Eesti tööstus seisab silmitsi väljakutsega, mille mõju ulatub pea igasse sektorisse – oma valdkonna tõelisi spetsialiste ning oskustöölisi lihtsalt ei jätku. Hansavest ühendab juba aastaid tööjõupuuduses vaevlevad Eesti ettevõtteid ja kolmandatest riikidest pärit spetsialiste ning on värbamises sammu kaugemale astunud – appi on tulnud tehisintellekt, millel on igapäevatöös kanda suur ja oluline roll.

“Tööjõupuudus puudutab Eestis praktiliselt kõiki valdkondi,” ütleb värbamis- ja personaliettevõtte Hansavest tegevjuht Denis Tolkunov. Hansavestil endal käib hetkel töökäte otsimine ligi 200 kohale ning sama olukord valitseb ka partnerettevõtetes. Kõige keerulisem on leida spetsialiste metallitööstuses, kuid puudus on töötajatest ka elektroonika-, puidu-, plastiku- ja tekstiilisektoris ning toidutööstuses. Kuskile pole kadunud ka nõudlus CNC-pingi operaatorite järele. “On ettevõtteid, kes ei saa tootmist laiendada mitte investeeringute või seadmete puuduse, vaid just tööjõu nappuse tõttu,“ nendib Tolkunov.

Hansavest on spetsialiste värvanud nii siit kui kaugemalt. Nüüd on aga välja töötatud süsteem, mis aitab kolmandatest riikidest saabujaid ning nende oskusi paremini ning põhjalikumalt selekteerida.“Võõrsilt saabuvad töötamisloaga inimesed on leplikumad ehk valmis tööle asuma Eesti erinevates piirkondades samas, kui kohalikud eelistavad kindlaid piirkondi. Mujalt tulnud töötavad heal meelel pisemates paikades, kus tööd jagub, kuid tööjõudu napib,” ütleb Tolkunov.

Värvatud töötajad on enamasti venekeelsed ja mõned ka ingliskeelsed. Endiselt on aktiivne värbamine Ukraina suunal, kust leitakse huvilisi, kes on motiveeritud töötama ja arenema tööstussektoris.

Tehisintellekt aitab valida õiged inimesed

Üheks Hansavesti värbamissüsteemi abiliseks on AI-lahendus Jutt.ai, mis automatiseerib suure osa värbajate tööst ning aitab hallata suurt kandidaatide hulka. Tolkunovi sõnul on see olnud oluline samm efektiivsuse ja kvaliteedi suurendamisel. Kui mõne värbamiskampaania käigus võib kandidaate olla kuni 500, siis suudab tehisintellekt nende kõigiga suhelda ööpäevaringselt, arvestades ka erinevaid ajavööndeid.

AI ei aita kokku hoida üksnes aega, vaid tegeleb ka kandidaatide sobivuse hindamisega. Programm esitab küsimusi vastavalt eelnevalt määratud kriteeriumidele ning määrab igale kandidaadile sobivusprotsendi. Ainult parimad, kelle tulemus jääb tehisintellektiga suhtlemises 90–100% vahemikku, jõuavad värbajate lauale. Tolkunovi sõnul on Jutt.ai suhtluskvaliteet nii kõrge, et paljud kandidaadid ei saa arugi, et vestlevad robotiga. “See ei ole lihtsalt automatiseerimine – see on intelligentne tööriist, mis aitab meil keskenduda õigetele inimestele,“ rõhutab ta.

Ehkki tehisintellekt on muutnud värbamist kiiremaks ja täpsemaks, on oluline inimliku kontakti säilimine. “Meie jaoks on iga kandidaat inimene, mitte number pikas rivis. AI aitab teha eeltöö, kuid lõplik otsus põhineb alati inimesel,“ selgitab Tolkunov ning lisab, et eesmärk on aidata ettevõtetel saada juurde motiveeritud ja oskustega töötajaid, kelle panus aitab säilitada Eesti tööstuse konkurentsivõimet. “Me ei too siia odavat tööjõudu, vaid oskustöölisi, kes aitavad hoida tehased töös ja majanduse kasvus,“ kinnitab ta.

Kontroll ja kvaliteet saab alguse juba värbamisriigis

Hansavesti värbamisprotsess on põhjalik – kestab keskmiselt kolm kuud alates esmasest kandideerimisest kuni töötaja Eestisse jõudmiseni. Pärast AI eeltööd ja telefonivestlusi sõidavad Hansavesti meeskonna liikmed – sageli ka Tolkunov ise – regulaarselt värbamisriikidesse, kus korraldatakse kandidaatidega silmast-silma kohtumisi. Ühes grupis osaleb tavaliselt üle viiekümne inimese.

Kohapeal tehakse koostöös kolledžite ja koolituskeskustega nii teoreetilisi kui praktilisi teste, mille abil hinnatakse oskusi erinevates valdkondades veelgi konkreetsemalt. Lisaks oskustele pööratakse tähelepanu inimese enda motiveeritusele. Sooritatud testide põhjal sobib tööle keskmiselt vaid kolmandik kandidaatidest. “Me otsime mõtlevat ja hingega asja juures olevat inimest, mitte lihtsalt töötegijat. Eelistame selekteerida sobimatud juba enne, kui nad Eestisse jõuavad,“ märgib ta.

Läbipaistev ja kontrollitud töölubade süsteem

Tolkunov rõhutab, et oluline mõista, et värbamis- ja personaliettevõtte Hansavest kaudu saabuvad inimesed tulevad siia ajutiselt tööle, mitte püsivalt elama. Kõigile uutele töötajatele taotletakse Eestis töötamisluba üheks aastaks, misjärel peab inimene riigist lahkuma vähemalt kolmeks kuuks. Selline süsteem aitab tagada tööjõu ringlevuse ning säilitada tasakaalu tööturu vajaduste vahel.

Antud lähenemine on läbipaistev nii etteõtte kui ka riigi seisukohalt. Kõik värbamistoimingud toimuvad koostöös politsei- ja piirivalveametiga, kellele esitatakse nii tööandjate kinnitused kui ka taustakontrolli info. Kui mõni kandidaat saab eitava vastuse, näitab see, et süsteem töötab korrektselt.

Hansavesti poolt on kogu protsessi käigus tagatud igakülgne abi – töötajale leitakse sobiv majutus, antakse vajalikud sotsiaalsed garantiid ja personaalne projektijuhi, kes aitab kohaneda nii töö- kui argieluga. Tööle tulnud inimestele makstakse korrektselt töötasu ning neile tagatakse samad õigused, mis on kohalikel töötajatel – sealhulgas tervisekindlustus ja arstiabi. “Kogu värbamisprotsessi mõte on luua töötajatele turvaline keskkond, kus nad saavad keskenduda tööle, mitte muretseda elamisküsimuste pärast,” ütleb Tolkunov.

Artikkel refereeritud Äripäeva tööstusuudistest

Nagu värsked uuringud kinnitavad, vajavad Eesti eksportivad ettevõtted hädasti tööjõudu, mida Eestis ei leidu. Kuna taas on sel teemal ka kired veidi lõkkele löönud, selgitan enam kui kümneaastase välistööjõu valdkonnas tegutsemise pinnalt, mis on tegelikult asja igav, aga oluline tuum.
Kõik suured emotsioonid ja põnevad väljamõeldised poliitilistest salaplaanidest või suurärimeeste lobitööst võib rahulikult ära unustada. Asja iva on palju lihtsam, aga samas ka valusam omaks võtta. Tavalised Eesti ettevõtted vajavad olulisi töid tegema inimesi mujalt – sest eestlased ise ei soovi neid töid enam teha.

Kui oleks valida, eelistaks iga tööandja eestlast. Teisest kultuurist pärit töötajate võõrkeeles juhtimine on tülikas, eestlastega oleks palju parem asju ajada. Aga paljudesse ametitesse eestlasi lihtsalt enam ei leidu. Oleme muutunud mugavaks ja just see hoiab meie eksporti ja jõukuse kasvu tagasi. Kui tahame oma elatustaset edasi näiteks soomlastele lähemale tõsta, aga ise mugavalt elada ja töötada, peame leidma paljudeks töödeks abikäsi mujalt.
Õnneks oleme siiski juba piisavalt rikkad, et meie palgatase on maailmas paljudele heade oskustega inimestele ahvatlev. Toon paar näidet, et selgitada, milliseid tõsiseid kitsaskohti aitavad tublid võõrtöölised juba ammu Eestis lahendada.

Kes toob Eestisse raha, sellal kui sina magad?

Palju räägitakse, et Eesti tööstus peab muutuma sama efektiivseks kui Skandinaavias. Ning et tähtis on robotiseerimine ja investeerimine tipptehnoloogiasse. See ongi täiesti õige. Aga skandinaavialiku efektiivsuse tähtis osa on muuhulgas see, et seesama tipptehnolooga töötab ööpäev läbi, pöörates investeeringu tehnoloogiasse võimalikult tootlikult ekspordiks ja maksutuluks.
See aga tähendab, et meie sadadel edukatel ekspordiettevõtetel on kokku vaja tuhandeid töötajaid, kes on valmis juhtima keerukaid seadmeid mitte vaid kella 9.00–17.00 vahemikus, aga teinekord ka 17.00–1.00 või 1.00–9.00. Kust neid töötajaid leida? Eesti tööturult otsides jääb üle 90% puudu.

Pole üksi ükski maakond – aga kes sinna päriselt tööle läheb?

Me peame tähtsaks regionaalarengut. Riik peabki astuma samme, et raha liiguks ja elu oleks elamist väärt ka suurtest linnadest kaugemal. Kuid raha ei too valda juurde see, kui üks naaber müüb teisele käsitööd või teine ööbib esimese turismitalus.
Eesti vallad teeb rikkaks seal tegutsev tööstus, mis on tehnoloogiliselt maailma tipptasemel ja toodab ekspordiks. Väärindada saab valla enda puitu, turvast või maavarasid, aga töökate inimeste ja tänapäevaste seadmetega miks mitte toota ka masinaid, elektroonikat või muud.
Iga tänapäevane tööstusettevõte on omakorda kliendiks kohapeal pakutavatele äriteenustele. Vähegi suurema tootmisega käivad kaasas kohapealsed kontoritöökohad. Kõigi nende ettevõtete töötajad on omakorda kohaliku kaubanduse, kinnisvara ja meelelahutuse tarbijad.
Seega edukas eksportiv tänapäevane tehas on iga Eesti valla jõukuse tugisammas. Aga kust leiab oma kodukoha patrioot või ka kaugemalt pärit tööstusettevõtja tööjõudu, et maailmatasemel tehast töös hoida? Vaja on nii tehnilisi oskusi kui ka distsipliini ja sedasama paindlikkust. Nende kõigiga on väljaspool suuremaid linnu paraku veel kehvemini.
Oluline on mõista, et ainult koos tublide töötegijatega kaugemalt on päriselt võimalik Eesti valdade palku ja elutingimusi Tallinnale ja Tartule lähemale tõsta.

Unustage ära „pumbad“ ja „getod“ – vaja on paremat ajutiste võõrtööliste regulatsiooni

Otse öeldes: kõige dramaatilisemalt on seni välistööjõu teemadel sõna võtnud inimesed, kes valdkonnast sisuliselt mitte midagi ei tea. Välistööjõud ei moodusta Eestis mingeid „getosid“ ja keegi ei „pumpa“ võõrtöölisi Eestisse. Loogika, kuidas Eestisse tööle tullakse, on hoopiski paljudele eestlastele päris tuttav, sest on sarnane sellele, kuidas veel üsna hiljuti Eestist massiliselt Soomes tööl käidi.
Protsess käib nii, et meile tuleb tööle inimene riigist, kus on hea tehnilise hariduse tase, aga palgad seni veel Eestist märksa madalamad. Sellisteks riikides on näiteks Ukraina, Usbekistan, India või Tuneesia.
Siia tullakse intensiivselt töötama, et enamik raha koju perele saata. Sellist elu inimene kaua elada ei jaksa. Aga mõte ongi selles, et paar aastat tiheda ja kodumaa mõistes ülisuure palgaga tööd tehes teenitakse piisavalt, et tõsta pere kodus vaesusest välja, pigem keskklassi. Välismaa töökogemus lubab seejärel küsida paremat palka ka kodumaal.
Suur kära sisserändekvoodi ümber on võõrtööjõu valdkonda tundvatele inimestele täiesti arusaamatu. Eesti tööstusettevõtjatel pole vaja, et spetsialistid Eestisse elama tuleksid. Isegi vastupidi – kui tullakse kogu perega, väheneb oluliselt töötaja paindlikkus nii tööaja kui -koha suhtes.
On palju parem, kui tuleb tubli inimene kaugelt, töötab paar aastat täie pühendumusega, naaseb koju, ja vajadusel täidab tema koha uus töötaja. Muuhulgas saab Eesti niimoodi parimas tööeas ja -vormis inimeste töö viljad, ekspordi ja maksutulu. Seda sisuliselt ilma sotsiaalkuludeta. Samas võidab ka Eestisse projektikorras raha teenima tulnud tubli välismaalane ja tema kasvanud tarbimisvõime kaudu ka tema kodumaa.

Välistööjõu reegleid tuleks muuta küll, aga sisserändekvoodist on palju tähtsamad just sellise rangelt ajutise siin töötamise reeglid – juriidilises keeles on tegu lühiajalise Eestis töötamise registreerimisega (LTR). Siin tuleks teha kaks muudatust. Esiteks, ühe aasta asemel peaks saama Eestis järjepanu tööl olla kaks aastat – muidu lähevad Eesti kõrgtehnoloogilises tootmises alles töö selgeks saanud inimesed kohe jälle ära.
Teiseks, makstava palga kohustuslik tase peaks olema valdkonna, mitte kogu Eesti tööturu keskmine. Täna veel ei jaksa Eesti ettevõtjad mitmeski tööstusharus maksta nii kõrget palka, kui üleüldist keskmist kõrgele sikutavas IT-s või ka riigiametites. Ka näiteks puidutööstus või toiduainetööstus peavad saama eksporti laiendada ja samm-sammult palku tõsta, ennekõike Eesti inimestel endil. Aga selleks on vaja töökäsi juurde juba praegu, kui palgad on veel veidi madalamad.
Kokkuvõtteks rõhutan veelkord, et avalikel sõnasõdadel välistööjõu teemal on päris Eesti eluga väga vähe pistmist. Enne põhjapanevate hinnangute andmist tasub rääkida tublide Eesti ettevõtjatega, kes välistöötajate abil juba palju aastaid üle Eesti kohalikku elujärge parandavad.
Eestlased on tark rahvas ja meil pole selliseid rändemuresid nagu mõnes läänepoolsemas riigis. On vastutustundetu inimesi eksitada ja asjatult hirmutada. Hoiame Eestisse elama asumise range ja tugeva kontrolli all, teeme ajutise töötamise reeglid päris elu vajadustele vastavaks ja võidame kõik.

„Mul on hea meel teatada, et Hansavesti uueks juhiks saab Denis Tolkunov, kellel on tugev kogemus tootmise ja juhtimise valdkonnas,“ ütles Janek Sirg Tööstusuudistele.
Denis on varem töötanud metallitööstuse AQ Lasertool tootmisjuhina ja olen kindel, et tema professionaalsus ja pühendumine viivad ettevõtte uutesse kõrgustesse, lisas Sirg.
Denis Tolkunov ütles, et tema peamine eesmärk on muuta Hansavesti positsioon tööjõuteenuste turul tugevamaks ja viia ettevõtte värbamisprotsessid kõrgemale tasemele. „Oluline prioriteet on avada uusi turge, kust leida kvalifitseeritud oskustöölisi, sest Ukraina turg, mis on olnud üks peamisi tööjõuallikaid, on praegu sisuliselt suletud. See tähendab, et peame tegutsema strateegiliselt ja leidma usaldusväärseid partnereid ning võimalusi uutelt turgudelt,“ sõnas uus tegevjuht.

Otsuse taga on väsimus

„Viimased aastad on olnud tõelised intensiivsed ja nagu ka paljude teiste jaoks, olid ka minu jaoks koroonaajastu ja Ukraina sõja algus väljakutseterohke aeg, mil pidin andma endast kordades rohkem energiat,“ selgitas Janek Sirg oma otsuse tagamaid.
„Paraku olen viimaks tunnetanud, et sellise tempoga jätkamine pole enam võimalik. Väsimus ja tülpimus on andnud märku, et aeg on teha elus kannapööre, sest kui seda sammu ei astu, võib see hakata mõjutama ka minu tervist,“ tunnistas Sirg.
Sirg märkis, et juhtimise üleandmine praeguses olukorras on parim lahendus. „Olen jõudnud otsusele, et ettevõtte ja ka minu enda jaoks on parim, kui annan juhtimise üle. Kuigi see on olnud sisemiselt keeruline samm, on juhina oluline mõista, millal on aeg ruumi teha uutele ideedele ja energiale,“ selgitas ta.
Tulevikus plaanib Sirg keskenduda aga kinnisvarale. „Olen viimased kümme aastat investeerinud kinnisvarasektorisse ning jätkan juba olemasoleva kinnisvara haldamisega ja ka uusarendustega, mis on minu jaoks põnev ja inspireeriv suund,“ avaldas ta.

Oskutööliste puudus tööstuses on suur väljakutse

Denis Tolkunovi sõnul on tööjõuturg endiselt keerulises seisus ja oskustööliste puudus eriti just tööstussektoris on suur väljakutse.
„Keevitajate ja CNC-pingi operaatorite järele on suur nõudlus, mis sunnib ettevõtteid otsima innovaatilisi lahendusi, et leida ja hoida kvalifitseeritud töötajaid. Töötajate rahulolu tõstmiseks on oluline pakkuda lisaks palgale ka head tööõhkkonda ja lisahüvesid,“ märgib Tolkunov.

Tema sõnul on positiivne, et palju ettevõtted Eestis liiguvad aina enam robotiseerimise ja tootmisprotsesside automatiseerimise poole, sest see aitab tõsta efektiivsust ja kvaliteeti ning vähendada tööjõupuuduse mõju. „Oskustööjõu vajadus siiski ei kao, vaid vastupidi – masinate kasutuselevõtt suurendab nõudlust nende spetsialistide järele, kes suudavad seadistada, hooldad ja juhtida,“ tõdeb Tolkunov ja lisab, et välistööjõu roll jääb nende vajaduste täitmiseks ja tööstussektori konkurentsivõime tagamiseks jätkuvalt oluliseks.

Hansavest Koolituskeskus on võtnud enda missiooniks tõsta tööstuse erialade mainet ning toetada välistöötajaid kohanemisel. Tänapäeva töötlevas tööstuses on robotseadmete tundmine ülioluline ning nafta- ja gaasitööstuses on hädavajalik osata isolatsioonipaigaldust. Lisaks paljunõutavale keevituserialale õpitakse siin ka metallitööd CNC freespingil.

Süsteemne täiendõpe tuleneb tööstusettevõtete vajadustest

Värbamis- ja personaliettevõtte Hansavest tervikteenus hõlmab renditööjõu leidmist, personaalset tuge ja koolitust. Hansavest Koolituskeskus õpetab käsitsema musta metalli, alumiiniumi ja roostevaba terast täiskasvanute baas-, täiend- ja ümberõppes.

Õpihuvilised läbivad eelnevalt üldoskuste ja ruumilise mõtlemise testid ning teevad koolituskeskuses praktilise töösoorituse. Oskustaseme alusel koostatud individuaalsed koolituskavad järgivad tööstustehnoloogiate arengut, et viia õppurite oskused vastavusse Euroopa standarditega. 

Koolituskeskuse juht Kristjan Rähn jagab oma kogemust: „Meie õppetulemused on tõhusad, sest praktika moodustab koolitusmahust 80%. Koos tööstusettevõtetega ülesehitatud koolitus on kõige tulemuslikum siis, kui me lähtume selle ettevõtte praktilistest vajadustest, kuhu koolitatav tööle asub.” 

TIG-keevitusest robootikani

Praktiseeriva insener-tehnoloogi ja keevituskoordinaatori kõrval on Hansavesti koolitajatel kvalifikatsioonid keevitaja tase 4 ja visuaaltestingu tase VT2. Kristjan Rähn praktiseerib samuti aeg-ajalt keevituslaboris keevituspositsioone, et täiustada koolitatavate oskuste hindamist ja õppemeetodeid. Koolitajad naudivad õpetamist, sest Hansavest pühendub pidevale arengule ja enesetäiendamisele.

Tehniliste nüansside valdamine on Eesti ja Soome masinatööstuses töötamise eeldus. Keevitajad täiustavad koolitustel oma oskusi keevituspositsioonide osas ja sertifitseerimisel tehakse koostööd spetsialistidega. Poolautomaatkeevituse ja jooniste järgi koostamise õpet vajavad ka kogenud gaasi- ja naftatööstuse keevitajad, kes peamiselt valdavad elektroodkeevitust.

Hiljuti lisandus isolatsioonipaigalduse õpe, suur huvi on õppida CNC metallitöö freespingi seadistust, programmeerimist ja uhiuue koostööroboti kasutamist. 

Õppetöös võetakse pilgu alla ohutusaspektid, materjalide efektiivne kasutamine metallitöös ja kvaliteedikontroll. Õppevahenditeks on MMA, TIG ja MIG/MAG keevitusseadmed, CNC metallitöö freespink, Haas Desktop Mill treeningseade, Fanuc robotkäpp ja ABB GoFa robotseade CRB 15000 Collaborative (pildil). 

Koolitaja Egon Marder rõhutab: „Keevitamine vajab loogilist mõtlemist ja planeerimisoskust. Kui koolitatavad kahtlevad oma oskustes, soovitan alati üle küsida, et täielikult ülesandest aru saada ja teha kvaliteetset tööd.” 

Koolituskeskus kui võimaluste värav

Kolm koolitatavat Indiast ja Usbekistanist, kes saabusid 2023. aasta kevadel Eestisse üheaastase tööloaga, hindavad siinset loodust, puhast õhku ja rahulikku elustiili.

Üks India õppuritest, kes tugineb Euroopas töötamise kogemusele, väärtustab sujuvat kohanemist ja kvaliteetset koolitust Hansavestis. Teine õppur täiustab enda TIG-keevituse oskusi, et teenida Eesti tööstusettevõttes korralikku palka ja toetada oma peret kodumaal. Usbekistani keevitaja toob esile Hansavesti koolitajate erialapädevusi ja keelteoskust.

Koolituskeskuses on sisseelamisprogramm ka puhastusteenindajatele ja on võimalik õppida eesti keelt tasemel A1 ja A2. Algatusvõimelised ja loovad inimesed, kes on osavad analüüsima ja probleeme lahendama, saavutavad edu, omandades vajalikud tööoskused, tugeva praktilise aluse ja suurema enesekindluse töökeskkonda sulandumiseks. 

Koolituskeskus soovitab parimad õppurid tööle suurematesse ettevõtetesse Hansavesti äriklientide juurde. 

Tööstuserialade maine tõuseb

Hansavest Koolituskeskuses on aja jooksul täiendanud oskusi ligikaudu tuhat inimest. Sealhulgas oleme võitnud ka välismaal auhindu oma keevituse eest: koolitatav Dmytro Aleksejev võitis TIG keevituses hõbemedali Kiievis keevitajate võistlusel „Benardose kuldkarikas 2021”.

Koolituskeskuse vilistlane Kirke Tomson, kes on üle aasta praktiseerinud keevitajaoskusi Rootsis ja väärtustab keevitamise loomingulist poolt, esindab Hansavest Koolituskeskust ETV saatesarjas „Rauataltsutajad”.

Huvilised saavad Hansavest Koolituskeskuse õppekeskkonnaga tutvuda infopäevadel ja hobikeevitajad omandavad vajalikke oskusi õppepäevadel. Hiljutisel õppekäigul tõdesid Sauga Põhikooli õpilased, et hoolikas matemaatika õppimine võib täiskasvanuna tagada huvitava ja tasuva ameti tööstussektoris. 

Hansavest Koolituskeskus on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner ning õppurite oskustaseme hindamist täiustatakse koostöös AI&Robotics Estonia ja Eesti Masinatööstuse Liiduga. Meie koostöö Bishkeki ja Almatõ keevituskoolidega eeldab samuti huvitavaid arenguid. 

Paindlik õppetöö toimub aastaringselt, koolituste kestus varieerub mõnest nädalast paari kuuni. Õppe eest saab tasuda ka osamaksetena, vastavalt kokkuleppele. Tööstusmaastiku nõudlust ja ettevõtete konkurentsivõimet toetav Hansavest Koolituskeskus järgib kvalifitseeritud töötajate koolitamisel oma väärtusi: avatus, koostöövalmidus, eesmärgipärasus, praktilisus ja kõrge kvaliteet. 

Kui soovite meie koolitustest rohkem teada, siis võite leida need siit.

Kui teil on huvi otse ühenduses olla, siis võite kontakteeruda Koolituskeskuse juhiga:

Kristjan Rähn
+372 5692 6607
[email protected] 

Vastab Hansavesti jurist Nele Paluoja – Millised on Ukraina kodanike Eestis töötamise võimalused?

Ukraina kodanikel on Eestis võimalik töötada elamisloa või tööloa alusel, seaduses toodud erialusel ning rahvusvahelise, ajutise või täiendava kaitse alusel.

Eestis töötamine tööloa alusel

Lühiajalise Töötamise Registreeringu alusel saavad tööluba taotleda kõik välismaalased, kellel puudub muu seaduslik alus Eestis töötamiseks ja kes ei kuulu Ukraina erireegli või kaitse staatuse alla. Nendele töötajatele (näiteks USA-st, Egiptusest või ka jätkuvalt Ukrainast) kehtib keskmise töötasu nõue (1548 eurot brutotöötasuna). Täiendavalt rakenduvad: 

1. töötamise registris registreerimise kohustus; 
2. LTRil märgitud Kasutajaettevõtte vahetumisel PPA teavitamiskohustus uuest välismaalase töötamise asukohast.

Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest: 

1. Mis vahe on renditööjõul, ajutisel tööjõud ja välistööjõul?
2. Kuidas toimub Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamine Eestis?
3. Kuidas käib välisriigi kodaniku töölevõtmine Eestis?

Eestis töötamine välismaalaste seaduse erialusel 

Välismaalaste seaduses § 309¹⁴ ja § 309¹⁵ toodud erialused Eestis töötamise kohta kehtivad vastavalt seaduses ettenähtud ajale, eelduslikult kuni eriolukorra lõppemiseni Ukrainas. 

1. Isik, kes viibis 24.02.2022 Ukrainas ja lahkus sealt sõja puhkemise tõttu, võib Eestis töötada (ja viibida) tööloa vabalt.
2. Isik, kes viibis Eestis enne 24.02.2022 tööloa alusel, võib peale tööloa lõppemist jääda edasi Eestisse ja jätkata tööd ilma seadusest tulenevat töötamise võimalust eraldi registreerimata.
3. Isik, kes saabus Eestisse peale 24.02.2022, võib riigis viibida ja asuda siin tööle ilma eraldi luba taotlemata. 

Iga Ukrainast pärit isiku puhul tuleb eraldi veenduda, kas temale kehtib nimetatud seaduslik alus. Oluline on mõista, et isik pidi seaduses mainitud kuupäeval viibima kas Eestis või Ukrainas. Seega, näiteks Ukraina kodanik, kes puhkas Hispaanias 24.02.2022, selle normi alla ei kuulu. 

Sellisel alusel töötavale töötajale tuleb garanteerida töötasu, mis on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK tähtkood. Muus osas kohalduvad kõik tavalise töötamise tingimused (TÖR kanded, maksukohustused, ohutus jne).

Seaduse erialusel töötamise suurimaks riskikohaks on piiride ületamine, kuna neil inimestel puudub viibimis- või töötamisalust tõendav dokument (varasemalt oli selleks viisa või LTR). Näiteks Ukraina külastamiseks või perega reisimiseks Euroopa Liidu riikides on soovituslik taotleda reisimiseks turistiviisa. 

Eestis töötamine rahvusvahelise, ajutise või täiendava kaitse alusel

Kolmas alus töötamiseks on kaitse. Korrektselt väljendudes ei saa seda nimetada otseselt töötamise aluseks, aga kui välismaalane saab ühe kaitse liikidest, tekib tal ajutine õigus elamisloal märgitud aja jooksul Eestis viibida ja töötada. Isik on seejärel võrdsustatud Eesti kodanikuga ning talle tuleb tagada vähemalt miinimumtöötasu.

1. Ajutist kaitset võimaldatakse taotleda isikul, kes saabusid Eestisse peale sõja puhkemist 24.02.2022. 
2. Rahvusvaheline kaitse on mõeldud isikutele, kes ei mahu ajutise kaitse kohaldamisalasse, kuid kellel ei ole võimalik pöörduda tagasi koduriiki või soovivad seaduse asemel töötada kaitse alusel. Selle kaitse suurimaks miinuseks on asjaolu, et koduriiki naastes on võimalus rahvusvahelise kaitse staatus isikult ära võtta. 
3. Täiendav kaitse on rahvusvaheline kaitse, mis on meede, mida saab rakendada välismaalase suhtes, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle osas on arvata, et tema päritoluriiki tagasisaatmine võib tuua kaasa tõsise ohu.

Kaitse temaatika puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on ajutise meetmega kaitse ja esmaste õiguste andmiseks välismaalastele teises riigis, kuhu nad on sunnitud asuma. See meede pole mõeldud reisimiseks ja on võimalus argumenteerida, kas ja kui laialt tuleks välismaalastele õigusi anda või neid piirata. Millise konkreetse staatuse alla isik kõige paremini sobitub, hindab kõige paremini Politsei- ja Piirivalveamet.

Välismaalaste viibimise nõuded erinevad riigiti

Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on õigus määrata oma riigis kehtivaid nõudeid töötamisele ja viibimisele. Näiteks, seaduse alusel töötamine ja viibimine Eestis ei ole kehtiv Poolas, kelle vaatenurgast vaadates on tegemist illegaaliga Euroopas, kuna tema viibimisaeg Schengeni ruumis on ületanud lubatud määra ja isik peaks naasma Eestisse või oma koduriiki. 

Samamoodi, vähemalt teoorias, kui isik on saanud rahvusvahelise kaitse staatuse muus riigis, näiteks Ungaris, siis ei peaks ta seda enam saama Eestis või kindlasti ei anna see alust Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Praktikast on aga näha, et see päris selliselt siiski alati ei toimi ja isikud on saanud kaitset mitmes erinevas riigis.

Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest: 

1. Mis vahe on renditööjõul, ajutisel tööjõud ja välistööjõul?
2. Kuidas toimub Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamine Eestis?
3. Kuidas käib välisriigi kodaniku töölevõtmine Eestis?

Vastab Hansavesti jurist Nele Paluoja – Kuidas käib välisriigi kodaniku töölevõtmine Eestis?

Välisriigi kodaniku tööle võtmine ei ole Eestis keeruline protsess, kogu vajalik nimistu on Välismaalaste seaduses ehk VMSis selgelt välja toodud. Vajalike dokumentide erinevus sõltub sellest, missugust töötamise luba taotletakse. Elamisloal on rohkem nõudeid kui lühiajalisel töötamisel. Kaitse saamisel tuleb selgitada ka muid asjaolusid (nt piiriületamise ja perekonna kohta). Küll aga on oluline mõista, mida välismaalase tööle võtmine tööandjale tähendab, kuna sellega kaasnevad lisariskid, mida kohaliku inimese palkamisel ei ole. Välismaalase tööle võtjal on täita vastavad kohustused.

Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest:

1. Mis vahe on renditööjõul, ajutisel tööjõud ja välistööjõul?
2. Kuidas toimub Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamine Eestis?
3. Millised on ukraina kodanike Eestis töötamise võimalused?

Tööandja kohustused välismaalase tööle võtmisel

1. Kutsuja kohustused on töötaja ülalpidamise ja majutamise kohustus ja koju naasmise tagamine.
2. Täistööaja võimaldamine. Seadus nõuab, et välismaalane olgu riigis vajalik, mistõttu ei saa väita, et tööandja vajab töötajat veidikeseks ajaks tööle. Riigis vajatakse sellist välismaalast, kes teeb vajalikku tööd, mida jagub vähemalt normaaltööaja ulatuses.
3. Tervisekassa- või ravikindlustuse tagamine, mis vastab seaduses toodud nõuetele (VMS § 120).
4. Tööleping ja sellest tulenevad kohustused.

Millist töötamise alust eelistada isikule, kes on saanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse?

Üldjuhul tagab kaitse saamine ehk olemuselt elamisluba välismaalasele suurimad õigused, sh näiteks elukoha registreerimine, autojuhilubade taotlemine, toetuse saamise õigus (nt perehüvitis ja isegi piiratud ulatuses pension). Kaitse annab samasugused õigused, kuivõrd oma olemuselt on tegemist samuti elamisloaga, kuid kaitse staatuse võib kergelt ära võtta, kui isik vabatahtlikult ei naase koduriiki või on muu riigi piiril asudes keeruline tõendada tema õigust Eestis viibida. 

Reaalselt võib tööandjale olla parem ja odavam maksta kaitse saanud isikule miinimumpalka, mis võib olla madalam töötasu kui LTRi alusel töötades, ent talle tagatakse Eesti riiklikus arstiabi süsteemis Tervisekassa võimalused. Teine isik eelistab pigem töötada välismaise tööandja heaks, loobuda Tervisekassast ja teenida suuremat töötasu. 

Nagu eeltoodust järeldub, ei saa sellele küsimusele anda ühest vastust. Kokkuvõtvalt öeldes sõltub töötamise aluse valik konkreetse isiku ehk tööotsija vajadustest.

Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest:

1. Mis vahe on renditööjõul, ajutisel tööjõud ja välistööjõul?
2. Kuidas toimub Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamine Eestis?
3. Millised on ukraina kodanike Eestis töötamise võimalused?

Vastab Hansavesti jurist Nele Paluoja – Kuidas toimub Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamine Eestis?

Välismaalaste ehk Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamist Eestis reguleeritakse Välismaalaste seaduse ehk VMSi alusel. Seadus sätestab töötamisele konkreetsed alused, peamiselt töötatakse lühiajalise töötamise registreeringu ehk LTRi või elamisloa alusel. Neid dokumente väljastatakse nii lihttöötajale kui ka spetsialistile. Erinevusi on vaid tööloale nõutavate miinimumtingimuste, näiteks töötasu või oskuste standardi osas. 

Praegusel ajahetkel on välismaalased jaotatud Eesti seaduste täitmisel kahte gruppi: üks osa on Ukraina kodanikud ja teise osa moodustavad kõik muude kolmandate riikide kodanikud. 

Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest:

1. Mis vahe on renditööjõul, ajutisel tööjõud ja välistööjõul?
2. Kuidas käib välisriigi kodaniku töölevõtmine Eestis?
3. Millised on ukraina kodanike Eestis töötamise võimalused?

Tööloa ja viisa taotlemine välismaalasele

Tööloa taotleb töötajale tööandja, mitte kasutajaettevõtja. Tööloa taotlemisel tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveameti ehk PPA menetlejale seadusega kindlaksmääratud dokumendid. Kõik allpool loetletud alused on seadusest leitavad.

Lühiajalise töötamise registreeringu ehk LTRi taotlemisel tuleb esitada töötaja LTRi taotlusvorm, passikoopia, portreepilt, kodune aadress, telefon, e-posti aadress. 

LTR väljastatakse 455 päevaks, mille jooksul võib inimene töötada 365 päeva. LTRi maksumus on vastavalt taotlemise korrast elektroonilisel teel 48 € või posti teel 65 €. 

Kui tööandja on kätte saanud LTRi, tuleb töötajal taotleda viisat Välisministeeriumi konsulaadis. Kui töötajal on olemas biomeetriline pass, on tal võimalus tulla Eestisse ja taotleda viisat siin kohapeal. Viisa väljastatakse ühel korral maksimaalselt 465 päevaks, viisa maksumus on 100 €. 

Elamisloa taotlemiseks tuleb esitada ka perekonnaandmed, varasem töökogemus, CV, taotleda Töötukassa luba töötamiseks jne. 

Tööandja usaldusväärsuse hinnang

Menetluse kestel teostab PPA tööandja usaldusväärsuse hinnangu, mis toodi seadusesse mõned aastad tagasi. Tegemist on menetleja subjektiivse hinnanguga tööandjale, võttes arvesse näiteks töötaja senist maksekäitumist ja tausta. Teoorias on tegemist mõistliku punktiga, kuid reaalsuses võib kellegi subjektiivne hinnang tuua kaasa probleeme. Näiteks, kui menetleja leiab vähese info pinnalt tööandja olevat ebausaldusväärse, võib ta teha umbkaudu 2-kuulise menetluse vältel negatiivse otsuse. Otsuse edasikaebamiseks ja uuesti läbivaatamiseks kulub 3–4 kuud, mille jooksul töötaja enamasti liigub mujale tööle. 

Näide: Hansavest on kulutanud palju aega vaidlemiseks lepingu vormi üle. Arusaamu, milline on PPA jaoks sobilik koostööleping VMSi järgi, on täpselt nii palju, kui on normi lugejaid. Sageli on menetlusökonoomika mõttes lihtsam anda järele konkreetse menetleja soovile, kui ajada taga normist tulenevaid õigusi. 2020. aastal töötati välja sobilik leping mitme advokaadibüroo koostöös, kuid menetlejad leidsid selles siiski vajakajäämisi ja keeruline on leida tasakaalupunkte. 

Seega on väga oluline enne esmase taotluse alustamist hinnata, kas kõik menetlemist takistavad asjaolud on aegsasti välistatud. 

Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest:

1. Mis vahe on renditööjõul, ajutisel tööjõud ja välistööjõul?
2. Kuidas käib välisriigi kodaniku töölevõtmine Eestis?
3. Millised on ukraina kodanike Eestis töötamise võimalused?

Vastab Hansavesti jurist Nele Paluoja – Mis vahe on renditööjõul, ajutisel tööjõul ja välistööjõul?

Renditööjõu, ajutise tööjõu ja välistööjõu kasutamine Eestis on aastatel 2022–2023 tekitanud palju arutelusid. Seadusandluses on tehtud muudatusi, kuid pretsedentideta on nende tõlgendamiseks ruumi rohkesti. Hansavesti poole on pöördutud küsimustega, mis peamiselt puudutavad välismaalaste ehk ELi välistest riikidest pärit isikute töötamist Eestis. 

Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest:

1. Kuidas toimub Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamine Eestis?
2. Kuidas käib välisriigi kodaniku töölevõtmine Eestis?
3. Millised on ukraina kodanike Eestis töötamise võimalused?

Välismaalasi puudutavad mõisted

Välismaalaste töötamise õiguste ja probleemide üle arutledes on esmalt vaja selgitada välismaalasi puudutavaid mõisteid, mis omavahel küll haakuvad, ent samas kannavad endas erinevaid mõtteid. 

Välismaalaseks, sh välistööjõuks peetakse Välismaalaste seaduse mõttes isikut, kes ei ole Eesti kodanik. Selleks on nii Euroopa Liidu kodanikud kui ka isikud väljastpoolt EL-i. 

Renditööjõu alla liigituvad töötajad, keda nende tööandja rendib tasu eest kasutajaettevõtjale ehk klassikaliselt on tegemist kolmnurksuhetega, milles eksisteerivad tööandja, renditav töötaja ja selle töötaja kasutaja ehk kasutajaettevõtja. Töötajate rentimine ei ole piiratud kodaniku staatusega, st rentida võib nii Eesti elanikku kui ka välismaalast.

Renditööjõuna võidakse käsitleda ka hooajatöötajaid, keda võetakse tegema suuremahulisemaid töid olenevalt aastaajast: näiteks suvetöötajad turismisektoris ja samuti meedias sageli mainitud põllumajandustööde tegijad, sh maasikakorjajad. Loetelu, millised tööd loetakse hooajast sõltuvaks tegevusalaks, kehtestatakse igal aastal eraldi seadusandja määrusega. 

Osaliselt võivad teatud isikud kuuluda kõikide mõistete alla. Hansavestile esitatud küsimustele vastamisel on siinkohal kasutusel termin renditööjõud nende töötajate puhul, kes on pärit Euroopa Liidu välistest riikidest, kuna nende inimeste tööjõu kasutamisega arvatakse rahvasuus olevat enim probleeme. 

Samas, nagu alati, on mündil kaks poolt, kuid sageli leiab kajastamist negatiivsem vaatenurk. Ajakirjanduses laiemalt levinud ja kergelt kallutatud teemaarendused ei kanna alati edasi kõige objektiivsemat infot. Täpsemat teavet on võimalik küsida PPA migratsiooninõustajatelt otse Politsei- ja Piirivalveametist. 

Hansavestii juristil Nele Paluojal on tööjõu seadusandluses pikaajaline kogemus. Antud artiklite sarjas jagab ta endapoolseid selgitusi ja täpsustusi erisugustele tööjõu mõistetele ja teemadele, et tagada meie valdkonnas rohkem ühest arusaamist ja selgust. Vaata ka teisi jurist Nele Paluoja selgitusi tööjõu seadusandlusest:

1. 1. Kuidas toimub Euroopa Liidu välistest riikidest pärit isikute töötamine Eestis?
   2. Kuidas käib välisriigi kodaniku töölevõtmine Eestis?
   3. Millised on ukraina kodanike Eestis töötamise võimalused?

Saaremaa tööstuspäevad Hansavestiga 2023

Saaremaa töötleva tööstuse hetkeolukord võeti tööstuspävadel koos Hansavestiga pilgu alla 24. ja 25. mail. Tootmisettevõtetes tutvuti tootmisetappidega ning uuriti toote arendamise ja turgudel levitamise rõõme-muresid. Hariduskeskustes vahetati mõtteid tööjõu koolitamise teemadel.

Saaremaa on tegelikult tööstussaar 

Esmapilgul üllatavat väidet, et Saaremaa on pigem tööstussaar, kinnitasid nii tootmisettevõtete kui ka hariduskeskuste juhid. Tööstuslik tootmine, sinimajanduse valdkonnad, turism ja UNESCO tasemel loodushoid toimivad siin käsikäes. Ettevõtetes on tavaks hoida ja kaasata Eesti koostööpartnereid. Palgarallit ei ole sihiks võetud ja hoitakse mõistlikku stabiilsust. Teiste valdkondadega võrreldes on saarel tootmistöö tasustatud väärikalt.

• Elektroonikatööstuse ettevõtted tegutsevad Kuressaares üksmeelselt, korraldavad ühiselt koolitusi ja ei jäta teist hätta ka siis, kui on vaja tootekomponente vahetada. 

Incap Electronics Estonia toodab elektroonika trükkplaate ja laevade akusüsteeme. Börsiettevõtte äriarendusjuht Tiit Priske sõnas rahuloluga: „Meie toodetud rallisimulaatorite lisaseadmed on maailmas järjest nõutumad. Sealjuures muutume järjest julgemaks ka turunduses.“ 

Ouman Estonia toodab hooneautomaatikat kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete jaoks.

Tootmisjuht Rando Kubits selgitas: „Kuigi rakendame järjest targemaid masinad, on inimestel veel tööd küllalt. Sest kui samaaegselt on tootmises palju erinevaid tooteid, siis tuleb seadmeid tihti ümber seadistada.“ 

• Töötleva tööstuse ettevõtetest viibisime Mullutu asulas kunagise karusloomafarmi maadel paiknevas Freudenberg Sealing Technologies tehases, kus toodetakse kummidetaile ja tihendeid autotööstusele. Tehasejuht Kaupo Kirs tõi näite: „Inimene oma tunnetusega teeb mõnes tootmisetapis tõhusamat tööd kui masin, eriti detailide kvaliteedi kolmemõõtmelisel kontrollimisel.“

Kõikides ettevõtetes oli tunda muhedat tööõhinat ja optimismi. Silma jäi, et mida nüüdisaegsem ja puhtam on töökeskkond, seda rahulolevamalt tegutsevad oma ametis naistöötajad. Murekohana tõusis esile see, et tootmise laiendamisel vajalik elektrivõimsuse suurendamine sõltub paraku pealinna ametnike dokumendimenetluse aeglusest. Nii öövahetuste vähendamise plaan kui ka sadade töökohtade säilimine üleüldse sõltub aga ettevõtte vastavast elektrivõimsusest.

Hariduskeskused ja ettevõtted tegutsevad käsikäes

Saaremaa ettevõtted populariseerivad tööstuserialasid koolinoorte hulgas koos kodusaare hariduskeskustega. Ilmne on, et noorte huvi tööstuserialade vastu suureneb siis, kui õpilased tutvuvad tootmistööga järk-järgult juba nooremas kooliastmes.

TalTech Kuressaare Kolledžis tõusis aruteluteemaks reaalainete õppimise tähtsus gümnaasiumis. Praegu kulub esimesel kõrgkooliaastal palju ressurssi tudengite teadmiste taseme järeleaitamiseks reaalainetes. Lääne-Eesti saarte biosfääriala toimekeskusena tegutsev kolledž toetab koos kompetentsikeskustega inseneri- ja keskkonnaharidust ning teadus- ja arendusteenuseid. Kõrgharidust pakutakse meretehnika, väikelaevaehituse ja sinimajanduse aladel. 

Kuressaare Ametikooli lai erialavalik lähtub kogu saare vajadustest. Õppima oodatakse nii põhikooli lõpetanud kui ka gümnaasiumi läbinud inimesi. 

Eri vanuses õppurite hulgas hinnatakse väga töökohapõhist õpet. Upa külla rajatud Tehnoloogiamajaka töökodades leiavad kasutust mitmesugused praktilise õppe võimalused. Tööstuspäevalised tundsid end Ametikooli andekate noorte kätetööde keskel nagu kunstigaleriis.

Tööstuspäevade arutelud avardavad pilku

Saaremaa tööstuspäevade aruteludest jäi kõlama mõte, et meie riigis aitavad edu saavutada hea haridus, noorte tugisüsteem ja toetav töökeskkond, kus õpitut praktikasse rakendada. 

Eesti tublid noored oskavad valida huvitavaid erialasid ja leida tasuvat tööd. Riigi majanduse jaoks oluline tootmistöö tõuseb noorte ametivaliku nimekirjas kõrgemale siis, kui ettevõtetes kohandada töökeskkonda inimese jaoks sobivamaks ja tõsta juhtimiskvaliteeti.

Ettevõtted vajavad riigi tuge lihtsama asjaajamise näol, et hoida fookust ja pühenduda oma põhitegevusele – ettevõtlusele. Erialaliitudesse koondumine aitab vahetada teavet ja suhelda riigiga.

Täname aruteludes osalenud tööstuspäevalisi:

Andri Haran – Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht; 

Arno Kolk – Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht; 

Raul Kütt – Eesti Masinatööstuse Liidu juht; 

Merit Kindsigo – TalTech Kuressaare Kolledži direktor; 

Villu Vatsfeld – TalTechi Kuressaare Meretehnoloogia Kompetentsikeskuse juhataja;

Neeme Rand – Kuressaare Ametikooli direktor; 

Andres Meisterson – Kuressaare Ametikooli tehnoloogia õppesuuna juhtõpetaja; 

Erik Keerberg – Ouman Estonia  tegevjuht; 

Rando Kubits – Ouman Estonia tootmisjuht;

Margus Jakobson – Incap Electronics Estonia tegevjuht; 

Tiit Priske – Incap Electronics Estonia äriarendusjuht;

Kaupo Kirs – Freudenberg Sealing Technologies tehase juht;

Kerli Karpa – Hansavesti klienditeenuse arendusjuht;

Ahti Rüüs – Hansavesti võtmekliendihaldur;

Kristjan Rähn – Hansavest Koolituskeskuse juht.

Kui soovite võtta osa meie järgmistest Tööstuspäevadest või saada teada, kuidas Hansavesti renditööjõud Teie ettevõttele väärtust looks, siis võtke meiega ühendust ja koostöös leiame lahenduse!

Purustame hirmud välistööjõu palkamisel

Tööjõu lünkade täitmisel Eesti tootmisettevõtetes kaasatakse üha enam paindlikku välistööjõudu, mille eelised on muutuste valmidus ja erioskused. Siiski on levinud ka mõningad hirmud.

Kuidas Hansavestis muudetakse hirmud hoopis väljakutseteks?

Peamiseks väljakutseks välistööjõu kaasamisel on uskumus, et ettevõttes võivad suureneda tootmis- ja tööjõukulud, kuna põhitegevuse – tootmise korraldamise kõrval tuleb tegeleda välistöötajate keele- ja kultuurierinevustega ning koolitamisega, kui mõnest oskusest jääb vajaka.

1. väljakutse: keelebarjäär võib häirida välismaalt tulnud renditöötaja tööd.

Töötajate keelebarjääri on arvatud üheks peamiseks takistuseks tootlikkuse ja tööohutuse tagamisel, kus on eriti vaja mõista reegleid ja juhiseid. Hansavesti vahendusel tulevad välisriikidest töötajad, kes suhtlevad peamiselt vene ja inglise keeles. Kui töökohal on vaja teada olulisemaid oskussõnu, kindlustab Hansavest töötajale nende teadmiste omandamise Hansavest Koolituskeskuses. Me selgitame eelnevalt välja kliendi nõuded ja tagame, et valitud töötaja vastab lubatud kriteeriumitele.

2. väljakutse: renditöötaja kultuurišokk võib mõjuda kehvalt tema tööjõudlusele ning kogu meeskonna töövõimele.

Välismaalt tulnud töötajal võib tekkida kultuurišokk, kui ta kaugel oma perekonnast ja kodumaast seisab silmitsi uue olukorraga. Hea, kui meeskonnas on valmidus võtta omaks teistsuguste harjumustega töökaaslast. Hansavestis ei jää uus töötaja kohanemisraskustes üksinda. Meie võtmekliendihaldur vastab töötaja küsimustele ja selgitab nii töiseid kui igapäevaelu nüansse. Oleme koostanud ka kogemuspõhise juhendmaterjali kohanejate paremaks toetamiseks. Töötajate majutamisel me arvestame inimeste omavahelise sobivusega, teeme ka jõulukinke ja töötajad saavad osaleda ühisüritustel. Alati on meeldiv kuulda töötajate muljeid mõnusast õhkkonnast ettevõtetes ja abivalmis meeskonnakaaslastest. 

3. väljakutse: välistööjõul ei pruugi olla õigeid tööoskusi ega õpihuvi, et täita tööülesandeid kvaliteetselt.

Välistööjõu oskuste või õpihuvi puudumist on kuuldavasti ette tulnud siis, kui ebapädevad töövahendajad on toonud tööle välismaalasi, selgitamata välja inimeste tööoskusi ja motivatsiooni. Hansavestis me värbame ettevõtetele selliseid renditöötajaid, kellel juba on arvestatavad oskused ja kes kindlasti tahavad tööd teha. Erialased testid ja katsed läbinud töötajale leiame töökoha, mis on kompetentside tasemelt just temale sobiv. Hansavesti Koolituskeskuse täiendõppes tutvustatakse spetsialistidele Euroopa töötleva tööstuse standardeid ning õpetatakse MMA, MIG/MAG ja TIG keevitust, töötamist metalli CNC-freespingil ja tööstuslike robotseadmetega. 

Ärikliendi ettevõtte vajadused on Hansavesti lähtepunkt

Nagu eelpool kirjeldatust järeldub, saab välistööjõu palkamise väljakutseid lahendada eelkõige kogemuste toel ja usalduslikus koostöös. Hansavesti 2022. aasta rahulolu-uuringutest tõusis esile, et meie äriklientidel – metalli-, elektroonika- puidutööstuse ja logistikaettevõtetel on head kogemused meie kaudu tulnud oskustöölistega ja Hansavesti usaldatakse. 

• Äriklientide esindajad märkisid uuringus, et väga rahul ollakse Hansavesti võtmekliendihalduritega, kes pakuvad töötajaile tugiteenust. Tõdeti, et Hansavesti renditöötajad saavad oma tööga hästi hakkama ja töödistsipliin on hea, tublimaid töötajaid tõsteti esile nimeliselt.
• Renditöötajate uuringust jäi kõlama rahulolu oma töökohaga ja neil on Hansavestis hoitud tunne. Eestisse tullakse kindla plaaniga teha tööd, et parandada enda ja oma koduste lähedaste heaolu.

Hansavesti kutsumus on aidata Eestis tootmisettevõtetel kasvada ja areneda. Me panustame Eesti tööjõuturu heaks sellega, et toetame tootmisettevõtete püsimist igas maakonnas. Sel moel säilivad ka kohalike inimeste töökohad ja meie riigi piirkonnad edenevad. 

OSKA uuringu aruandest „Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“ järeldub, et järgmise 10 aasta prognoositud tööjõuvajadus Eestis on suurem, kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta. Välistööjõu kaasamist nähakse arvestatava võimalusena ja tuuakse välja, et osadel tööstuse kutsealadel toimib pigem lühem väljaõpe, mis on just Hansavesti Koolituskeskuse tugevus. Kui inimesest  hoolitakse ja ta saab õpet, mis tulevikus suurendab tema heaolu, tuleb ta hea meelega Eestisse tööle ning sulandub siinsesse töökeskkonda kiiresti.

Tootmisettevõtte tootlikkusse  maksimaalselt panustavate töötajate leidmine on Hansavesti eesmärk. Meie põhitegevuseks on töötajate heaolu eest hoolitsemine ja kollektiivi sulandamise toetamine ning äriklient saab keskenduda oma põhitegevusele – tootmisele. Terviklahendusena me hoolitseme Hansavestis selle eest, et töötajal on vajalikud oskused, korrektsed dokumendid, eluase ja kohanemise tugi.

Kui soovite võtta osa meie Tööstuspäevadest Saaremaal või saada teada, kuidas Hansavesti renditööjõud Teie ettevõttele väärtust looks, siis võtke meiega ühendust ja koostöös leiame lahenduse!