Mis on demokraatia tegelik väärtus ja miks seda tuleb kaitsta?

Seminar „Kes kaitseb demokraatiat?“ kutsub arutlema selle üle, kuidas demokraatia püsib tugevana tänapäeva maailmas, kus väljakutsed on mitmekesised – alates usalduse vähenemisest kuni desinformatsioonini.

Arutelu toimub paneeldiskussioonina, mida juhib Kärt Kaasik-Aaslav (EÜL-i juht ja filosoofia tudeng). Koos arutleme küsimuste üle:

👉 Millised on demokraatia peamised ohud Euroopas ja maailmas?

👉 Miks on demokraatiat vaja kaitsta – ja kuidas see puudutab igaüht meist?

👉 Kuidas taastada ja tugevdada usaldust demokraatlike institutsioonide vastu?

Seminarile on oodatud kõik, kes on huvitatud demokraatiast, selle väärtustest ja tulevikust. Oodatud on ka valdkonna spetsialistid ning MEPid.

Miks tulla?

👉 Saad parema arusaama demokraatia tähendusest ja kaitsevajadusest;

👉 Kuulad eri vaatenurki ning jagad oma mõtteid;

👉 Aitad kujundada arutelu, mis toetab noorte ja kodanike aktiivsemat rolli ühiskonnas.

Panelistid:

Karl Lembit Laane – Tartu Ülikooli nooremteadur ja doktorant

Marina Kaljurand – Euroopa Parlamendi liige

Katrin Kuusemäe – Riigikogu fraktsiooni, põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige

Katariina Järve – Euroopa Üliõpilasesinduse täidesaatva komitee esindaja

PS! Osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine!

Tudengidemokraatia päevad 2025 – kui ei vali Sina, valitakse Sinu eest!

Kuus päeva, kuus maakonda – tudengid kogunevad üle Eesti, et arutada, miks on noorte hääl ja kohalike valimiste roll oluline.

Tudengidemokraatia päevad toovad kokku tudengid, üliõpilasesindused ja poliitikud, et avatud arutelude, töötubade ja debattide kaudu otsida vastuseid küsimusele: kuidas saavad noored ise oma kogukonnas kaasa rääkida ja otsuseid mõjutada?

Mis toimub?

• Arutelud ja maailmakohvikud – tudengid arutavad demokraatia ja valimiste tähendust võrdsel tasandil, tuues esile eri vaatenurki.

• Debatid ja väitlused – struktureeritud aruteludes harjutatakse argumenteerimist ja kriitilist mõtlemist, osaledes ka poliitikute debattides.

• Loengud ja töötoad – praktilised tegevused, mis aitavad mõista kohaliku omavalitsuse tasandi mõju tudengite igapäevaelule.

• Koostöö üliõpilasesindustega – ühiselt luuakse tugevamat koolidemokraatiat ning kasvatatakse noorte osalusvõimet ja teadlikkust.

Kus toimuvad?

Tudengidemokraatia päevad toimuvad kuues maakonnas: Harjumaa, Tartumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa.

Iga ürituse kohta avaldame jooksvalt info ja Facebooki sündmuste lingid.

Tudengidemokraatia päevade projekti elluviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

24.–30. augustil toimus väikeses Šveitsi linnas Badenis WINTA treeningprogramm, mis tõi kokku osalejad eri maailma paigust. Eesti Üliõpilaskondade Liitu esindas seal EÜL-i uus asejuht Ronja Ansmann.

Programm oli eriline juba seetõttu, et vaid mõne päevaga tekkis soe ja turvaline õhkkond, kus sai jagada oma muresid ja rõõme, õppida üksteiselt ning kogeda, kui loomulikult ja ladusalt sujub koostöö siis, kui erineva taustaga inimestele antakse võrdsed võimalused.

WINTA programmis keskendusime sellele, et igaühel on õigus määratleda oma piirid ja et neid tuleb alati austada. Diskrimineerimine ei ole kunagi õigustatud, ükskõik mis põhjusel. Teadlikkus tähendab hoolivat suhtumist ja tähelepanelikkust, kus kannatanu kogemus on alati esikohal. Nõusolek saab tähendada vaid selget ja vabatahtlikku “jah”-sõna ning solidaarsus on kohalolek ja tugi, mitte hinnangute andmine. Samuti õppisime märkama nähtamatuid eelarvamusi, stereotüüpe ja privileege, et neid teadlikult vältida. Kuna programm toimus inglise keeles, pakkus see ka võimaluse harjutada rahvusvahelist suhtlust ja jagada kogemusi inimestega väga erinevatest kultuuritaustadest.

See nädal tuletas uuesti meelde, kui väärtuslik on õppida koos, kuulata üksteist ja seista ühiselt turvalisema ning kaasavama maailma eest.

Suurimad tänusõnad korraldajatele, et tõite kokku niivõrd toreda grupi, kellega treeningprogramm läbida, ning usume, et iga esindaja võib nõustuda, et see oli üks erilisemaid nädalaid, mis üheskoos sai veedetud ja õpitud.

Tasustamata praktika ei ole tulevikku vaatava riigi nägu

Eesti kõrghariduse üks keskseid eesmärke on valmistada noored ette tööturuks. Praktilised oskused ja kokkupuude reaalse tööeluga on selleks hädavajalikud. Seetõttu on pea kõikide õppekavade lahutamatu osa praktika – võimalus rakendada õpitut, arendada erialast pädevust ja mõtestada töömaailma ootusi. Praktika peaks olema suunatud õppimisele, mitte lihtsalt töötamisele.

Paraku oleme olukorras, kus praktikakoht muutub sageli tasustamata töövormiks. Tudeng pannakse täitma ülesandeid, mis on selgelt osa asutuse igapäevatööst – sageli täiskohaga, kõrge vastutusega ja professionaalset panust nõudes. Samas jääb see, mis peaks praktika keskmes olema: juhendamine, tagasiside ja õppimine, tagaplaanile. Kui praktika ei toeta tudengi arengut ega ole seotud õppekava eesmärkidega, pole see praktika, vaid lihtsalt tasuta töö.

Veelgi murettekitavam on see, kuidas selline süstemaatiline tasustamatus mõjutab noorte hoiakuid. Kui tudengile antakse mõista, et tema töö, olgu see kui tahes sisuline, ei vääri hüvitamist kujundab see suhtumist ka tulevases tööelus. Tekib ohtlik arusaam, et alguses peabki töötama tasuta, tänu eest või võimaluse nimel. See ei ole väärikas ega jätkusuutlik tee.

Paljud tudengid peavad praktika ajal loobuma oma senisest tasustatud tööst, et pühenduda täiskoormusel praktikale. Nad jäävad ilma igasugusest sissetulekust, seisavad silmitsi üürimuredega ja valivad sageli eluliste vajaduste ning hariduslike eesmärkide vahel. Selline olukord ei tohi olla kõrghariduse normaalne osa.

Robin Liiber tõstatas enda hiljutises Eesti Ekspressi artiklis olulise küsimuse: miks eeldavad paljud riigiasutused meilt tööeetikat, täpsust ja vastutust, aga ei paku vastu õiglast töötasu? Eriti just riik – olles nii kõrghariduse rahastaja kui ka suur tööandja – peaks andma siin eeskuju. Tasustatud praktikakohad avalikus sektoris oleksid selge sõnum: me väärtustame noorte aega, panust ja professionaalset arengut. See motiveeriks ka erasektorit sama tegema.

Lisaks tasustamisele vajab muutust ka see, kuidas praktika on õpingutesse lõimitud. Praktikal peab olema selge eesmärk, läbimõeldud ülesanded ning arusaadav hindamine. Juhendamine ja tagasiside ei tohi olla formaalsed kohustused, vaid toetav osa õppimisest. Kui see pool puudub, jääb praktika mõte poolikuks.

Riik on juba mõistnud, et praktikakohti tuleb toetada, pakkudes tööandjatele hüvesid ning soodustades praktikate arengut. Järgmine loogiline samm on see, et ka riigiasutustes oleks praktikate eest tagatud vääriline tasu. See ei ole ainult õiglus, vaid ka investeering tulevikku motiveeritud, väärtustatud ja majanduslikult kindlustatud noored on need, kes kujundavad homset avalikku sektorit. 2023. aastal hääletas Euroopa Liit tasutamata praktikate keelustamise poolt, seega ainus küsimus on, kas Eesti tahab olla valdkonnas liider või looder?

Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) 89. üldkoosolek

12.–18. mail toimus Bosnia ja Hertsegoviinas Banja Lukas Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) 89. üldkoosolek. Eesti delegatsiooni kuulusid EÜL-i juht Katariina Järve, vastvalitud EÜL-i järgmine juht ja praegune rahvusvahelise töögrupi liige Kärt Kaasik-Aaslav ning EÜL-i järgmine asejuht Ronja Ansmann.

Kuna üldkoosolek leidis aset Bosnia ja Hertsegoviinas, oli seminaripäevade peateemaks Euroopa Liidu laienemine ja selle toetamine. Lisaks arutati palju tudengite kaasatust Euroopa Ülikoolide Alliansside juhtimisse, millele ESU kavatseb tulevikus veelgi enam tähelepanu pöörata.

Üldkoosolekul keskenduti järgmise aasta tööplaani kinnitamisele, uue juhatuse ja volikogu valimisele ning mitmele olulisele poliitilisele seisukohale: tudengiprotestide, erivajadustega tudengite, ECTS-i rakendamise ning rakenduskõrghariduse kohta.

Peamised punktid, mis EÜL kaasa võttis olid:

• EÜL-i lahkuv juht Katariina valiti 74 häälega 77-st ESU volikogu liikmeks mandaadiks 2025/2026.
• ESU tööplaanis jätkub tugev toetus Ukraina ja Valgevene tudengitele.
• ESU keskendub kvaliteediteemadele muutuvas Euroopa kõrgharidusruumis: kujundatakse seisukohti näiteks BIP-õpirände programmide kvaliteedihindamise kohta ning tugevdatakse kvaliteediprotsesse Euroopa Ülikoolide Allianssides.
• Üldkoosolekul osales ka Euroopa Liidu suur delegatsioon, mille liikmed rõhutasid Eesti tähtsust rahvusvahelistes suhetes ja julgustasid tudengeid veelgi aktiivsemalt kaasa rääkima.
• ESU-l on nüüd põhjalik ja ajakohane seisukoht erivajadustega tudengite toetamise kohta. Selle kujundamisse panustasid riigid, kes tegelevad selle teemaga süvitsi – tänu sellele saab ka Eestisse väärtuslikku sisendit.

EÜL-i juhi Katariina sõnul oli sündmus igati edukas: “Taaskord saime palju õppida teiste riikide kogemustest ning anda sisukat tagasisidet, eriti rakenduskõrghariduse valdkonnas. Loomulikult on mul hea meel, et Eesti tudengid on ka järgmisel mandaadil ESU juhtimises esindatud. Kavatsen seda oma mandaadi jooksul väga tõsiselt võtta.”

ESU-sse kuulub 44 riiklikku üliõpilasliitu 40 erinevast riigist.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu XXXI üldkoosolek

19.–20. aprillil toimus Estonian Business School’is Eesti Üliõpilaskondade Liidu korraline üldkoosolek, mis oli meie jaoks erilise tähtsusega.

EÜL-i üldkoosolek toimub igal aastal kaks korda: kevadel ja sügisel. Koosolekule kogunevad liikmeskoolide esindajad, EÜL-i büroo ning seminaripäevadel sageli ka külalised ja oma ala eksperdid, et arutada tudengite esindamise jaoks olulisi teemasid ja seada uusi sihte.

Koosoleku avapäev, seminaripäev, on pigem vabas vormis ja mitteformaalne. See annab osalejatele võimaluse valmistuda järgmisel päeval toimuvaks ametlikuks koosolekuks ning jagada mõtteid EÜL-i tegemiste ja suundade osas. Kevadisel üldkoosoleku seminaripäeval panustasid liikmed EÜL-i arengukava uuendamisse, tutvustasime 5. juunil toimuvat Tudengite Kõrghariduskonverentsi ning kogusime üliõpilasesindajatelt ideid selle elluviimiseks.. Lisaks andsime ühiselt sisendi Erasmus+ programmi jätkusuutlikkuse teemal Euroopa Komisjoni, vastates avalikule konsultatsioonile.

20. aprillil toimus üldkoosoleku ametlik osa. Arutlusel olid EÜL-i tegevuskava täitmine, töögruppide ja järelevalvekomisjoni aruanded. Kuna järelevalvekomisjoni liikme Emili Järve mandaat lõppes, valiti tema asemele uus esindaja – Tallinna Ülikooli tudeng Sharon Kaasik.

Üheks selle üldkoosoleku tähtsaimaks sündmuseks oli kahtlemata EÜL-i laienemine. 20. aprillil otsustasid liikmed hääletuse tulemusel võtta Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor EÜL-i täieõiguslikuks liikmeks, mis on on oluline samm nii meie liidu kui ka kogu Eesti tudengiesinduse jaoks. Mainori liitumisega katab EÜL nüüd oma liikmeskonnaga koguni 99,4% Eesti tudengkonnast.

Soovime uutele liikmetele lennukaid ideid ja tegusat pealehakkamist, et üheskoos seista kõrghariduse kvaliteedi ja üliõpilaste huvide eest Eestis!

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor on Eesti suurim erakõrgkool, kus pakutakse kaasaegset ja kvaliteetset rakenduslikku kõrgharidust, võimaldades areneda spetsialistist juhiks, teha karjääripööre või alustada ettevõtlusega. Mainori missioon on ettevõtliku eluhoiaku kujundamine.

Kõik Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppekavad on riiklikult akrediteeritud, tagades kvaliteetse ja tunnustatud hariduse.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu ootused koalitsiooniläbirääkimisteks

Teemasid, mis tudengeid ja nende toimetulekut puudutavad on palju, tegu on inimgrupiga kes on oma elus ülemineku perioodis ning seetõttu on paljud neist majanduslikult haavatavas seisundis. Eurostudent 8 andmetel ligi 75% tudengkonnast töötab õpingute kõrvalt, et ära elada. Eesti Üliõpilaskondade Liit mõistab riigi eelarvelisi keerukusi, kuid näeb ka, et tudengeid ei tohiks jätta üksi ja toetuseta keerulises majanduslikus olukorras, iga kõrgharidusse investeeritud euro toob riigile tagasi seitse, tehes tudengitesse investeerimise riigile ekstreemselt kasulikuks.

1. Esimene eestikeelne kõrgharidus peab jääma tasuta.

Tudengi võimalus omandada kõrgharidus ei tohiks sõltuda tema perekonna rahakoti paksusest, ainult nii saab riik tagada võrdsed võimalused, sotsiaalse mobiilsuse ja eestikeelse teaduse jätkusuutlikkuse. Vastasel korral riskime märkimisväärse ajude väljavooluga Rootsi, Soome, Taani ja Norra–riikidesse kus kõigis on lisaks tasuta kõrgharidusele ka suurepärased toetussüsteemid. Riiklik kõrghariduse rahastus on jäänud alla 1% SKP-st. Järgnevatele aastatele planeeritud 11% rahastuse tõus ei ole piisav jätkamaks eestikeelse teadus ja õppetöö läbiviimiseks. Kõrgharidus rahastus on oluline, sest ainult tark ja kriitiliselt mõtlev ühiskond suudab paremini kohaneda muutuvate julgeoleku ohtudega, arendada innovatsiooni ning elavdada majandust.

2. Praegune õppelaenude süsteem vajab reformi.

3000€ suurune õppelaen aastas võimaldab tudengile kuus 333€, mille eest tuleb tasuda üür, maksta kommunaalid, süüa ja end riietada–see ei ole realistlik, mis tõttu leiame, et antud summat tuleb suurendada. Lisaks eksisteeriv käendaja kohustus teeb laenu kättesaamatuks tudengitele, kelle perekonnal pole võimalik käendaja rolli täita, jättes ühiskondlikult kõige nõrgema osapoole kõige kehvemasse seisu. 

3. Muutuvas majanduses peavad muutuma ka õppetoetused.

Eelmisel aastal nägid õppetoetused esimest korda uuendust üle 10 aasta, kuid tudengite arv, kes toetust vajavad vaatamata 10-aastasele pausile, pidevalt kasvanud. On oluline kindlustada, et majandusliku olukorra muutudes–inflatsiooni kasvuga, üldise elukalliduse tõusuga–muutuvad ka õppetoetuste määrad proportsionaalselt.