Kallid koostööpartnerid! 

Hinnakirja muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2026, mis laieneb ka lepingulistele klientidele!

Lisainfo saamiseks palume ühendust võtta oma kontaktisikuga. Üldine hinnakiri on kättesaadav kodulehel www.limestone.ee 

  Meile on oluline, et Teile pakutavad tooted ja teenused vastaks kõrgeimatele kvaliteedinõuetele ning hindame, et olete valinud Limestone factories of Estonia oma koostööpartneriks.

The post Hinnakirja muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2026 first appeared on limestone.

Seoses üleminekuga talvisele töögraafikule töötab karjäär

al 15.12.2025  argipäevadel: 7.30–16.30

22.12.2025 – 04.01.2026 KAALUMAJA / PÄÄSLA KINNI!

Laadimine ainult lepingulistele klientidele:

22.12.2025 – 7.30–16.30

23.12.2025 – 7.30–13.30

24.12.–28.12.2025 – SULETUD

29.12.–30.12.2025 – 7.30–16.30

31.12.2025 – 7.30–13.30

01.01.–04.01.2026 – SULETUD

al 12.01.2026 argipäevadel: 7.30–19.00

The post VÄO karjääri lahtiolekuaeg talvisel perioodil first appeared on limestone.

Veel neli ja pool aastat kuulevad Lasnamäe elanikud Vao karjäärist kostvat hüdrovasarate müra, kuid tegelik tööstuskonflikt alles algab. Uus ala – Maardu-3 –tekitab vaidlusi: kohalik omavalitsus on vastu, ettevõte nõuab kaevandamist, kuid riik ei suuda seni selget otsust langetada. Nii jääb tulevase tooraine saatus õhku rippuma.

Hüdrovasar või lõhkeaine?

Eesti suurima killustikutootja omanik Vladimir Libman võtab meid vastu kiivri ja vestiga. Ta on nõus lahkelt ekskursiooni tegema ja näitama, kuidas karjäär töötab.

Tema sõnul tehakse täna umbes 98% töödest hüdrovasaratega ja vaid 2% lõhkamisega. 1990. aastate lõpus oli olukord vastupidine: 95% töödest olid lõhketööd ja vaid 5% tehti hüdrovasaratega. Kehtivate normide järgi on lõhkamine lubatud mitte lähemal kui 100 meetri kaugusel teest.

Aga mis edasi?

Vao karjäär tegutseb alates 1959. aastast ning on pikka aega olnud Tallinna ja Põhja-Eesti peamine ehituskivi allikas. Viimastel aastatel on ettevõte planeerinud kaevandamise järkjärgulist üleviimist uuele, lähedalasuvale Maardu-3 alale.

«Maardu-3 on meie tulevik. Oleme läbinud kogu keskkonnamõjude hindamise, ligi kolm aastat osalenud aruteludel ja koosolekutel. Kõik instantsid kiitsid projekti heaks, kuid nüüd on takerdutud detailplaneeringusse, kuigi seadus seda ei nõua. Tekib surnud ring: kaevandada ei tohi, aga alternatiivi pole», ütleb Libman.

Ta lisab, et ettevõte on juba teinud järeleandmisi: «Loobusime 50 hektarist, et säilitada valge merikotka elupaigad. Las ta elab, keegi ei vaidle. Aga siis peaks riik ütlema, kus me tohime töötada. Ehitustegevus ju ei peatu – linn vajab materjale».

Libmani sõnul jääb ettevõttele varuvariant, kui Vao karjäärilt ei õnnestu Maardu-3 alale üle minna. Ta ei avalda detaile, kuid märgib, et töö ei peatu täielikult, kuid töötajate arv väheneb umbes neljakümneni.

«Aga samal ajal jääb riik ilma toorainest ja elamispindadest. Meil on siis kuldsed korterid ja kuldsed teed, sest toorainet tuleb hakata välismaalt vedama ja hinnad tõusevad mitmekordseks». Ta selgitab, et transport muudab isegi odava tooraine majanduslikult mõttetuks.

Miks kohalikud vastu on?

Plaanitav Maardu-3 ala tekitab tugevat vastuseisu Jõelähtme vallalt ja kohalikelt elanikelt.

«Pakutav lubjakivikarjäär käsitletakse tootmisobjektina ning seetõttu peab selle rajamiseks olema kehtestatud karjääri võimaldav detailplaneering. Jõelähtme vald ei ole nõus sellesisulist detailplaneeringut kehtestama», teatab omavalitsus.

Valla hinnangul tooks karjäär kaasa suurenenud müra, õhusaaste ja radooni näol, samuti elanike tervise ja elukeskkonna halvenemise.

Ministeerium: otsus Maardu-3 osas on ajutiselt peatatud

Keskkonnaministeerium teatab, et Maardu-3 karjääri loa menetlus on praegu peatatud.

«Jõelähtme kohalik omavalitsus on loa väljastamise vastu, eraisikud samuti, samas kui PTA, RMK, Elering ja AS Gaasivõrgud on projekti kooskõlastanud», ütles Keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Siret Punnisk.

Ta selgitas, et kui kohalik omavalitsus luba ei toeta, pöördub Keskkonnaministeerium Kliimaministeeriumi poole palvega hinnata, kas tegemist on ülekaaluka riikliku huviga.

Kui riiklik huvi kinnitatakse, pöördub ministeerium Eesti valitsuse poole. Ja valitsuse heakskiidu korral jätkab Keskkonnaministeerium taotluse menetlemist.

Kliimaministeeriumi veebilehel oleva plaani järgi võib lõplik otsus Maardu-3 kaevandusloa kohta sündida mitte varem kui 2026. aasta kevadel.

Artiikli täis-tekst, Postimees: https://rus.postimees.ee/8354357/foto-i-video-gidromoloty-budut-stuchat-eshche-chetyre-s-polovinoy-goda-budushchee-karera-vyao-na-kotoryy-chasto-zhaluyutsya-zhiteli-lasnamyae

The post Hüdrovasarad põrutavad veel neli ja pool aastat: Väo karjääri tulevik, mille üle Lasnamäe elanikud sageli kaebavad first appeared on limestone.

«Olen väga õnnelik, sest tänu uusimale tootmistehnoloogiale ja meie suurepärastele inimestele saavutasime esteetiliselt puhta ja tehniliselt täpse tulemuse», ütles fassaadi valmistanud Limestone Factories of Estonia juhatuse esimees Vladimir Libman.

Läti kujutab Limestones Factories of Estoniale Rootsi kõrval olulisimat eksporditurgu. «Edu Riias tähendab meile palju, sest rohkem kui kolm aastat tagasi loobusime dekoratiivkivi müügil varem tooni andnud Venemaa turust täielikult, pöörates oma tähelepanu naabritele Euroopa Liidus», lausus Vladimir Libman.

Saaremaal Reval Stone kaubamärgi all valmistatud dolomiitkarniisidega saatkonnahoone valiti tänavuse arhitektuuripreemia 48 nominendi sekka pärandi ümberkujundamise kategoorias ja pärjati konkursi 15 osalejaga finaalis oma kategooria parimaks.

Läti Arhitektide Liit tõstis Eesti saatkonnahoone peamise arhitektuurse tunnusena esile Saaremaa Kaarma dolomiidi monoliitsetest plokkidest moodustatud karniisidega fassaadi. Erinevate nurkade all kolmemõõtmeliseks tahutud karniisid ja ribistikud tekitavad hoonest möödudes illusiooni lainetusest. Konkursil tunnustati Kaarma dolomiiti Eesti sümbolina, mis rõhutab hoone otstarvet.

Riia vanalinna piiril asuv nõukogudeaegne büroohoone riivas veel kuus aastat tagasi möödujate silma ümbritsevasse linnaruumi sobimatu välimusega. „Pärast sisuliselt uue hoone ehitamist sai Eesti saatkonnast Riia vanalinnale silmapaistev ja suurepäraselt sobiv täiendus,“ tõdes saatkonna asejuht Siim Krispin.

Eesti välisministeeriumi tellimusel lõi saatkonnahoone projekti arhitektide meeskond, kuhu kuulusid Evgeni Leonov, Aleksandrs Borodkins, Baiba Verpe, Ivo Dzenis. Peatöövõtjaks oli Läti rahvusraamatukogu ehitanud Aidaco Construction.

Saatkond, kuhu mahuvad konsulaat, näituseruum, suursaadiku residents ja ametlik korter, asub Riia vanalinnas Nõukogude ajal arvutuskeskuseks ehitatud hoone kohal Pils iela 8/10.

Läti Arhitektide Liidu 2025. aasta arhitektuurivõistluse peapreemia võitis MADE arhitektide poolt loodud keskkonnasõbraliku ja turvalise lahendusega puidust lasteaed Salaspilsis, mille siseruumides kasutatakse laste tervisele ohutuid materjale.

Artiikli allikas: Postimees – https://saartehaal.postimees.ee/8337873/kaarma-dolomiit-voitis-latis-maineka-arhitektuuripreemia

The post Kaarma dolomiit võitis Lätis maineka arhitektuuripreemia first appeared on limestone.

Jälgides turu olukorda ning ootusi soodsamate toodete osas, oleme välja tulnud uue tootega – tehiskruus 0/31,5 ehk materjal, mis asendab edukalt looduslikku kruusa ning vähendab ökoloogilist jalajälge.

Materjal koosneb pestud paekiviliivast ja erinevatest pestud killustiku fraktsioonidest. Tegemist on leevendatud nõuetega alusehituse seguga (LA35).

Hind kõigile klientidele: 7,00 EUR/tonn + KM (kuni kaupa jätkub).

Materjali müük toimub Väo karjääris.

Sertifikaat on lisatud e-kirja manuses.

Lugupidamisega,

Limestone factories of Estonia OÜ

The post Uus materjal: tehiskruus first appeared on limestone.

Eesti saatkonnahoone peamise arhitektuurse tunnuse loob Läti Arhitektide Liidu hinnangul Saaremaa Kaarma dolomiidi massiivsetest plokkidest moodustatud karniisidega fassaad. Erinevate nurkade all kolmemõõtmeliseks tahutud karniisid ja ribistikud tekitavad hoonest möödudes illusiooni lainetusest.

«Esteetiline puhtus ja tehniline täpsus baseerus väga täpsetel arvutustel, mis andis inseneride ja disainerite koostöös erakordse tulemuse», ütles Limestone Factories of Estonia OÜ kaubamärgi Reval Stone’i müügijuht Janno Rauk. 

Riia vanalinna piiril asuv nõukogudeaegne büroohoone oli kuus aastat tagasi sobimatu ümbritsevasse linnaruumi ja riivas kohalike silma. «Pärast sisuliselt uue hoone ehitamist sai Eesti saatkonnast Riia vanalinnale silmapaistev ja suurepäraselt sobiv täiendus», – tõdes saatkonna asejuht Siim Krispin.

Eesti välisministeeriumi tellimusel lõi saatkonnahoone projekti arhitektide meeskond, kuhu kuulusid Evgeni Leonov, Aleksandrs Borodkins, Baiba Verpe, Ivo Dzenis. Peatöövõtjaks oli varem näiteks Läti rahvusraamatukogu ehitanud Aidaco Construction.

Lätis tunnustatakse Kaarma dolomiiti Eesti sümbolina, mis rõhutab hoone otstarvet. «Meie arhitektuur näitab, et austame oma pärandit – me mitte ainult ei kaitse seda, vaid oskame taastada ka iga väiksemagi detaili. Me tunneme traditsioonilisi materjale, kuid üha enam valime lisada nutikaid uuendusi», – avaldas Läti Arhitektide Liidu koduleht.

Saatkond, kuhu mahuvad konsulaat, näituseruum, suursaadiku residents ja ametlik korter, asub Riia vanalinnas Nõukogude ajal arvutuskeskuseks ehitatud hoone kohal Pils iela 8/10.

Pärandi ümberkujundamise, rekonstrueerimise või taastamise kategoorias võistlevad Eesti saatkonnaga Läti Kultuuriakadeemiale rekonstrueeritud endine tubakavabrik, büroohoone Riias, Taurupe mõisa ait, Lielupe algkooli ja spordisaali juurdeehitus. Läti Arhitektide Liidu ja kultuuriministeeriumi koostöös määratav arhitektuuripreemia antakse välja kokku üheksas kategoorias.

The post Kaarma dolomiit kandideerib Läti mainekaimale arhitektuuriauhinnale first appeared on limestone.

Kallid koostööpartnerid! 

Hinnakirja muudatused jõustuvad 1. juulist 2025, mis laieneb ka lepingulistele klientidele!

Lisainfo saamiseks palume ühendust võtta oma kontaktisikuga. Üldine hinnakiri on kättesaadav kodulehel www.limestone.ee 

  Meile on oluline, et Teile pakutavad tooted ja teenused vastaks kõrgeimatele kvaliteedinõuetele ning hindame, et olete valinud Limestone factories of Estonia oma koostööpartneriks.

The post Hinnakirja muudatused jõustuvad 1.juuli 2025 first appeared on limestone.

„Ajalooliste majade juures sobib dolomiit igati, betoonkivi mõjuks kohatuna,“ ütles arhitektuuribüroo Studio3 juhataja, arhitekt Andres Põime. „Muhu ja Saaremaa objektidel sai vabamõõduliste plaatide valikul määravaks, et dolomiit on kohalik looduslik materjal.“

Massiivsete dolomiitplaatide kasutamine teeradade ehitamisel sobib Põime sõnul väga hästi nii Läänemaale kui ka põhjarannikule, kus seda materjali on ehituses sajandeid kasutatud. „Dolomiitkivi harmoneerub vanade majadega kõikjal Eestis, kuid ma ei välistaks seda materjali isegi täiesti moodsate hoonete juurde viivatel teeradadel.“

Reval Stone’is toodetud dolomiitplaadid peavad jalgradadel hästi vastu, sest lõigatakse kivi säästvate trossidega. Avalikus ruumis mõnel pool silma riivavad pudenevad lubjakiviplaadid pärinevad nõukogude ajast, kui lõhkamisega tekitati mikropragusid. „Olen ühe hoone puhul kasutanud paekiviplaate, mis võeti 60ndatel aastatel Tallinna vanalinna hoovist ja asendati betooniga. Need plaadid kestavad tänaseni, mis näitab, et õige tehnoloogia korral võib paekiviplaat vihma, lume ja temperatuuri kõikumise kiuste vastu pidada sajandi või isegi kauem,“ lisas Põime.

Ehitajate kinnitusel hakati vabakujulisi dolomiitplaate teeradade ja platside rajamiseks paigaldama juba rohkem kui paarkümmend aastat tagasi, kuid viimastel aastatel on vanade talude korrastajate huvi selle materjali vastu tõusuteel.

„Üks klientidest lasi just äsja välja vahetada hoovitee katteks varem paigaldatud tavalised müürikivid, sest konaruste tõttu oli nendel ebamugav käia,“ rääkis ehitusettevõtte Kehte OÜ objektijuht Indrek Vallau.

Kliendid soovivad vabakujulisi plaate kasutada ennekõike lihtsa konstruktsiooniga jalgradadel, millel saab ilma kahjustusi tekitamata sõita nii ATV kui ka mootorrattaga. Kui dolomiitplaate soovitakse kasutada autoga sõidetava tee või parkla rajamiseks, tuleb aluspõhjana kasutada armeeritud betooni.

Vabakujulistest plaatidest tee rajamine on suhteliselt hõlbus töö, sest samasse paksusesse lõigatud kivide alla saab rajada ühtlaselt sileda aluse. Tavalise müürikivi paksus ja pinna siledus kõigub suuresti ja igale kivile tuleb uuristada sobiv ase.

Jalgrajad ehitatakse enamasti 90–110 sentimeetri laiused. Suuremad vabakujulised plaadid võivad olla kuni 120 sentimeetrit laiad ja ligi pooleteise meetri pikkused, mis muudab paigaldamise kiireks.

Trossiga nelja sentimeetri paksuseks lõigatud kivide mõõtmed algavad poolest ruutmeetrist, ulatudes paari ruutmeetrini. Trossiga lõikamisel tekkib ühtlane ja kare pind, mis ei muutu vihmaga libedaks.

„Reval Stone pakub valitud ja kvaliteetset kivi, mille murdmisel pole tekitatud mikropragusid ja plaadid on ilmastikukindlad,“ selgitas Vallau. „Kuna tegemist on loodusliku materjaliga, ei saa välistada, et plaadis leidub pehmemaid kohti ning külmumise tagajärjel tekib aja jooksul pragusid. Kuid seni tehtud tööde puhul võin kinnitada, et plaatide klibuks lagunemist pole ette tulnud.“

Vabakujuliste plaatide väljanägemine sõltub nii karjääri asukohast, samuti murdmiseks kasutatud kihi omadustest. Reval Stone valmistab Saaremaa tehases plaate Kaarma, Orgita ja Selgase dolomiidist. „Iga plaat on ainulaadne, omades eripäraseid looduslikke jooni ja tekstuure, mis lisavad teie välialadele iseloomu ning maalähedust ning kestavad kaua,“ lausus Reval Stone’i müügijuht Janno Rauk.

Trossiga saetud plaatide pind on kergelt kare, mis annab neile loomuliku välimuse ja tagab hea haarduvuse, muutes need ideaalseks välitingimustes kasutamiseks. „Dolomiidid taluvad suurepäraselt külma ja temperatuuri kõikumist, kergesti töödeldavaid plaate on lihtne objektil lõigata. Plaatidel võib esineda looduslikke pragusid,“ sõnas Rauk.

Plaatide paksus algab neljast sentimeetrist ning iga paksusele lisandunud sentimeeter lisab hinnale kümnendiku. Kõige hinnalisem on Selgase dolomiit, Orgita ja Kaarma dolomiidi omadused on suurepärased, kuid hind mõnevõrra odavam:

• https://revalstone.com/shop/toode/vabakujulised-plaadid/

Teksti allikas – Harju Elu: https://harjuelu.ee/vabakujuline-dolomiit-ouealadel/

Kaarma Dolomiit

The post Vabakujuline dolomiit õuealadel first appeared on limestone.

Kõikidel elamumessi külastajatel on ainulaadne võimalus kogeda, milline näeb välja tuleviku elukeskkond juba täna.

Jõelähtmes Estonian Golf & Country Club Golf Resort arenduses, kerkib eraldi külana 10 kaasaegset elamut ja inspireerivat maja, mille on loonud Eesti ja välismaa tipparhitektid. Arhitektidel on olnud vabadus katsetada, luua ja pakkuda midagi tõeliselt erilist.

Tuleviku majadel on uued energialahendused, nutikaid tehnoloogiaid ja loodushoidlik materjalikasutus, mis on suunatud CO₂-neutraalse elu poole. Elamumess koondab kokku arhitektid, majatootjad, sisekujundajad ja kinnisvaraarendajad, et näidata, kuidas sünnib keskkonnasõbralik ja mugav kodu.

Limestone Factories of Estonia näitab oma toodangut 4.–15. juunini 2025 Jõelähtme Elamumessil.

The post Limestone Factories of Estonia OÜ kutsub Elamumessile 4-15.06 first appeared on limestone.