5.–6. veebruaril Brüsselis toimunud Euroopa pooljuhtide võrgustiku ENCCC esimesel aastakonverentsil osalesid kõik 30 Euroopa kiibitehnoloogiate kompetentsikeskust (CCC) koos ELi pilootliinide, kiipide disainiplatvormi, tööstusliitude ja peamiste ökosüsteemi partnerite esindajatega.

Konverentsil osales ka Eesti kiibitehnoloogiate kompetentsikeskuse KIIP delegatsioon koosseisus Andres Mellik (Metrosert, kiibikeskuse programmijuht), Jaan Raik (projekti KIIP koordinaator), Kristo Klesment ja Kristjan Kaunissaare (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest EIS).

Eesti oli üks kaheksast riigist, kes esines pitch-ettekandega, mille käigus tutvustati edulugusid möödunud aasta jooksul läbi viidud koostööst kohaliku ettevõtlusega. Eesti tugevustena toodi esile arvukad loodud tööstuskontaktid ning konkreetsed sammud ettevõtete toetamisel kiibitootmisele üleminekul. Tähelepanu pälvis ka Euroopas ainulaadne mikrokraad, mis käivitus kiibikeskuse toel TalTechis käesoleva aasta veebruaris.

Eesti kiibitehnoloogiate kompetentsikeskus KIIP käivitus 2025. aasta märtsis. Keskuse tegevust rahastavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning ELi Chips JU programm.

Kiibikeskus osales 2026. aasta TalTechi PRAKTIKAMESSIL, kus tutvustasime Eesti Kiibikeskuse tegevust ning meie juures avanevaid praktika ja töötamise võimalusi. Tegemist on iga-aastase üritusega, mis toimus sel aastal uues, ühendatud formaadis ning tõi kokku tudengid ja ettevõtted, et luua päris kontakte ja võimalusi.

Messi jooksul külastas meie boksi suur hulk huvilisi – tudengeid erinevatelt erialadelt, keda kõnetas mikroelektroonika, kiibidisain ja süvatehnoloogia. Vestlused olid sisukad ning andsid hea ülevaate noorte ootustest, huvidest ja motivatsioonist. Tulemuseks oli pikk nimekiri tudengitest, kes avaldasid huvi praktikakohtade vastu Kiibikeskuses.

TalTechi PRAKTIKAMESS kinnitas taas, kui oluline on vahetu suhtlus. Näost näkku kohtumised võimaldavad rääkida nii ootustest kui ka võimalustest ning aitavad mõlemal poolel paremini mõista, kas ja kuidas koostöö võiks tulevikus kujuneda. Messil jagatud kogemuslood näitasid, et üks vestlus võib viia mitte ainult praktikakoha, vaid ka pikaajalise töösuhteni.

Ühisstendil oli kokku 30 ettevõtet targa liikuvuse ja sellega seotud valdkondadest, neist kaheksa Eestist. Eesti ettevõtete hulgas olid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) liikmed e-Pavement, Metrosert, Rethink, Nortal ja Bolt ning ettevõtted 1oT, Artec Design, Rollo Robotics ja Primostar. FINEST-i väljapanek keskendus targa liikuvuse, jätkusuutliku taristu ja digilahenduste arengutele, tuues esile Eesti ja Soome ettevõtete innovatiivsed lahendused digiühiskonna ja linnakeskkonna kujundamiseks.

Metroserti esindas messil kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik, kes kohtus valdkonna juhtivate ettevõtetega, sealhulgas NVIDIA, Synopsys, Cadence ja Intel. Kohtumiste eesmärk oli täpsustada koostöövõimalusi andmekeskuste ja turvaliste kiipide arendamisel. Arutelude käigus analüüsiti, millised alamvaldkonnad loovad Eesti tööstusele ja iduettevõtetele kõige suuremat väärtust. Lisaks varasemate koostöösidemete tugevdamisele lepiti kokku edasised tegevused ning projektipõhiste aruteludega jätkatakse juba 2026. aasta veebruaris.

Eesti kuvandit digiriigi ja innovatsiooni eestvedajana rõhutas ka Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Kristjan Prikk, kes tõi esile CES-i rolli kontaktide ja tugevate partnerlussuhete loomisel USA partnerite ja investoritega.

ITL-i rahvusvahelistumise juhi Jana Silaškova sõnul on messil oluline potentsiaal USA ja globaalsetel turgudel eelkõige nutika liikuvuse, autonoomsete süsteemide, digitransformatsiooni ja tulevikukindla taristu valdkondades.

CES on üks maailma suurimaid ja mõjukamaid tehnoloogiamesse. Eelmisel aastal oli külastajaid üle 140 000 ja eksponente enam kui 3 500 ning sel aastal ulatus osalejate arv tõenäoliselt veelgi kaugemale. Osalemine ühisstendil toetab Eesti ettevõtete rahvusvahelist nähtavust ning loob eelduse teaduspõhise koostöö süvendamiseks globaalsetel turgudel.

Eesti ja Soome ettevõtete osalemist kaasrahastas Euroopa Liidu Interreg Central Baltic programm Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toel.

Koostöökokkulepe ühendab Balti riikide, Soome, Rootsi, Norra ja Taani kiibikeskuste teadmised ja kogemused ning hõlmab seeläbi pea 25% Euroopa Kiibimääruse raames 2025. aastal loodud kompetentsikeskustest. 

Kokkuleppe sõlmimisega on Põhjamaade ja Balti riikide keskuste vaheline koostöö ametlikult kinnitatud. Praktikas tähendab see muuhulgas ühiste ettevõtetele pakutavate teenuste arendamist kiibidisaini teemadel ning täienduskoolitusprogramme hiljuti käivitatud Euroopa kiibidisaini platvormi (EuroCDP) raames. Olulisteks ühisteks teemadeks on tehnoloogiapakkumised ning teavitustöö nii kiipide arendamisest huvitatud ettevõtete kui ka laiema avalikkuse suunal. Tihedam koostöö pakub ka kõikide riikide idufirmadele võimalusi siseneda Põhjamaade ja Balti turgudele. 

Metroserdi rakendusuuringute keskuses droonivaldkonna juures tegutsevast Eesti kiibitehnoloogia kompetentsikeskusest KIIP on kiiresti saamas Eesti elektroonika- ja tehnoloogiasektori üks võtmeinitsiatiive. Keskus koondab kiipide arendamise, testimise ja usaldusväärsuse hindamise alase nõustamise võimekuse ühe katuse alla, sidudes riigi, ülikoolide ja ettevõtete oskusteabe. 

Keskuse programmijuhi Andres Melliku sõnul on 2025. aasta märtsis käivitatud KIIP oma tegevusi alustanud edukalt. „Oleme seni konsulteerinud 15 ettevõtet nii Eestist kui ka Soomest, aidates neil seada sihte oma kiipide arendamisel. Siemensiga sõlmitud lepingu tulemusena saame pakkuda lisaks vabavaralistele kiibidisainilahendustele ka litsentsitud tarkvara. Euroopa kiibidisaini platvormi käivitamine aitab juba järgmisel aastal Eesti ettevõtetele lähemale tuua ka Synopsyse ning Cadence’i tarkvara.“ 

Kompetentsikeskuse projektijuht, TalTechi professor Jaan Raik tõstab esile järgmisel aastal TalTechi avatud ülikooli raames käivitatavat kiibidisaini mikrokraadi programmi, kuhu saab juba täna kandideerida: „Kiibidisaini mikrokraad avab ukse kiiresti kasvavasse rahvusvahelisse tööstusesse ja annab oskused, mida tipptööandjad juba täna otsivad. Sarnased mikrokraadi ja täiendõppe programmid on avatud ka teiste Euroopa kiibikeskuste ja ülikoolide juures; kompetentsikeskuste vaheline koostöö toob need lähemale ka Eesti õppuritele.“ 

Kiibitehnoloogiate kompetentsikeskus KIIP on Eestile strateegiliselt oluline projekt, mille käivitasid AS Metroserdi rakendusuuringute keskus, Eesti Elektroonikatööstuse Liit ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA Euroopa Liidu kiibimääruse raames. Kompetentsikeskuse tööd rahastatakse esialgu Chips JU ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest. Keskuse peamine eesmärk on toetada ettevõtteid, eriti VKEsid ja idufirmasid, nende kiipide disainivõimekuse arendamisel ja oskuste täiendamisel. 

Kiibikeskus toetab ettevõtteid kiipide disainil ja piloottootmise korraldamisel, pakkudes neile vajalikku teadmust ja võrgustikku. 

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk rõhutas, et 2025. aasta lõpuks on turg selgelt pöördunud kasvule. Tema sõnul on „tellimused sügisega kasvanud ja turg on liikunud tõusujoones”, mis peegeldab klientide kindlustunnet ja ettevõtete valmisolekut võtta ette suuremaid projekte. Ettevõtted paigutavad üha rohkem ressursse automatiseerimisse, tootmisprotsesside digitaliseerimisse ja kvaliteedikontrolli lahendustesse, et vastata kõrgtehnoloogiliste toodete kasvavale nõudlusele. Kolki hinnangul ei ole tegu üksnes lühiajalise taastumisega, vaid struktuurse muutusega, kus Eesti tootjad liiguvad lihtsatelt koostetöödest keerukamate ja teadmusmahukamate lahenduste suunas.

Kiibikeskuse sünd ja kasv aastal 2025

Oluliselt enam kui varasemates aruteludes tõsteti seekord esile Metroserdi rakendusuuringute keskuses droonivaldkonna juures tegutsevat Eesti kiibitehnoloogia kompetentsikeskust KIIP, millest on kiiresti saamas Eesti elektroonika- ja tehnoloogiasektori üks võtmeinitsiatiive. Keskus koondab kiipide arendamise, testimise ja usaldusväärsuse hindamise võimekuse ühe katuse alla, sidudes riigi, ülikoolide ja ettevõtete oskusteabe. Arno Kolk kirjeldas KIIPi kui „kogu sektori innovatsiooni mootorit”. „See annab tugeva tõuke kogu sektori innovatsioonile ja võimaldab Eesti kõrgtehnoloogiaettevõtetel viia oma tooted uuele tasemele,” tõdes ta.

Kuigi KIIP on ametlikult alles käivitumisfaasis, on keskuse mõju juba tuntav. Kiibikeskus on jõudnud konsulteerida 15 Eesti ettevõtet, aidates neil hinnata, millistes toodetes ja ärimudelites on kiibiarendus mõistlik, millised on tehnilised ja regulatiivsed riskid ning milliseid ressursse see eeldab. KIIP on osa laiemast Euroopa ülesest võrgustikust, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide kiibiarenduse kompetentsi ja vähendada sõltuvust väljastpoolt Euroopat pärit lahendustest.

Sektori pikaajalise konkurentsivõime tagab Kolgi sõnul tugev järelkasv: „Insenerihariduse vastuvõtunumbrid on stabiilselt kõrgel ning huvi elektroonikaõppe vastu kasvab. Meie kampaania „Õpi elektroonikat!” on toonud erialale uusi õppijaid, mis annab kindlust, et ka tulevikus on sektoris piisavalt tippspetsialiste.” Ülikoolide ja tööstuse sidemed tihenevad, kuna ettevõtted otsivad järjest enam võimalusi kaasata tudengeid arendusprojektidesse juba õpingute ajal.

Eksperdid 19 riigist

Reedel Tallinnas toimunud seminar “EMS & Beyond 2025” tõi kohale 230 elektroonikatööstuse eksperti 19 riigist, rõhutades Eesti rolli rahvusvahelise arutelupaigana. Euroopa üks tuntumaid analüütikuid Dieter Weiss märkis, et sektoris toimub „erakordselt palju ühinemisi ja ülevõtmisi” ning AI-serverite turu kiire kasv tõstab oluliselt nõudlust kõrgtehnoloogiliste trükkplaatide ja EMS-teenuste järele. Päeva jooksul käsitleti Kesk- ja Ida-Euroopa rolli globaalses tarneahelas, Euroopa EMS-sektori keerulisi turutrende, PCB tootmise jätkusuutlikkust Euroopas ning geopoliitilisi muutusi, mis mõjutavad tarneahelaid ja turuolukorda.

Seminari raames andis Eesti Elektroonikatööstuse Liit esmakordselt üle teenetemärgid neljale isikule: Andres Taklajale (postuumselt), Dieter Weissile, Andres Ojalillele ja Arno Kolgile. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ning Incap Corporationi president ja tegevjuht Otto Pukk sõnas: „Eesti elektroonikatööstuse tugevus peitub inimestes, kes on oma pühendumise, teadmiste ja visiooniga suutnud luua sektori, mis konkureerib edukalt kogu Euroopas.” Puki sõnul ühendab kõiki laureaate märgilise tähtsusega panus. „Nende inimeste töö ulatub kaugemale ettevõtte või organisatsiooni piiridest. Nad on kujundanud kogu sektori arengusuundi ja loonud tugeva teadmistepõhise vundamendi, millele tööstuse järgmised põlvkonnad saavad toetuda.”

Teenetemärgid pikaajalise panuse eest

Andres Taklaja panus oli liidu loomisel otsustava tähtsusega – ta oli EETL-i esimene juhatuse esimees ning TTÜ raadiotehnika instituudi juhatajana mängis olulist rolli raadioinseneride koolitamisel. Ranteloni asutajana andis ta märkimisväärse panuse Eesti elektroonikatööstuse arengusse ja riigi kaitsevõimesse. Dieter Weiss on üks Euroopa EMS-sektori mõjukamaid eksperte, kelle töö on oluliselt suurendanud arusaama elektroonikatootmise strateegilisest rollist Euroopas. Andres Ojalill on olnud keskne jõud IPC standardite juurutamisel Eestis nii tööstuses kui ka kutsehariduses, luues Eesti esimese IPC koolitus- ja sertifitseerimiskeskuse. Arno Kolk pälvis teenetemärgi pikaajalise panuse eest, mille tulemusel on Eesti Elektroonikatööstuse Liidust kujunenud ligi 90 liikmega tugev kogukond ning ta on oluliselt edendanud inseneriharidust ja järelkasvu.

“EMS & Beyond 2025” seminari messialal olid tänavu väljas Amitronic, Bee Produced, CalcuQuote, Eurostat, Future Electronics, Global Electronics Association, Luminovo, Metrosert, Mycronic, Smthouse, TE connectivity, Testhouse Nordic, TLT PCB, TTI, Würth Elektronik, Yageo Group. Seminari toetavad Tallinn, Incap Corporation, In4ma, Data4PCB, Luminovo, Global Eletronics Association, TLT PCB ja Avnet.

Droonitehnoloogiate valdkonna laboreid külastasid Euroopa juhtivad robootikatööstuse esindajad ja tippülikoolide teadurid, kes viibisid Eestis seoses Robotexi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös toimunud suursündmusega. Delegatsioonile tutvustasid keskuse võimalusi Metroserdi droonitehnoloogiate valdkonna juht Rainer Kivimäe ning kiibidisaini vaneminsener Mohammad Eslami. 

Peagi valmiv droonitehnoloogiate keskus loob unikaalse ja tervikliku arenduskeskkonna, mis ühendab endas nii alamsüsteemide testimise, suuremõõtmelised siselaborid kui ka spetsiaalsed välitestialad. Keskuse tipptasemel seadmed võimaldavad testida droone ja nende komponente äärmuslikes tingimustes, kattes kogu tootearendustsükli vajadused alates elektromagnetilisest ühilduvusest (EMC) ja radari ristlõike mõõtmisest kuni kliima-, korrosiooni-, tolmu- ja vibratsioonikindluse testimiseni. Lisaks füüsilistele testidele on fookuses turvaliste sideühenduste ja alternatiivsete navigatsioonilahenduste arendamine, mis vähendaks sõltuvust GNSS-signaalidest. 

Metroserdi droonitehnoloogiate valdkonna juht Rainer Kivimäe tõstis esile elektroonika-, kaitse- ja droonisektori sünergiat: „Me ei ehita laboreid ainult tänastele ettevõtetele, vaid ka homsetele inseneridele. Koostöö Robotexiga annab noortele talentidele suurepärase võimaluse näha ja katsuda maailmatasemel tehnoloogiat, mida muidu kohtab vaid suurtööstuses. See on parim viis inspireerida uut põlvkonda.“ 

Visiidi raames tutvustas vaneminsener Mohammad Eslami külalistele ka Metroserdi juures tegutsevat Eesti Kiibikeskust (KIIP), mis alustas tööd käesoleva aasta esimeses pooles. Keskus on loodud toetamaks ettevõtteid kiibidisainis ja pilootprotsessides, keskendudes kolmele strateegilisele suunale: riistvara turvalisus, kiipide testimine ning funktsionaalne verifitseerimine. 

Euroopa robootikanädala fookusüritus toimus 3.–4. detsembril Tallinna Tehnikaülikoolis koostöös Robotexiga. Sündmus koondas avalikke tegevusi ja institutsionaalseid kohtumisi haldusasutuste, tööstuse, uurimiskeskuste ja akadeemiate esindajatega. Metroserdi külastus oli osa laialdasemast vahetusprogrammist, mille eesmärk on luua kontakte Euroopa robootikaettevõtete, uurijate ja poliitikakujundajate vahel. 

Eestit esindas Metroserdi rakendusuuringute keskuses tegutseva kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik, kes osales konverentsi programmis ja kohtus ettevõtetega, keda huvitab Eestis arendatud kiipide tootmine või koostöö arendusprojektides. Eesti stendi, mida kureeris Eesti Elektroonikatööstuse Liit, külastasid lisaks potentsiaalsetele koostööpartneritele ka teiste riikide kiibi kompetentsikeskused ning Saksamaa piirkondlikud organisatsioonid. 

Melliku sõnul pakkus tänavune SEMICON Europa erakordselt mitmekesist programmi – alates tehisintellekti kiipide disainist ja tootmisüksuste juhtimisest kuni pooljuhtide tarneahelate ja Euroopa rollini globaalsel turul. Üheks sisukamaks aruteluks kujunes aCCCessi korraldatud Chips Venture Forum, kus osalesid Nokia, Siemens, Indra ning riskikapitalifondide esindajad. Arutati, kuidas tugevdada Euroopa siseturgu, kasvatada tootmisvõimekust ning parandada rahastust.

Foorumil osalesid ka mitmed pooljuhtide idufirmad, sealhulgas Eesti ettevõte Greenbit Tech. Nende esindaja Lauri Paal rääkis oma ettekandes energiatõhususe ja soojuse taaskasutuse võimalustest teel kliimaneutraalse kiibitehnoloogia suunas.

Mellik tõi välja, et isegi tehnoloogiahiiud nagu Google seisavad oma uute TPU (Tensor Processing Unit) versioonide arendamisel silmitsi sarnaste väljakutsetega nagu idufirmad – tehisintellekti kiire ja  sageli ettearvamatu areng paneb proovile kõigi suutlikkuse sammu pidada.

Ühe olulisema suunana tõusis esile vajadus uue põlvkonna EDA-tööriistade (Electronic Design Automation) järele. Euroopa süvatehnoloogia ettevõtetel on siin võimalus arendada lahendusi, mis muudavad disaini, verifitseerimise ja testimise kiiremaks ja töökindlamaks ning mille vastu võivad tulevikus huvi tunda ka maailma juhtivad EDA-tarkvara ettevõtted.

Konverents tõi taaskord esile pooljuhtide tootmise keerukuse. Mitmes ettekandes rõhutati, et tipptasemel kiibitehase rajamine Euroopasse nõuab pea kaks korda rohkem aega ja investeeringuid kui Aasias. Peamiste takistustena nimetati ülereguleeritust ja ühtsete ehitusnormide puudumist, mistõttu tuleb iga projekti puhul protsessid sisuliselt uuesti leiutada. See tõstatab küsimuse – kas Euroopa vajab tõhusat ja toimivat ühisturgu?

Eesti kiibiekspertide jaoks oli SEMICON Europa oluline võimalus saada parem ülevaade Euroopa strateegilistest prioriteetidest ning kontakte tugevdada. Arutelud näitasid, et Eesti tugevused kiibidisainis, verifitseerimises ja tarkvarapõhistes arendustes muutuvad üha olulisemaks, kui Euroopa liigub vastupidavama ja konkurentsivõimelisema pooljuhtide ökosüsteemi suunas.

Memorandum ühendab organisatsioone, mis esindavad vastavate riikide mikrokiibipädevuskeskusi: Riia Tehnikaülikool (RTU) ja Läti Ülikool, Leedu Füüsikateaduste ja Tehnoloogia Keskus (FTMC) ning Eestist Metroserdi Rakendusuuringute Keskus. Riikide strateegiate ühtlustamise ja ekspertteadmiste ühendamise abil soovitakse kiirendada innovatsiooni, laiendada teadusuuringute võimekust ja tugevdada Balti-Põhjamaade rolli Euroopa pooljuhtide väärtusahelas.  

Metroserdi juhatuse liige ja rakendusuuringute keskuse juht Indrek Tulp sõnas, et partnerlus aitab kaasa tugeva ja vastupidava pooljuhtide ökosüsteemi loomisele. „Rakendusuuringute keskuse juures tegutsev Eesti kiipide kompetentsikeskus keskendub otsesele koostööle ettevõtetega ning praktiliste tööstuslahenduste arendamisele. Balti koostöö kaudu tagame, et uued tehnoloogilised lahendused liiguvad kiiremini teadusest tööstusse, toetades Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ja konkurentsivõimet,“ ütles Tulp.  

RTU innovatsiooni prorektor Liene Briede rõhutas, et Riia Tehnikaülikool on võtnud vedurrolli Balti koostöö tugevdamisel. „Järgmine samm on laiendada seda algatust Põhjamaadesse. Balti partnerlus on suurepärane platvorm, mis toetab piirkonna väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, idufirmasid ja teadusasutusi ning suurendab regiooni nähtavust globaalses väärtusahelas,“ märkis Briede.  

Leedu Füüsikateaduste ja Tehnoloogia Keskuse (FTMC) direktor Ramūnas Skaudžius lisas, et leping tugevdab kogu piirkonna teadus- ja arendusvõimekust. „Balti koostöö loob võimsa platvormi, mis ühendab teadmisi ja kompetentse nii Balti- kui ka Põhjamaades. Leedu jaoks tähendab see meie tugeva teadusbaasi muutmist käegakatsutavaks tööstuslikuks mõjuks,“ lausus Skaudžius.  

Kokkulepe sõlmiti ajal, mil Euroopa püüab vähendada sõltuvust üleilmsetest tarneahelatest ja tugevdada oma tehnoloogilist autonoomiat. 2025. aasta kevadel käivitati algatus aCCCess (Alliance of Chips Competence Centres for Enhanced Semiconductor Services), mis toetab ELi-ülest koostööd pooljuhtide valdkonnas. Balti riigid toetavad memorandumiga Euroopa Chips Act’i eesmärki kahekordistada piirkonna tootmisvõimsust aastaks 2030.  

Balti partnerite järgmine samm on ühine HORIZON-CSA taotlus, mille eesmärk on kaardistada piirkondlik pooljuhtide ökosüsteem ja luua ühine strateegia Balti-Põhjamaade pooljuhtide liidu rajamiseks.  

Eesti kiibitehnoloogiate kompetentsikeskust veavad konsortsiumina Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), rakendusuuringute keskus Metrosert ning Eesti Elektroonikatööstuse Liit (EETL), seda koostöös TalTechi, Tartu Ülikooli ja juhtivate elektroonikaettevõtetega.

Memorandum keskendub kolmele peamisele koostöövaldkonnale:  

• Innovatsiooni ja nähtavuse suurendamine ühise rahvusvahelise esindatuse kaudu, positsioneerides Balti piirkonna tõusva mikrokiibikeskusena;  
• Teadusuuringute ja hariduse edendamine ühiste koolitusprogrammide ning teadmiste vahetamise kaudu;  
• Start-up’ide ja VKE-de toetamine, et hõlbustada nende ligipääsu teadus- ja pilootinfrastruktuuridele Chips Joint Undertaking (Chips JU) programmide raames.

Foto allkirjastamisest 22. oktoobril Riias, vasakult EIS kiibitehnoloogia ja -disaini projektijuht Kristjan Kaunissaare (Eesti esindajana allkirjastamisel), Leedu Füüsikateaduste ja Tehnoloogia Keskuse direktor Ramūnas Skaudžius, Läti Ülikooli teadusprorektor Guntars Kitenbergs ja Riia Tehnikaülikooli innovatsiooni prorektor Liene Briede.

Kuula Kristjan Pordi tehnoloogiakommentaari Raadio 2 saates “Portaal” ning loe kommentaari ERR Novaator veebis.

Meil on hea meel jagada uudist, et meie naabrite VTT (Soome Tehniline Uurimiskeskus) spin-off ettevõte SemiQon pälvis 14. oktoobril 2025 Brüsselis maineka EARTO Innovation Awards 2025 auhinna kategoorias „Impact Expected“ oma uue krüogeense CMOS (complementary metal-oxide semiconductor) kiibi tehnoloogia eest.

SemiQoni arendatud tehnoloogia võimaldab kiipidel töötada äärmiselt madalatel temperatuuridel, tagades seeläbi suurema energiatõhususe ja märkimisväärselt kõrgema jõudluse. Kuigi krüogeenne elektroonika on praegu nišivaldkond, on selle tähtsus hüppelises kasvus, eriti just kvantarvutuste ja kosmosetehnoloogia rakendustes.

SemiQon eraldus VTTst 2023. aastal eesmärgiga tuua need krüogeensed CMOS-kiibid turule ja rakendada neid laiemalt. Auhind on tunnustus aastatepikkusele teadus- ja arendustööle, mis muudetakse reaalseks innovatsiooniks, tugevdades Euroopa konkurentsivõimet kriitilistes tulevikuvaldkondades.

Metrosert AS näeb selles arenduses olulist seost ka oma püüdlustega. Eesti teadusinfrastruktuur ja arendused (nagu kiibikeskus) ning kvanditehnoloogiate arendamine kogu piirkonnas saavad just sellistest läbimurretest tuge. Meie läheduses Soomes aset leidnud auhinnatud arendus rõhutab Põhjamaade ja Baltikumi regiooni kasvavat rolli globaalses kõrgtehnoloogilises innovatsioonis.

Metrosert AS on Eesti rakendusuuringute keskus ja metroloogia keskasutus, tagades mõõtmiste usaldusväärsuse ja täpsuse, mis on kriitiline eeldus igasuguse keeruka tehnoloogia (sh kiibitehnoloogia ja kvantarenduste) arendamisel ja toimimisel. Selline auhind meie lähinaabruses innustab ka meid jätkama panustamist Eesti ja piirkonna tehnoloogilisse arengusse, pakkudes vajalikku mõõtemetoodika tuge.

Loe täismahus artiklit VTT lehelt .
Kvanttehnoloogiate arengust Eestis loe rohkem: kvant.ee

Kokkulepe aitab paremini disainida kiipe, korraldada nende katsetamist ja tagada turvalisust. Ka Eestis käivituvad uued teenused kiibikeskuse kaudu, mis pakub firmadele nõu ja koolitusi.

Eesti poolt kokkuleppe allkirjastanud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnas, et liitumine annab tugeva tõuke Eesti ja kogu Euroopa pooljuhtide tööstusele.“Võtame ühise vastutuse, et suurendada võimekust ja sõltumatust, sest tehnoloogiline iseseisvus on meie majandusliku edu ja julgeoleku tagamise vundament,” tõdes Keldo. “Kokkuleppega liitus üle 50 Euroopa tööstus- ja teaduspartneri ning see paneb tugeva aluse Euroopa ühtsele ja konkurentsivõimelisele pooljuhtide tööstusele.”

Euroopa pooljuhtide kokkulepe on esimene omataoline kogu Euroopa Liidus – varem ei ole kõik ELi riigid pooljuhttööstuse strateegilises küsimuses sedavõrd laiaulatuslikult ühinenud. 

Kokkulepe sai alguse üheksa riigi initsiatiivist Hollandis tänavu kevadel. Hollandi majandusminister Vincent Karremans märkis, et Euroopa tööstusstrateegia peab kohanema maailma suurenevate geopoliitiliste pingetega. “See on märkimisväärne samm edasi meie strateegilise autonoomia ja laiapõhjalise jõukuse kindlustamisel,” ütles Karremans. “Eelkõige tähendab see Euroopa juhtpositsiooni tugevdamist pooljuhtide väärtusahelas ja kiiremat arengut turul.”

Kokkulepe annab uue hoo ELi kiibimääruse (Chips Act) uuendamisele, nihutades fookuse turu vajadustele ja lõpptarbijatele. Selline lähenemine on täielikult kooskõlas tunnustatud Itaalia majandusteadlase Mario Draghi raportis „Euroopa konkurentsivõime tulevikust” toodud soovitustega, mis rõhutavad turgude rolli EL-i pikaajalise arengu ning majandusliku jõukuse kujundamisel.

Eestis toetab pooljuhttööstuse arengut kiibitehnoloogiate kompetentsikeskus (kiibikeskus), mis tegutseb osana üleeuroopalisest kiibikompetentsikeskuste võrgustikust. Keskus on loodud Metroserdi rakendusuuringute keskuse, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Elektroonikatööstuse Liidu koostöös.

Metroserdi rakendusuuringute keskuses tegutsevat kiibikeskust rahastavad EL Digitaalse Euroopa programm ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, järgmise nelja aasta jooksul 2,4 miljoni euro ulatuses. Kiibikeskuse teenused käivituvad täismahus 2026. aasta veebruaris.

Veel kümme aastat tagasi ei teadnud paljud Eesti ettevõtjad, et siinmail üldse kiipe arendatakse, samas kui näiteks TalTechis on kiibitööd tehtud juba üle 30 aasta ning koguni Apple’i seadmetes on kasutatud Eestis disainitud kiipe. Mullu Metroserdi juurde loodud kiibikeskus on suur ühistöö tulemus, kus oma jõu Eesti kiibidisaini arengu hüvanguks ühendasid rakendusuuringute keskus Metrosert, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Elektroonikatööstuse Liit ning Taltechi kiibiteadlased. 

Kuidas saab Eestist tärkav kiibitööstus anda hoogu majandusele, tugevdada julgeolekut ja luua globaalselt olulisi niššlahendusi? Värskes „Sihitult tipus“ saates avavad valdkonna telgitaguseid teadlased, ettevõtjad ja arendajad, kelle töö loob aluse homsele tehnoloogiale. 

„Jutt ei olegi ainult tootmises, vaid kuidas neid paremini ja efektiivsemalt ka disainida. Ja sellega siis kohalikku tööstust erinevates valdkondades toetada,“ ütles Metroserdi kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik, kirjeldades keskuse peamist eesmärki. 

„Paljuski võib öelda, et ka see sõda, mis praegu Ukrainas käib, on kiipide sõda. Et kes suudab teha kergemaid, väiksemaid, kiiremaid kiipe, kes suudab tehisintellekti panna jooksma drooni peal – kõik see on kinni kiipides,“ rõhutas süvatehnoloogia ettevõtja Andi Hektor, tuues teemasse ka julgeolekumõõtme. “Moodsad sõjad hakkavad olema kiibisõjad ja see on koht, kus Eestil, kes me paratamatult oleme nn eesliinil, on oluline kaasa rääkida.” 

„Kui sa võtad kolmanda tootja kiibi oma toote koosseisu, siis kes garanteerib, et aasta pärast see kiip on veel riiulil? See on päris suur risk,“ selgitas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse projekti „Kiip“ koordinaator Jaan Raik, viidates tarneahela ja sõltuvuse probleemidele. “Ka riistvara turve on üks kiibikeskuse valdkondi. See on viimase kümne aasta jooksul küberturbe teemades olnud üks domineerivaid teemasid. Ja kui me seda ei valda, siis on meie poolt loodud droonid elektrooniliste vahenditega väga kergelt rünnatavad.” 

Saates jäi kõlama, et Eesti ei hakka konkureerima Taiwaniga kiibitehaste alal, kuid meil on potentsiaal disaini vallas ning eriti rakenduspõhiste kiipide arenduses. Seal peitubki võimalus, mis võib määrata nii meie majanduse kui tehnoloogia tuleviku. 

Eesti kiibikeskus avas hiljuti kogukonnalehe kiip.ee, mille kaudu kiibitehnoloogiate arendus eestlasele arusaadavaks muuta. 

Kas Eesti kiibid on kujunemas meie uueks ekspordi edulooks? Kuula põnevat saadet Eesti kiipide eduloost, mida juhib saatejuht Brent Pere.

Kogu saatesarja “Sihitult tipus” leiad SIIT.