The post „Kultuuri, loovuse ja kaasava ühiskonna” 2026. a taotlusvooru infopäev 26.03 appeared first on Eesti Teadusagentuur.

1. Uuringu„Tervisehäirete ennetusteenuse mudeli metoodika väljatöötamine ja piloteerimine“ eelkonsultatsioon, mis toimub 18. märtsil algusega kell 13:00.

The post RITA+ alategevuse 1 uuringute järgmine eelkonsultatsioon on avatud appeared first on Eesti Teadusagentuur.

• kunst,
• disain,
• muusika,
• audiovisuaalvaldkond,
• etenduskunstid,
• arhitektuur või
• kirjandus.

The post ETAG avab 30. märtsil Kultuuriministeeriumi loovuurimuse toetuse taotlusvooru appeared first on Eesti Teadusagentuur.

Stipendiumi võõrustatakse 2026–2027 õppeaastal Oxfordi Ülikooli Euroopa Uringute Keskuses (ESC), St Antony’s College’is. Stipendiaat saab võimaluse liituda Oxfordi akadeemilise kogukonnaga, osaleda aruteludes ja viia läbi uuringuid sellistes valdkondades nagu rahvusvahelised suhted, Euroopa ajalugu, Euroopa poliitika ja kultuuriuuringud. Stipendiumi eesmärgiks on aidata noorteadlasel edendada oma teadustööd ja aidata kaasa Baltimaade-alaste teadmiste kasvule Oxfordis. Terje Toomistu  liitub külalisteadurina Euroopa Uuringute Keskusega 2027. aasta jaanuarist.

Tema uurimistöö käsitleb, kuidas kultuurilised tähendused kujundavad ühiskondlikku elu, keskendudes soole, mobiilsusele ja afektile. Ta on tuntud Indoneesia soo- ja seksuaalsuse uuringute ning hilisnõukogude noorte vastukultuuri käsitluste poolest. Lisaks on Terje dokumentaalfilmitegija ja Cece Filmi asutaja, ühendades antropoloogia ja kunstipraktika.

Teadusstipendiumi ajal arendab ta projekti „Affective Governance, War Anxiety, and the Moral Politics of East–West Migration in Europe: The Estonian Case“, mis uurib, kuidas sõjaga seotud ärevus mõjutab arusaamu rändest, vastutusest ja kuuluvusest Eestis ning Lääne-Euroopas elavate eestlaste seas.

Stipendiumi rahastab Eesti Teadusagentuur.

Loe ingliskeelset uudist Oxfordi Ülikooli Euroopa Uuringute Keskuse veebilehelt.

Rohkem infot ESC kohta leiab siit.

Lisainfo:

Marta Vormansika

välissuhete koordinaator

5787 2979

[email protected]

The post Teise Eesti-Oxfordi külalisstipendiumi Balti uuringutes pälvis Terje Toomistu appeared first on Eesti Teadusagentuur.

16.-20. märts 2026

Registreerimise tähtaeg on see reede, 6. märts 2026!

• FPC raames on võimalik saada kogenenud hindajatelt ja raamprogrammi konsultantidelt tagasisidet oma projekti kohta enne ametlikku esitamise tähtaega.
• Ürituses saab osaleda koordinaator (kohustuslik) ja üks esindaja partnerinstitutsioonist (vabatahtlik, tugevalt soovituslik märkmete tegemiseks).
• FPC teenus on konfidentsiaalne ja tasuta.

Digivaldkonna taotlusvoorude partnerite leidmise platvorm on nüüd avatud kuni aasta lõpuni ning varsti on võimalik ka 2027. aasta taotlusvoorude jaoks partnereid leida.

ÜRITUSED JA MUUD UUDISED

Euroopa Tehisintellekti Innovatsioonikuu

14. oktoober – 17. november 2026
15. aasta oktoobri keskpaigast novembri keskpaigani toimub koordineeritud rida Euroopa üritusi tehisintellekti innovatsiooni teemal. Euroopa Komisjoni ja nõukogu eesistujariigi Iirimaa ühiselt korraldatud algatus keskendub nelja nädala jooksul tehisintellekti Euroopas arendamise ja kasutuselevõtu teemade tutvustamisele ja arutamisele. Eesmärk on anda sidus narratiiv tehisintellekti teemadest Euroopas, mis hõlmab poliitilist visiooni, tipptasemel teadusuuringuid ja tööstuslikku kasutuselevõttu. Euroopa tehisintellekti innovatsiooni kuu algabIirimaal ja lõpeb Belgias Euroopa tehisintellekti rakendamise tippkohtumisega, mille korraldab Euroopa Komisjoni tehisintellektiamet Brüsselis, võimalik on ka osaleda veebi kaudu.

Lisainfo – European AI Innovation Month

Euroopa Komisjon otsib eksperte Eesliini Tehisintellekti foorumile

Tähtaeg: 12. märts 2026, 18:00 CET

Tehisintellekti büroo on avanud Euroopa tehisintellekti valdkonna osalejatele kutse osaleda Eesliini Tehisintellekti eksperdifoorumil. Foorum toob kokku Euroopa eesliini tehisintellekti valdkonna osalejaid, eelkõige Euroopa tehisintellekti arendajaid, investoreid ja tööstusettevõtteid ning teisi eesliini tehisintellekti eksperte. See on mõeldud kõrgetasemelistele osalejatele. Kandideerimine toimub huviavalduse kaudu.

Lisainfo – Frontier AI Forum

HaDEA otsib Euroopa Horisondi projektitaotlustele IT valdkonna hindajaid

HaDEA (European Health and Digital Executive Agency) otsib eksperte-hindajaid tehisintellekti ja autonoomsete süsteemide, robootika ja sensortehnoloogiate valdkondades, kes hindaksid Euroopa Horisondi projektitaotlusi. Kandideerima oodatakse eksperte akadeemilistest asutustest, teadusorganisatsioonidest, tööstusest, VKEdest ja avaliku sektori asutustest, sealhulgas neid, kellel on interdistsiplinaarne ja sektorite ülene kogemus.

Lisainfo  – HaDEA expert evaluators

PARTNERITE OTSINGUD

• Irish Manufacturing Research Ltd. (IMR) Iirimaalt on väike, paindlik ja sõltumatu teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioon, mis tegutseb piirkondliku partnerite ökosüsteemi keskmes, kuhu kuulub üle 500 ettevõtte. IMR otsib konsortsiumi, millega ühineda taotlusvoorus HORIZON-CL4-2026-04-HUMAN-02. Rohkem infot leiab manusest.
• Mittetulunduslik masinõppe uuringutele keskenuduv arvutiteaduse uurimiskeskus YerevaNN Teaduslik-Hariduslik Fond Armeeniast otsib konsortsiumi, millega ühineda taotlusvoorus HORIZON-CL4-2026-04-DIGITAL-EMERGING-09. Rohkem infot leiab manusest.
• VKE DEMOCONS Rumeeniast esindab 15 partneriga konsortsiumi, mis otsib koordinaatorit ja tehnilist juhti, et kandideerida taotlusvoorus HORIZON-CL4-2026-05-DIGITAL-EMERGING-02. Rohkem infot leiab manusest.

AVATUD KASKAADRAHASTUSE TAOTLUSVOORUD

• SECURE4SME projekti esimene avatud taotlusvoor on suunatud ELi/EMP mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (MVKEde) küberturvalisuse vastupidavuse tugevdamisele ning nende abistamisele küberkerksuse määruse (CRA) järgimisel, rahastades konkreetseid projekte, mis parandavad küberpraktikaid ja -nõuetele vastavust. (Valitud MVKEd võivad saada kuni 30 000 eurot projekti kohta (50% kaasrahastus) 5 miljoni euro suurusest kogueelarvest; tähtaeg: 29. märts 2026).
• ROB⁴GREENi esimese avatud taotlusvooru eesmärk on edendada Euroopa metsandust ja põllumajandust täiustatud robootika ja tehisintellektil põhinevate automatiseeritud tehnoloogiate integreerimise kaudu (rahastus kuni 60 000 eurot; tähtaeg: 4. aprill 2026)
• Euroopa Horisondi projekti FORWARDS raames on Euroopa Metsainstituudi toetustaotluste konkursi G-01-2026 eesmärk arendada rakendusi ja tehisintellekti lahendusi, mis kasutavad ForestWardi observatooriumi Euroopa metsade seiramiseks (rahastus kuni 150 000 eurot; tähtaeg: 3. aprill 2026)

The post Euroopa Horisondi digivaldkonna uudised appeared first on Eesti Teadusagentuur.

Soovitame lühitaotluse ettevalmistamisel tutvuda dokumendis toodud juhiste, kommentaaride ja soovitustega ning neid oma taotluse koostamisel arvesse võtta.

***

EIC ACCELERATOR

• Toetus (kuni 2,5 milj eur) ja investeering (kuni 10 milj eur)ettevõteteleläbimurdelise innovatsiooni arendustegevusteks ja turule sisenemiseks
• EIC Acceleratorist saab taotleda:
  o Grant only – toetus kuni 2,5 milj eurot projekti kohta
  o Blended finance – toetus kuni 2,5 milj eurot projekti kohta + omakapitaliinvesteering kuni 10 milj €
  o Investment component only (Equity Only) – kuni 10 milj eurot

• Rahastuse määr: toetus on 70% ja 30% on omafinantseering.
• EIC Acceleratorisse kandideerimisel peab arendatava tehnoloogia valmiduse aste olema alates TRL 6-st.
• Taotlemise protsess on 3-astmeline:

1. Lühitaotlus:

Lühitaotlust saab esitada igal ajal (12 lk + pitch deck + video pitch) (link taotlusvoorule)
Lühitaotlused kogutakse („batchitakse“) hindamiseks iga kuu esimesel teisipäeval kl 17 (Brüsseli aeg). Tulemused 4-6 nädalat hiljem

1. Täistaotlus:

Täistaotluse saab esitada vaid juhul, kui lühitaotlus on olnud edukas.
Kui lühitaotlus osutub edukaks 2026. aastal, saab täistaotluse esitada igal ajal mis tahes batchi 2026 või 2027. aastal (7. jaanuar, 4. märts, 6. mai, 8. juuli, 2. sept, 3. nov 2026). 2027 kuupäevad määratakse 2027. aasta EIC tööprogrammis.
Täistaotluse pikkus: kuni 20 lk + lisad (ettevõtte finantsandmed ja struktuur, FTO analüüs, konkurentide analüüs, rakenduskava, pitch deck, video-pitch)

 3) Intervjuu:

Eduka täistaotluse puhul kutsutakse intervjuule Brüsselisse.
2026. aasta taotluste intervjuud toimuvad: mais 2026, oktoobris 2026 ja veebruaris 2027.
Pärast igat intervjuud valitakse rahastuseks 30-40 projekti.

• EIC Acceleratorist saab taotleda:

1. EIC Accelerator Open voorust (kogueelarve 414 milj eur) – vabalt valitud valdkonnas ja teemal.
2. EIC Accelerator Challenges voorust (kogueelarve 220 milj eur) – kindlaksmääratud teemal.

• EIC Accelerator 2026 Challenges vooru teemad (vt teemade kirjeldusi lingilt, aga ka EIC 2026 tööprogrammist):
  1) Advanced Materials for Renewable Energy and Energy Storage System
  2) Alternative Concepts and Key Enabling Technologies for Fusion Power Plants
  3) Biotech for Regenerating Agricultural Soils
  4) Boosting the European Critical Raw Materials value chain
  5) Deep Tech for Climate Adaptation

Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Darja Matt
[email protected]
53044002

The post EIC Accelerator 2026 kommenteeritud taotlusvorm lühitaotluse koostamiseks – juhised ja näpunäited appeared first on Eesti Teadusagentuur.

Uuringu eesmärk on välja töötada Eesti oludesse sobiv digitaalne arvutusmudel (platvorm), mis võimaldab võrrelda traditsioonilistest, teisesest toormest ja ringlusse võetud materjalidest elastsete teekonstruktsioonide alternatiive elukaarepõhiselt, võttes samaaegselt arvesse tugevust, kestlikkust (sh väsimuskestvust), CO₂ jalajälge ning ehitamise ja elukaare kulusid. Arvutusmudeli analüüsiperiood on 50 aastat ning lahenduse tehnoloogilise valmiduse tase peab olema vähemalt TRL6.

Projekti kogueelarve on kuni 718 950 eurot koos käibemaksuga. Uuringu kestus on kuni 24 kuud.

Uuringut kaasrahastatakse ERF kaasrahastatava programmi „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) 2023–2029 alategevus 1 raames.

Rakendusuuringu teostajaks saab olla teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) mõistes teadus- ja arendusasutus, evalveeritud rakenduskõrgkool või ülikool või asutuste konsortsium, mille juhtpartneriks on teadus- ja arendusasutus, evalveeritud rakenduskõrgkool või ülikool.

30. jaanuaril 2026 toimus infotund, kus Transpordiameti esindaja esitles ootusi uuringule ja oli võimalik küsida lisainfot. Infotunni salvestus on järelvaadatav siit: RITA+ probleemipüstituste infopäev 30.01.2026 (salvestused lisatud) – Eesti Teadusagentuur. Eelkonsultatsiooni salvestus on järelvaadatav siit: RITA+ alategevuse 1 uuringute järgmised eelkonsultatsioonid on avatud – Eesti Teadusagentuur

Taotlus tuleb esitada Eesti Teaduse Infosüsteemi (ETIS) kaudu. Taotluse esitamise tähtaeg on 16. aprill 2026 kell 17:00.

Taotlusvorm avatakse taotlejale pärast vabas vormis avalduse esitamist ETISe abitoe aadressile [email protected]. Avalduses tuleb kirja panna projektijuhi nimi, kelle nime alt taotlus esitatakse ja taotlusega seotud asutus.

Dokumendid:

• Rakendusuuringu lähteülesanne
• Uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhend
• Gantt ajakava näidisvorm
• Eelarve näidisvorm
• Koondaruande näidisvorm
• Teenuse osutamise leping
• Vahearuannete ja lõpparuande juhend
• Juhtkomisjoni töökord

Lisainfo:
Liina Eek
teaduspoliitika valdkonna juht
SA Eesti Teadusagentuur
Telefon: + 372 5300 1912
E-post: [email protected]

The post Avanes konkurss rakendusuuringu „Teekonstruktsioonide arvutusmudel“ läbiviija leidmiseks appeared first on Eesti Teadusagentuur.