Koostööseminaril “Täiskasvanute koolitaja kutse 20: tulevikuvaade” jagas Georgi Skorobogatov Kutsekojast olulist informatsiooni, mis käsitles EPALE viimaseid uuendusi ja arenguid. EPALE veebilehe on uuenenud ja on nüüd kasutajasõbralikum ja intuitiivsem. EPALE lehe uuendamine on osa laiemast püüdlusest muuta täiskasvanute koolitajate jaoks oluline teave ja ressursid kergemini kättesaadavaks. Lisaks tõi Georgi välja, et EPALE on juba aasta aega katsetanud sihtgrupipõhiseid sisukogumikke, et hõlbustada materjalide otsimist ja kohandamist vastavalt koolitajate vajadustele. Tutvustati ka EPALE selle aasta fookusteemasid, mis kujutavad endast koolitajatele suurepäraseid võimalusi enda erialastes teadmistes süvitsi minna. EPALE rahvusvaheline kogukonnakonverents toimub 15.-17. oktoobril 2024. Konverents pakub mitmekülgset programmi, sealhulgas ettekandeid ja töötubasid, mis on suunatud täiskasvanute koolitajate erialase arengu toetamisele. See sündmus on hädavajalik igale koolitajale, kes soovib püsida kursis valdkonna viimaste suundumuste ja parimate praktikatega. Lõpetuseks mainis Georgi ka, et traditsiooniline koolitajate mittekonverents toimub 2025. aasta alguses.

Täiskasvanute koolitaja kutse hetkeseis

Erinevad osapooled andsid ülevaate, milline on kutse praegune seis.

• Monica Marfeldt Andras ETKA-st esitles täiskasvanute koolitajate kutse praegust statistikat, rõhutades, et Eesti paistab silma eeskujuliku praktikaga, kuna mujal Euroopas sarnast kutset veel ei ole.
• ETKA Andrasel on õigus anda täiskasvanute koolitajate kutse viieks aastaks, praegu kehtib see õigus kuni aastani 2027.
• 2025. aastal saab läbi praegune kutsestandard, misjärel on vaja nagunii sisse anda muudatusettepanekud.
• Kutsestandardid uuendatakse harvemini, samal ajal kui hindamisstandardeid täiendatakse regulaarselt, lähtudes nii taotlejate kui ka hindajate tagasisidest.
• Töögrupid on pidevalt tegevuses hindamisprotsessi parendamise nimel, näidates pühendumust kvaliteedi tagamisele ja protsessi selguse suurendamisele.
• Kutsekomisjoni esindaja Külli Meier andis ülevaate kutsekomisjoni tööst, sealhulgas ettepaneku uurida, millistes valdkondades kutsega koolitajad tegutsevad, millist tuge nad vajavad, ja kuidas toetada neid kõige tõhusamalt, näiteks meistriklasside või valdkondliku võrgustiku kaudu.
• Hindamiskomisjoni aseesimees Jaana Liigand-Juhkam tutvustas hindamisprotsessi ja andis ülevaate hindajatest märkides, et hindajate seas on kokku 17 isikut, kellel on 7.–8. taseme kvalifikatsioon.
• Hariduse Kutsenõukogu liige Tiia Ristolainen andis ülevaate nõukogu eesmärkidest, mis hõlmavad kutseandjate ja kutsestandardite kinnitamist, rõhutades nende olulisust kõigi õpetavate inimeste kutsete reguleerimisel.

Vajadus ja ettepanekud täiskasvanute koolitaja kutse arendamiseks

Täiskasvanute koolitajakutse peaks olema enamuse, mitte vähemuse kutse. Seega vaja mõista, miks ja kuidas on kutse tulevikus koolitajatele ja koolitusettevõttetele atraktiivne ja kuidas sinna suunas liikuda. KFL kui esindusorganisatsioon peab tegema tööd selle nimel, et koolitusettevõtted mõistaks, mida kutsetaotlemine ja kutsega koolitajad organisatsioonile kaasa toovad.

Ettepanekud täiskasvanute koolitaja kutse uuendamiseks keskenduvad kutse kaasajastamisele, et see vastaks tuleviku tööturu vajadustele ja suundumustele. Alates 2026. aastast uuendatakse kutsestandardeid. Need kajastavad nii laiemaid ametiprofiile kui ka spetsiifilisemaid oskuseprofiile, mis on aluseks kutsekoolide õppekavadele.

Täiskasvanute koolitaja kutse arendamise vajadus tulenes eesmärgist muuta kutsestandardid eesrindlikuks ja suunajuhtivaks, et motiveerida koolitusettevõtteid ja koolitajaid pürgima kõrgematele eesmärkidele, keskendudes oskuste arendamisele, mis on hädavajalikud tänases kiiresti muutuvas maailmas.

Georgi tõi välja, et kutse uuendamise peamine eesmärk on suunata pilk tulevikku, integreerides kutsestandarditesse olulised teemad ja oskused, nagu roheoskused, digipädevused ja nende hindamine, kutse-eetika, tehisintellekti kasutamine õppes ja koolitusasutuse koolitusjuhi kompetentsid. Samuti rõhutatakse õppija- ja õppimiskeskset lähenemist, õppeprotsessialase terminoloogia selgust ning vajadust reguleerida ka üldoskuste arendamise toetamist õppeprotsessis.

Mütsidega arutelu

Seminaril said osalejad võimaluse süvitsi arutleda täiskasvanute koolitaja kutse tuleviku üle, kasutades selleks Bono kuue mõttemütsi meetodit, mis aitas kaasa mitmekülgsete perspektiivide ja loova koostöö edendamisele. See võimaldas osalejatel läheneda arutelule erinevatest vaatenurkadest, mis tõhustas mõttevahetust ja ideede genereerimist.

Kutse peaks olema enamuse, mitte vähemuse kutse. Arutelude käigus tõsteti esile kutse olulisust ja vajadust selle pideva uuendamise järele, et see vastaks muutuvatele nõudmistele ja tulevikutrendidele. Osalejad jõudsid järeldusele, et kutsetaotlemine peaks olema jõukohane kõikidele koolitajatele, see eeldab paindlikku taotlemist ja mõistetavat terminoloogiat. Ka arutleti kutseandmise protsessi üle ja ühes laudkonnas jõuti järeldusele, et kutse andmine peaks olema paindlik õppeprotsess, mitte ainult hindamine. Näiteks, samm-sammuline õppimise ja harjutamise mudel, mille lõpus antakse kutse. Mis iganes kujul kutse ja kutseandmine toimub, on oluline ka kaasata kutsearendamisse koolituse tellijad ja teised seotud osapooled.

Kutse arendamise arutelu peab hõlmama laiemat ringi huvigruppe, sealhulgas KFL liikmeid, et saavutada ühine arusaam ja suund koolitajate kutse tuleviku kujundamisel.

Avatud mikrofoni raames Uku Visnapuu tutvustas Zero waste koolituskäsiraamat ja Koolitaja kompassi. Uku kutsus ülesse osalema Täiskasvanud koolitaja eetika töörühma töös.

Kokkuvõtteks võib kirjutada, et seminar oli töine ja praktiline. Head arutelud andsid võimaluse täiskasvanute koolitajate kutse tuleviku üle sügavuti mõtiskleda. Kutsearenduses on oluline kaasata olulisi osapooli, mistõttu kutsubki ka KFL üles kõiki oma liikmeid panustama. Ainult sel juhul on koolitaja kutse tulevikus just koolitusettevõtte vajadustega kooskõlas.

The post KFL osales seminaril “Täiskasvanute koolitaja kutse 20: tulevikuvaade” appeared first on Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit.

Kohtumisel olid kohal KFL juhatus, liikmed ja Andrase esindajatena juhatuse liikmed Georgi Skorobogatov ja Ene Käpp.

Arutelu keskmes oli täiskasvanute koolitaja kutse arengulugu, mis on läbi aastate olnud oluline kvaliteedistandard koolitusmaastikul. Tutvustati kutse taotlemise protsessi ja viimaste aastate tulemusi. Põgusalt anti ka ülevaade kutse perspektiivist.

Mis teeb täiskasvanute koolitaja kutse nii oluliseks? Kutse omamine tõstab esile koolitaja pädevust ja näitab tema pühendumust pidevale enesearengule. See on justkui kvaliteedimärk, mis annab klientidele kindluse, et nad teevad koostööd kvalifitseeritud spetsialistiga.

Lisaks kvaliteedile rõhutasid Georgi ja Ene kogukonna tähtsust. Läbi koolitaja kutse pakub koolitajate kogukond vahetut tuge ja võimaldab väärtuslikku võrgustikku, mis on eriti oluline pidevalt muutuvas täiskasvanuharidus maastikul. Professionaalse kogukonna liikmelisus annab koolitajatele võimaluse jagada kogemusi, õppida kolleegidelt ja arendada uusi oskusi.

Diskussioonist tõusis esile ka küsimus kutse vajalikkusest koolitusfirma konkurentsivõime tõstmiseks. Arutelus osalejad olid ühel meelel, et kutsega koolitajad suudavad pakkuda kõrgema kvaliteediga teenuseid, mis omakorda tõstab kogu organisatsiooni mainet ja konkurentsivõimet.

Täiskasvanute koolitaja kutse on hetkel läbimas uuenduskuuri. Arutelus tõsteti esile vajadus kaasajastada kutsestandardeid, et need vastaksid praegusele täiskasvanuhariduse vajadustele ja selle tulevikusuundadele. Erilist tähelepanu pööratakse tehnoloogilisele pädevusele ja keskkonnateadlikkuse integreerimisele.

Kutseteemaline kohtumine, mis on planeeritud toimuma veebruaris, on suurepärane võimalus kõigile huvitatud osapooltele panustada arutelusse ja aidata kujundada täiskasvanute koolitaja kutse tulevikku. KFL kutsub üles kõiki liikmeid ja kutsehuvilisi osalema aktiivselt nendes aruteludes.

Täiskasvanute koolitaja kutse ei ole ainult tunnustus, vaid ka vahend, mis toetab nii individuaalset kui ka kollektiivset arengut haridusvaldkonnas. Selle kaudu saavad koolitusfirmad mitte ainult tõsta oma konkurentsivõimet, vaid ka anda panuse kvaliteetsema hariduse loomisse, mis omakorda aitab kujundada tuleviku haridusmaastikku Eestis.

• Kutsega seotud informatsioon: https://andras.ee/node/1992
• Kutse arendamisega seotud info: https://epale.ec.europa.eu/et/discussions/uleskutse-avalikule-arutelule-taiskasvanute-koolitaja-kutsestandardite-tuleviku-ule

The post KFL ja täiskasvanute koolitaja kutse appeared first on Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit.

Tänapäeva tööturul, kus tehnoloogia ja töökeskkond muutuvad kiiresti, on töötajate pidev õpe ja areng muutunud kriitiliseks. Saates räägitakse, kuidas organisatsioonid, kes mõistavad ja rakendavad strateegilist lähenemist töötajate koolitusele, on võimelised paremini kohanema ja püsima konkurentsivõimelised. Tuuakse välja, et investeering töötajate arengusse ei ole ainult kulutus, vaid pikemaajaline investeering organisatsiooni tulevikku.

Saates on väärtuslikke teadmisi ja praktilisi näiteid sellest, kuidas organisatsioonid saavad oma töötajate oskusi arendada ja kuidas see aitab kaasa kogu ettevõtte edule. Saates osalejad toovad välja ka, et töötajate areng on kahepoolne protsess, kus mõlemad, töötaja ja tööandja, peavad olema pühendunud õppeprotsessile.

Kutsume kõiki kuulama seda inspireerivat ja informatiivset episoodi, et mõista paremini, kuidas strateegiline lähenemine töötajate koolitamisele võib muuta organisatsiooni õpikultuuri.

Kuula episoodi siit.

The post Trend koolitusmaailmas: Töötaja arengusse panustatakse strateegiliselt appeared first on Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit.

NPS ehk soovitusindeks (ingl k: net promoter score) on ülemaailmselt tunnustatud ja laialdaselt kasutatav klienditagasiside küsimise metoodika.

NPS puhul kasutatakse põhiküsimust: Kui tõenäoliselt sa soovitad meie ettevõtet/toodet/teenust oma sõbrale või kolleegile?

NPS puhul kasutatakse 11-astmelist mõõtkava (0-10), kus 0-6 hinded annavad negatiivse tulemi, 7 ja 8 hinde andnud tagasisidet ei võeta arvesse ja ainult 9 ja 10 hinde andud hinnangud annavad positiivse tulemi.

Negatiivsete ja positiivsete vastuste pealt arvutatakse kokku lõpptulemus, mis jääb vahemikku – 100 kuni + 100. Lähemalt saab lugeda nt: https://et.wikipedia.org/wiki/Soovitusindeks.

Lisaks põhiküsimusele on soovitav lisada ka avatud küsimus (nt põhjendage oma vastust vms), et anda võimalus täpsustada hinnangu põhjuseid.

Miks on NPS hea ja universaalne?

1. NPS keskendub teenusele tervikuna. Ühegi teenuse kvaliteeti ei saa vaadata ainult osade kaupa, reaalses elu loeb ikkagi kogu teenuse tervik – kõik komponendid peavad olema heal tasemel.

2. NPS koos lisaküsimusega katab ära kõige olulisema tagasiside. Kui vastajal on mingi oluline kommentaar, siis on võimalik see lisaküsimuse all ära tuua. Tihti on probleem pikkade põhjalike ankeetide puhul just see, et vastajal on 1-2 olulist kommentaari, aga vastama peab 10-20 küsimusele, mis lisaväärtust küsijale ei anna.

3. NPS ja lisaküsimuse täitmine on lihtne ja kiire – tõstab tagasiside andjate hulka ja seega ka tagasiside usaldusväärsust.

4. NPS välistab keskmised tulemused. Neid ei võeta arvesse. Ka NPS tulemuste skaala ei ole 1-5 või 0-10 vms, vaid -100 kuni + 100 ehk NPS abil head tulemust saada on kordades raskem. Ja negatiivsed hinnangud paistavad palju paremini välja.

5. Inimene võib olla teenusega enam vähem rahul, aga ta ei soovitaks seda teistele. Ka see nüanss küsimuse ülesehituses muudab NPS metoodikat palju rangemaks ja välistab jälle enam vähem rahuloluevaid keskmisi tulemusi, mis tegelikult ei anna mitte mingit tagasisidet teenuse kvaliteedi osas.

6. NPS tulemused on riiklikult ja globaalselt ning sektorite lõikes võrreldavad, mis on väga suur erinevus enamike teiste tagasiside metoodikatega. Erinevates sektorites  on rahulolu tasemed erinevad. Ehk see annab palju parem arusaama, kas NPS 30 või NPS 60 on suurepärane, hea või keskpärane tulemus. Nt koolitussektoris NPS 50-60 on keskpärane või hea tulemus (suurepärane on pigem NPS 60-80), samas tehnoloogiasektoris on NPS 50-60 suurepärane tulemus, milleni küündivad vaid väga vähesed.

Mida NPS ei ole?

• NPS ei asenda põhjalikumaid teenuse kvaliteediuuringud, mida tuleks aeg ajalt läbi viia. Samas NPSi saab kasutada jooksvalt ainukese tagasisidesüsteemina (eelpool toodud põhjustel).
• NPS ei ole kvaliteedijuhtimisesüsteem vaid tagasiside küsimise metoodika (süsteem).
• Nii nagu maailmas on väga erinevaid lahendusi, ei saa väita, et NPS on ainuke ja parim.

Miks NPS koolitusfirmale?

• Tagasisidet on vaja jooksvalt küsida. NPS on väga hea võimalus:
  • NPS annab võrreldavuse (teenuse terviku ja organisatsiooni terviku tasemel)
  • NPS on efektiivne ja lihtne kasutada
  • NPS on range
• NPS laialdane kasutamine koolitussektoris aitab argumenteerida riigiga suhtluses, et kui NPSi sektoris laiemalt rakendada, saab vähendada ja/või lihtsustada riiklikku kvaliteedihindamist
• NPS kasutamine annab võimaluse turul eristuda
  • Adekvaatne tagasiside on avalik, seda kogutakse süsteemselt
  • Näitab, et firma on valmis kvaliteediga tõsiselt tegema

Kõik sõltub ka, kuidas erinevaid metoodikaid rakendada. Nt kas madala NPS hinde andnud osalejaga võetakse kohe ühendust? Kas kasutatakse NPS lisaküsimust ja kas seal toodud kommentaaridele reageeritakse adekvaatselt?

Ükski vahend ei ole lahendus iseeneses, vaid kuidas neid vahendeid rakendatakse, mis on eelnevad ja järgnevad tegevused jne.

The post Miks NPS koolitusfirmale? appeared first on Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit.

Esitlusejärgsel arutelul leiti, et olulised ja üllatavad tulemid uuringust oli keskmise suurusega koolitusfirmade väga vähene arv turul, minimaalne eksport ja vähene panustamine innovaatilistesse paind- ja e-õppe metoodikatesse ning vahenditesse. Positiivsena sai tõdeda, et turg on pidevalt kasvanud, organisatsioonide valmisolek inimeste arengusse panustada on tõusvas trendis ja ka riik on aidanud koolitusturul toimivate ettevõtete teenuste kvaliteedi ühtlustamisele kaasa aidata.

Leiti ka, et KFL peaks edasi tegelema sektori kvaliteedi edendamise ja uurida võiks sügavamalt tellijate ning koolitajate tegevust koolitusturul. Olulisena toodi välja sektori ekspordivõimekuse tõstmise.

Vaata järgi 29.septembril toimunud uuringu esitluse salvestust:

• salvestuse asukoht on siin.
• parool: +ad*Y9P6

The post Eesti koolitusturu uuringu avalik esitlus tõi pinnale sektori valupunktid ja võimalused appeared first on Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit.

“Uuringust ilmnes palju uut ja kasulikku infot. Välja joonistusid ka selle ala probleemid, näiteks peaaegu täielikult puuduv ekspordivõimekus. Selge trendina tuli välja ka suund e-õppele, millest nähtub, et koroonapandeemia eelsesse aega koolitusalal enam tagasi ei pöörduta.”

Raul Ennus, KFL juhatuse liige

Uuringust selgus, et sektoris tegutseb ligi 1400 täiskasvanute koolitust pakkuvat ettevõtet ning kogu turumaht jääb 130-160 miljoni euro vahele. Tüüpiline Eesti koolitusettevõte on ühemehe pisifirma aastakäibega vähem kui 40 000 eurot. Leidub vaid väga üksikuid (enam kui miljoni eurose aastakäibega) keskmise suurusega ettevõtteid ning mitte ühegi suurettevõtet. „Otseselt ei ole ettevõtete suurus probleemiks, kuid elu näitab, et suurematel ettevõtetel on enam võimet läbi viia suuremamahulisemat innovatsiooni ehk sektori terviku arengu mõttes võib ettevõtete väiksus osutuda pudelikaelaks,“ ütles Ennus.

Ta tõi välja ka asjaolu, et koolitussektoril täna sisuliselt puudub ekspordivõimekus: on vaid üksikud ettevõtted, kes selle teemaga mingil määral tegelevad ja vähesed ettevõtete juhid, kes sooviksid seda teha. „Ettevõtete käibekasv on tulnud peamiselt kohaliku müügi arvelt, seejuures koolitusteenuse eksport on olnud kerges kahanemistrendis,“ sõnas Ennus. „Koolitusturul on hetkel pigem raskemad ajad, kuna mitmes sektoris koondatakse inimesi ja ettevõtteid on läinud pankrotti. Seda langust tasandab siiski üldine positiivne trend ja teadmine, et inimeste arengusse ja täienduskoolitustesse tasub investeerida.“

Koolitusturu uuring toimus aastatel 2022-2023, seda rahastas KFL ja toetas EPALE (Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond). Uuringu avalik esitlus toimub 29. septembril 2023 kell 13.00 BCS Koolituse ruumides (Aia tn 7, Tallinn) ja online ülekandena. Kõik huvilised on oodatud esitluse veebiülekandega liituma. Palume oma osalemissoovist märku anda aadressil ra**@*****ka.ee.

The post Pressiteade: Eesti koolitusturu uuring: e-õpe on tulnud selleks, et jääda appeared first on Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit.

Kutseandmise praktikad: juuksuri kutse

Kertti Viru Kutseliste Juuksurite Vabariiklikust Ühendusest tutvustas juuksurite kutseeksamit. Esineja rääkis ka ausalt kutseeksami valusatest teemadest, mis andis hea võimaluse kõikide osalejate diskussiooniks ja mõtlemiseks, kuidas ka täiskasvanute koolitaja kutseeksami protsessi veelgi paremaks teha.

Juuksurite kutseeksam keskendub 4. ja 5. tasemele ning osakutsele barber. Väljastatud kutse kehtib kümme aastat. Ühenduse visioon on, et kõik juuksurite koolitajad oleksid meisterjuuksurid (V tase) ning neil oleks ka täiskasvanute koolitajate kutse. See viimane visioon kattub ka täiskasvanute koolitajate visiooniga!

HTM-i vaade praegusele olukorrale ja tulevikule

Anna Liisa Toom Haridus-ja Teadusministeeriumist tutvustas elukestvas õppes osalejate kohta käivat positiivset statistikat. 2022. aasta näitajate põhjal osales elukestvas õppes 21,1% täiskasvanutest. 2023. aasta esimeses kvartalis tõusis see määr juba 24,6%ni. Eesmärgiks on, et aastaks 2035 oleks see protsent 25%.

Samas nentis Anna Liisa Toom, et probleem seisneb elukestvas õppes osalemise ebaühtluses: need, kes soovivad koolitustel osaleda, leiavad tee õppimiseni, kuid jätkuvalt on ka neid, kes ei tunne huvi ega osale õppetöös.

Täiskasvanuharidus on seni saanud riigieelarvest suhteliselt vähe toetust. Enamasti on olnud projektide ja programmide kaudu rahastatud, sealhulgas ka välisrahastusest. Käesoleva aastaga on mitmed projektid lõppemas. Uued programmid ja nõuded on aga ettevalmistamisel.

Hetkel on käimas programmid nagu “Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste loomine” ja TAHE, mille fookuses on keskhariduseta täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse.

Täiskasvanuhariduse seadus (TÄKS) on läbimas muudatusi. Koostööseminaril osalejad olid väga huvitatud, kas ja kuidas seadus reguleerib koolitajate väljaõpet pakkuvatele koolitajatele. Seaduses rõhutatakse koolitajate kvalifikatsiooni, näiteks nõue, et täiskasvanute koolituse koolitajal peaks olema vähemalt magistrikraad või 7. taseme täiskasvanute koolitaja kutse. Lisaks on seadusega nüüd ka võimalus, et vastav valdkonna minister võib kehtestada koolitajale lisakvalifikatsioonide ja töökogemuse nõudeid.

Andrase tegemistest ka!

Täiskasvanud Õppija Nädal (TÕN) toimub 11.-22. oktoobril 2023. Üheks tähelepanuväärseks hetkeks on õpitund 11. oktoobril. Seekordne TÕN seotakse liikumisaastaga. Tänusündmusel 13. oktoobril Tartus tunnustatakse silmapaistvaid osalejaid, nagu aasta õppija, aasta õpitegu, aasta koolitaja ja aasta õppijasõbralik tööandja. Kõigil on võimalus panustada TÕN kalendrisse perioodil 01.10-17.10.2023.

Andras on välja töötanud juhendmaterjali nimega “Koolitaja kompass”. Materjali eesmärk on aidata koolitajatel hinnata täiskasvanute koolitajate kompetentse. Kõigis 10 piirkondlikus töötoas on seda materjali juba tutvustatud. Materjali testimisel osales 36 koolitajat, neist 11 omavad täiskasvanute koolitaja kutset. Koolitajate tagasiside andis väärtuslikku infot materjali kasutusmugavuse ja efektiivsuse kohta. Näiteks märkis üks koolitaja, et küsimustikule vastamine aitas neil ennast põhjalikult analüüsida.

Andrase projektijuht Monica Marfeldt tutvustas Upskill projekti, mis on Andrase ja Briti Nõukogu koostöös väljatöötatud koolitajate arenguprogramm. Arenguprogramm keskendub eelkõige venekeelsetele täiskasvanute koolitajatele. Programm hõlmab kolme moodulit: “Mina koolitaja”, “Koolitaja ja ühiskond” ning “Koolitaja ja maailm”. Koolitajatele pakutakse mitmekülgset sisu, sealhulgas coachiva juhtimise, digioskuste, kõnetehnika ja paljude teiste valdkondade kohta. Programm keskendub koolitajate isiklikule ja ametialasele arengule, pakkudes neile vajalikke oskusi ja teadmisi kaasaegses maailmas toimetulekuks.

Kokkuvõte

Koostööseminaril tõdeti, et täiskasvanute koolitaja professionaliseerumine on kõigi huvides. On hea tõdeda, et Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel täiskasvanuharidusele seatud selged eesmärgid ja käimasolevad reformid on suurendada osalemist ja parandada hariduse kvaliteeti läbi kutsega koolitajate nõude väärtustamise.

Ajalooga Täiskasvanud Õppija Nädal toob esile täiskasvanute õppimise tähtsuse ja tunnustab selle valdkonna silmapaistvaid tegijaid. KFL liikmeid on samuti kutsutud ühinema TÕN tegevusega kasutades näitekest TÕN tegevuste kalendrit.

Hea lugeja, kuidas sinuga on, kas oled juba tutvunud “Koolitaja Kompassi” materjaliga ja kuidas see on mõjutanud sind kui koolitajat? Ning mis sina arvad, milliseid uusi strateegiaid ja lähenemisi peaks Eesti kaaluma, et saavutada 2035. aastaks 25% täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr?

Kirjuta oma mõtetest selle blogiposti alla.

The post Koolitajate koostööseminar aitab uuele koolitushooajale hoo sisse anda appeared first on Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit.

Mis ajendas sellist küsimust?

Kaasaegne arusaam teadmiste ja oskuste põhisest maailmast kinnitab, et ühiskonna heaolu ja konkurentsivõime aluseks on eelkõige inimeste kompetentsus. Kiirelt muutuvas maailmas tekib pidevalt mittevastavusi ühiskonna vajaduste ja meie inimeste tegelike oskuste vahel. Osa neist on ilmselt nii strateegilised, et mõjutavad kogu ühiskonna arengukiirust.

Eesti, nagu iga teine riik, seisab silmitsi pidevalt muutuva maailmaga. Oskused ja teadmised on saanud meie kõige väärtuslikumaks kompassiks, mis juhib meid läbi keerukuste. Kuid mõnikord leiame end olukorrast, kus tegelikud vajadused ja olemasolevad oskused ei klapi, mis seab riigi arengule takistusi.

Arvamusfestivali teemaarenduse algatajad on seisukohal, et peaksime riigina süsteemsemalt tegutsema ühiskonnale strateegiliselt olulistes valdkondades, kus näeme nii olulist oskuste puudujääki kui ka turutõrget vastava koolituse pakkumises. Selle probleemi lahendamiseks on vaja optimaalset mehhanismi, mis võimaldab täpsemalt ja kiiremini adresseerida ühiskonna ja majanduse jaoks kriitilisi koolitusvajadusi. Arvamusfestivali mõttevahetuse eesmärk on sellise mehhanismi loomise algatamine ja mõtete kogumine.

Oskuste olukord Eestis

Formaalharidus on põhiliseks vundamendiks, kuid see ei pruugi alati olla piisav. Muutuv maailm vajab paindlikkust ja kiiret reageerimist.
Eesti lühiajaliste, kuid strateegiliselt oluliste oskusvajaduste hindamine ning nendega seonduvate meetmete kavandamine toimub läbi mitmete asutuste ja struktuuride. Nimetagem neid lühidalt:

1. OSKA: Teostab laiahaardelist oskusvajaduste uuringut, tuues esile erinevaid prioriteetseid vajadusi.
2. Töötukassa: On juhtiv organisatsioon täiend- ja ümberõppe pakkumises Eestis.
3. HTM: Toetub Täiskasvanuhariduse seaduse (TÄKS) § 16-le, rakendades riiklikku täiendkoolitustellimust, et rahuldada strateegilised koolitusvajadused.
4. MKM ja EAS: Teostavad koostööd tööandjate ja erialaliitudega, keskendudes kõige pakilisematele tööturuvajadustele ning otsides võimalusi nende lahendamiseks.
5. Erinevad ettevõtlusorganisatsioonid – koolitusvajaduse sisend tuleb tihtipeale just ettevõtete vajadustest.
6. Euroopa struktuurifondid: Need on olnud aluseks paljudele täiend- ja ümberõppe projektidele riigis.

Kuigi erinevad koolitusettevõtted ning haridusasutused pakuvad ulatuslikku koolitusvalikut, tuleb märkida, et mõnes keerukas strateegilises valdkonnas esineb turutõrkeid. Need tõrked tähendavad, et koolituspakkumisi ei ole saadaval optimaalsetel tingimustel, sealhulgas hinna osas. Turutõrkeid võib põhjustada mitu tegurit, alates piiratud turu suurusest, teadmiste ja huvi puudumisest tulevaste oskuste vastu, kuni keerukate koolitusprogrammide väljatöötamiseni, mis nõuavad asjatundjate koostööd ja on ressursimahukad.

Selline strateegiline lähenemine kinnitab Eesti pühendumust tagada, et meie kodanikud oleksid varustatud vajalike oskustega, mis on vajalikud riigi arengu ja konkurentsivõime edendamiseks.

Lahenduste otsimine

Arutelu kujunes koosloomeks, kus eksperdid ja osalejad koos arutlesid, kuidas luua süsteem, mis reageeriks kiiresti muutuvatele oskuste vajadustele. Jõuti järeldusele, et vastus peitub paindlikkuses. Inimestel peaks olema võimalus valida, kuidas nad soovivad õppida – traditsioonilise tee kaudu või läbi ristkompetentside ja mitmekülgsete oskuste.

Arutelu algatajate ja kohapeal läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal on selge, et kuigi Eestis on mitmeid meetmeid ja vahendeid oskuste vajaduste käsitlemiseks, jääb puudu terviklikust süsteemist. Selline süsteem tuvastab vajadused ja kui näeb, et turul see üldse puudub, siis võtab mingeid meetmeid kasutusele.

Arutelu aluspunktiks oli eeltäidetud tööleht, mis pakkus järkjärgulist juhendit Eesti strateegiliste koolitusvajaduste käsitlemiseks. Eeltäidetud töölehe aluseks oli nelja-sammuline protsessikirjeldus strateegilise koolitusvajaduse täitmiseks.

Arutelus jõuti järeldusele, et praegusel tööturul tuleb õppimist käsitleda väga paindlikult. Pärast üldiste valdkondade ja kompetentside määratlemist riigile on oluline keskenduda spetsiifilistele oskustele ning analüüsida, milline institutsioon või organisatsioon Eestis peaks nende oskuste arendamise eest vastutama. Tuleb kaaluda, kas investeerida traditsioonilisse haridusprogrammi või osta vajalikke koolitusi riikliku tellimusena täiendkoolitusturult.

Arutelu tulemused

Arvamusfestivalil arutasid osalejad koos ekspertidega väikerühmades, kuidas Eestis vajalikke oskusi kõige paremini arendada. Allpool on toodud osalejate esitatud peamised järeldused.

Samm 1: Vajaduse defineerimine

Spetsiifilised profiilid:

Kui vaatame tööturgu, tõusevad esile konkreetsed erialad ja profiilid, mida on Eestis hädasti vaja. Nende hulka kuuluvad näiteks IKT spetsialistid, kes aitavad digitaalseid innovatsioone ellu viia. Samuti on olulised teadlased ja insenerid, kes panustavad teadus- ja arendustegevusse. Tervishoiusüsteem vajab kvalifitseeritud õdesid ja arste ning hoolekande valdkonnas on olulisel kohal sotsiaalne kiirabi. Meie haridussüsteemi tugevuse tagavad õpetajad ja psühholoogid, kes aitavad inimestel mõista ning toime tulla elu erinevate väljakutsetega.

Üldoskused:

Olenemata erialast on mõned oskused, mis on muutunud tänases kiiretempolises maailmas kriitiliseks. Uudishimu ajendab meid õppima ja avastama uut, samas kriitiline mõtlemine aitab meil teha informeeritud otsuseid. Analüüsioskus võimaldab meil andmeid mõtestada ning loovus annab meile vabaduse mõelda kastist välja. Innovatsioonile orienteeritus, erinevate generatsioonide juhtimise oskus ja arusaam hetkel puuduvatest oskustest on samuti olulised. Lisaks on eneseväljendus, suhtlus ja interpretatsioon keskseks osaks suhtlemisel teistega. Ja muidugi, muutuste tuules on oluline suutlikkus kohaneda ja muutustega toime tulla.

Juhtimisoskused:

Tänapäeva juhid seisavad silmitsi paljude väljakutsetega. Strateegiline juhtimine on vajalik, et seada ja saavutada pikaajalisi eesmärke. Innovatsiooniprotsessi juhtimine nõuab võimet näha suurt pilti ja juhtida meeskonda uuenduslike lahenduste poole. Erinevate põlvkondade ja kultuuride juhtimise oskus on kriitiline, kuna töökohad muutuvad üha mitmekesisemaks. Lisaks sellele on oluline mõista, kuidas kujundada õppivat organisatsiooni, mis kasvab ja areneb koos oma töötajatega.

Samm 2: Vajaduse konkretiseerimine

Täiendkoolituse oskuste kesksus võimaldab õppijatel valida kas täieliku väljaõppeprogrammi või kohandada õppekava vastavalt oma individuaalsetele vajadustele. Selline lähenemine võimaldab rahuldada nii laiaulatuslikke kui ka spetsiifilisemaid tööturu nõudmisi ning pakkuda õppijatele kohandatud õppeteid.
Erialaliitude rolli tuleb samuti tugevdada ja arendada. Tööandjatele on koolituse kvaliteet hädavajalik, kuna see määrab koolituse investeeringutasuvuse (ROI).

Samm 3: Koordineeritud (riikliku) sekkumisvajaduse ja vajalike meetmete otsustamine

Riikliku sekkumise ja vajalike meetmete koordineerimise kolmandas etapis tuleb esile tuua mitu olulist aspekti. Esiteks, väiksemahulised piloothanked pakuvad kiireid lahendusi, mis võimaldavad kiirelt reageerida muutuvatele vajadustele. Maksusoodustused on samuti väärtuslik vahend, mis motiveerib ettevõtteid investeerima rohkem inimressursi arendusse.
Üks määravamaid tegureid edukate meetmete juures on tihedas koostöös tööandjate ja erialaliitudega välja töötatud programmid. Kui koolitusasutused ja tööandjad töötavad üheskoos, võib olla kindel, et koolitusprogrammid vastavad täpselt sellele, mida tööturg vajab. Riik omakorda peaks olema paindlik, kohandades oma lähenemist sõltuvalt ettevõtete spetsiifilistest vajadustest. Koostöö erinevate asutustega, näiteks Töötukassaga, võimaldab luua sünergiaid ja pakkuda terviklikke lahendusi ettevõtete ja töötajate vajadustele vastamiseks.

Samm 4: Teostus

Kaasaegne haridusmaastik on kohanduv, võimaldades inimestel valida spetsiifilisi oskusi, mida nad vajavad. Näiteks mikro- ja nanokraadid pakuvad spetsialiseeritud õppeviise, kus indiviid saab keskenduda just sellele oskusele või teadmisele, mis tal puudu on. Selleks on oluline omada tööriistu, mis hindavad juba olemasolevaid oskusi ja aitavad määratleda edasisi vajadusi.

Ettevõtted mängivad samuti olulist rolli. Tööandjad võivad pakkuda erinevaid meetmeid, mis julgustavad pidevat õppimist. Näiteks võib paindlik töögraafik, nagu neljapäevane töönädal, anda töötajatele rohkem aega enda harimiseks. Samuti on mentorlusprogrammid, riiklikud toetused töökohal õppimiseks ja välisekspertide kaasamine kõik väärtuslikud strateegiad oskuste arendamiseks.

Kombineeritud lähenemine, kus õppimine ja töötamine toimuvad käsikäes, tagab, et omandatud oskused vastaksid reaalsetele töövajadustele. Samal ajal peaks õppimine olema paindlik, võimaldades e-õpet igal ajal ja igas kohas.

Lõpuks on vältimatu rõhutada ennetavaid meetmeid, mis keskenduvad oskuste arendamisele enne, kui puudujäägid muutuvad probleemiks, mitte alles siis, kui oskuste lünk on juba ilmnenud.

Peame mõistma, kuidas formaalharidusasutused, mitteformaalsed õppeasutused, erialaliidud ja koolitusorganisatsioonid peaksid koostööd tegema, et pakkuda oskusõpet. Näiteks võiksime vaadata, kuidas koostöö erialaliitudega võiks aidata arendada tööturu konkreetseid mikrokvalifikatsioone. Euroopa Liidu juhised mikrokvalifikatsioonide kohta sobivad siinkohal suurepäraselt Eesti vajadustega, rõhutades õppija konkreetseid teadmisi ja oskusi vastavalt erinevatele vajadustele.

Kokkuvõtvalt

Arvamusfestivalil keskendusime eelkõige kahele olulisele aspektile. Esiteks, kuidas erinevate osapoolte koostöös selgitatakse välja Eesti jaoks strateegiliselt kriitilised oskuste vajadused. Teiseks, kuidas määratakse kõige sobivamad koordinatsioonivahendid, sealhulgas rahastusmudelid, et tagada vastavad koolitusvõimalused. Selline lähenemine rõhutab koostöö olulisust ning strateegilise planeerimise ja rakendamise vajadust oskuste arendamisel Eestis.

Eesti vajab süsteemi, mis aitab inimestel sammu pidada tulevikuga. Arvamusfestival näitas, et huvi ja valmisolek sellise süsteemi loomiseks on olemas. Oluline on nüüd astuda julgeid samme ja luua koostöö erinevate osapoolte vahel, et tagada Eesti inimestele parimad võimalused tulevikuoskuste arendamisel.

Arutelu on võimalik järele kuulata siit.

The post Eestile vajalike strateegiliste oskuste edasiarendamine appeared first on Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit.

KFL katuseorganisatsioonina seisab turul kvaliteetse koolitusteenuse eest ning usume, et kliendi tagasiside on üks olulisemaid kvaliteedi määrajaid koolitusteenuse puhul. Kvaliteet on kas liidu üks neljast katusteemast.

Üks viis koguda ja kuvada võrreldavalt klientide tagasisidet on soovitusindeks. Seetõttu olemegi KFL liikmete hulgas alustamas soovitusindeksi testimist (perioodil oktoober-detsember 2022), et tekitada täienduskoolitusasutuste turule ühtset teenuse kvaliteedi hindamise ja kuvamise süsteemi, mille alusel on klientidel hea pakkujaid võrrelda ning leida endale just sobilik koostööpartner.

KFL liikmed testivad soovitusindeksit, et tekitada täienduskoolitusasutuste turule ühtne teenuse kvaliteedi hindamise ja kuvamise süsteem

Ühised kokkulepped soovitusindeksi katsetamiseks: 

1. Kõik KFL liikmed katsetavad just SOOVITUSINDEKSI metoodikat. Soovitusindeks on ettevõtte kliendisuhete lojaalsuse mõõdik. See on üks alternatiiv traditsioonilistele kliendi rahulolu uuringutele ning väidetakse olevat korrelatsioonis tulude kasvuga. Soovitusindeksi on kasutusele võtnud rohkem kui kaks kolmandikku Fortune 1000 ettevõtteid. Tööpõhimõtted: https://et.wikipedia.org/wiki/Soovitusindeks.
   
   
2. Soovitusindeksi meetodi kohaselt koosneb ankeet kahest küsimusest: 
   
   

• Esimene küsimus ankeedis on alati sõnastuses: „Kui tõenäoliselt Sa soovitad meie ettevõtet/ teenust/ koolitust oma sõbrale või kolleegile?“ ning vastata saab skaalal 0-10. 
  
• Teine küsimus on vabatekstiväli küsimusega: „Palun põhjendage oma hinnangut.“
  
  

3. Soovitusindeksi küsimustiku saadab KFL liige välja kuni nädala jooksul peale koolituse toimumist (lõppu). 
   
   
4. Soovitusindeksi küsimustiku saadab KFL liige välja kõikidele õppijatele (soovi korral ka tellija esindajale). 
   
   
5. Soovitusindeksi katsetamine kestab perioodil oktoober – detsember 2022. Jaanuaris 2023 arutame liikmete kogemust.
   
   
6. Soovitusindeksi selgitus, protsendi ja vastanute arvu avaldab KFL liige oma kodulehel. Selgituse võimalik sõnastus kodulehel: „XXX (ettevõtte nimi) on Koolitusfirmade Liidu liige ning kuulub seega täienduskoolitusasutuste hulka, kes usuvad, et kliendi tagasiside on üks olulisim kvaliteedi määraja. Selleks vaata meie soovitusindeksit siin: …(viide kodulehel asuva soovitusindeksi numbri juurde)….” 

Vajadusel küsi abi:

• NPS projetki eestvedaja KFLis: Helina Loor
• Recommy platvormi kasutamise tugi: Kuldar Hansen ku***********@*****my.com

The post KFL testib soovitusindeksit appeared first on Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit.

Juhend annab ülevaate koolituse hankimise protsessist. Selle keskmes on soovitused nii koolitusvajaduse analüüsiks, kvaliteedi määratlemiseks, kvaliteedikriteeriumite sõnastamiseks kui ka nende hindamiseks. Juhendi lõpuosas on toodud viited hanke näidistele ja täienduskoolituse kvaliteedi teemalistele materjalidele. 

Juhendi koostamisel on lähtutud eelkõige avaliku sektori vajadustest, kuna seal on koolituste tellimine rohkem reguleeritud kui erasektoris. Samas on kvaliteetne ja tulemuslik koolitus oluline kõigile. Juhend sisaldab põhimõtteid, mis on rakendatavad iga koolitusteenuse tellimise puhul, sõltumata selle hinnast või hankimise iseloomust.

Juhend e-kursuse kujul: 
https://rise.articulate.com/share/25u0szb4Yo5QTDJyLV9cDqUXymbduGDr#/

Nauditavat koolituse tellimist!

The post Juhend: Kuidas tellida targalt koolitust? appeared first on Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit.