Kontsert keskendub 20. sajandi teise poole, eelkõige minimalistliku esteetika liikumisele. Kontserdi kavas on oma aja mõjukaimad heliloojad, nagu Steve Reich, Philip Glass, Pekka Jalkanen, Mirjam Tally jt.
Kontserdi teeb eriliseks kromaatiline kannel, mis eksisteerib vaid Eestis, selle tämbrilised omadused avavad minimalistliku muusika täeisti uues ja ainulaadses valguses. Kontserdi teeb eriliseks ka kooseis, duo lennaK on eestis ainus tegutsev kromaatilise kandle duo. Duo lennaK on rahvusvaheliselt tunnustatud kooseis, kes tegutseb aktiivselt kandle arendamisega, sealhulgas uute teoste tellimise ja aktiivse kontserttegevusega. Kui tavaliselt seostatakse kannelt rahvamuusikaga siis see kontsert näitab kuulajale kandle tõelist potensiaali kui väga mitmekülgse ja erilise pillina. Esmapilgul võib kannel tunduda tagasihoidlikuna, nii nagu ka minimalistlik muusika, kui need kokku panna avaneb aga rikkalik, dünaamiline ja üllatusi pakkuv helimaailm.

Kontserdile sissepääs muuseumipiletiga, muuseumikaardiga tasuta.

Kontserti toetab Eesti Kultuurkapital.

Karin Tislar (neiuna Ahtmann) noppis üles mitu tosinat gobeläävaipu ning tekstiilkangast.      

Jüri Talvet saatis väljapanekule samuti mitukümmend luulekogu ning keeleteaduslikku raamatut.  

Mark Soosaar taaselustab unustusehõlma vajunud filme Pärnu linnast –  “Kuldtõld” (1970) ja “Nikolai tänav” (2001). Esmakordselt eksponeerib filmimees oma mudilas- ja tudengipõlves loodud maalinguid.

Järelnoppijate sõnum Eesti kunstisõpradele kutsub alustama oma loometeed võimalikult noorelt. Ainult siis on võimalik hüpata üle rahvusvahelise lati ning mitte selle alt läbi pugeda. Näitus “Järelnoppiad” Pärnu Uue Kunsti Muuseumis kestab kuni 19.aprillini.

Näitust aitasid koostada ja kujundada Kersti Uibo,  Kristel Kallau, Margus Tomp, Marie Virta. Täname Pärnu Keskraamatukogu, ERR’i arhiivi näituse koostamisel.

Mark Soosaar

Näitusest meedias:

ERR Kultuuriportaal, 16.03.2026

https://kultuur.err.ee/1609968113/galerii-tislar-talvet-ja-soosaar-avasid-parnus-naituse-jarelnoppijad

ERR AK, 17.03.2026

https://kultuur.err.ee/1609970222/mark-soosaar-naitusest-jarelnoppijad-idee-saime-prantsusmaa-pollumeestelt

Mida industriaalsemaks muutub elukeskkond, mida harvemaks jääb puutumatut loodust kõigi inimeste tarbeks, seda kesksema koha hõivab maastikumaal kaasaegse maalikunsti teemana – nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Maastik motiivina domineerib näiteks Anselm Kieferi ja David Hockney uuemas maaliloomingus, kui nimetada maailma olulisemaid maalikorüfeesid. Eesti kunstioksjonitel püstitavad hinnarekordeid just maastikule keskendunud Konrad Mägi maalilooming ja Richard Uutmaa mariinid.
Ärevate aegade ja maailma-asjade määramatuse foonil mõjub maastik kunstiainesena turvaliselt, võimaldades samas ta kõikvõimalikke assotsiatsioone, tõlgendusi ja viiteid. Maastik võib laiendatud definitsiooni järgi olla inimkeha tähistavaks metafooriks (Rene Kari dokumentatsioon vananemisest, Mari Roosvalti uurimus jõustruktuuride töötaja erinevatest personadest), või (inim)teadvuses toimuva, nö sisekosmose visualiseerimiseks ja kaardistamiseks (intuitiivselt omailma kaardistav art brut`i kunstnik Liina Kalvik, metalli korrosiooniga eksperimenteeriv Urve Küttner, Merle Luhaääre Mark Rothko`liku vaibiga „Punane unustus” jpt.)
Korraldajad ei piira kunstnike valikuid, ideaalidki võivad meil 180 kraadi erineda. Näitusel esinevad kunstielu veteranide (Uno Roosvalt, Anne Parmasto, Einar Vene, Mati Kütt, Piret Rohusaar, Jarõna Ilo, Andrus Rõuk, Lilian Mosolainen, Valev Sein, Stanislav Antipov, Tiina Tammetalu, Sirje Petersen, Kai Kaljo, Marju Bormeister, Erki Kasemets, Tiiu Rebane, Andres Sütevaka, Philiph Arvo Luik, QBA, Leho Rubis jpt.) kõrval ka uued tulijad – Ingmar Roomets, Liis Koger, Manfred Vainokivi, Anna Kõuhkna, Riina Degtjarenko, Paul Beaudoin, Liivia Leshkin jpt.
Kui puhkaja jaoks on ideaalmaastik kaunis liivarand ja kristalselt puhta veega lahesopp (Silver Laadi „Hobulaid”, Mirjam Hinni „Koobaltunelm”, Vano Allsalu „Ideaalmaastik” jt.) , kuid nt Siram Mari Kartau ja Margus Tiitsmaa jaoks on ideaaliks majandustegevusse kaasatud põllumaa – „Heinapallid Kildemaal” ja „Soemägi” toovad meelde Ludmilla Siimu metafüüsilise „Heinaveo” 1974.aastast. Kartau maalil „N:59,354 E:24,937 JÜRI” on aga maastikku nähtud pigem veetõkkeid rajava kopra positsioonilt.
Kaitseliitlase jaoks on ideaaliks kaitsekraavidest läbi pikitud liivased nõlvad, nii nagu tegevsõjaväelane näeb unes Nursipalu harjutusväljakut (Karl-Erik Talveti lahingustseenid, Margus Mäe „Piiripost”, Karl-Kristjan Nageli „Ägala Joa bitcoiniveski” jpt.).
Ideaalmaastikud teemana inspireeris kunstnikke – EMLi aastanäitus püstitab sel aastal rekordi – eksponeeritud on üle 100 autori. Maitse üle vaieldakse, ja kuidas veel – erinevate kunstnikupositsioonide poolest rikas ekspositsioon kutsub teid – kohtumiseni näitusesaalides!

Jaan Elken, kuraator ja näituse kujundaja

Sissepääs muuseumipiletiga, muuseumikaardiga tasuta!

Näituse toetajad: Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital

8.03.2026 – 24.05.2026

Mida industriaalsemaks muutub elukeskkond, mida harvemaks jääb puutumatut loodust kõigi inimeste tarbeks, seda kesksema koha hõivab maastikumaal kaasaegse maalikunsti teemana – nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Maastik motiivina domineerib näiteks Anselm Kieferi ja David Hockney uuemas maaliloomingus, kui nimetada maailma olulisemaid maalikorüfeesid. Eesti kunstioksjonitel püstitavad hinnarekordeid just maastikule keskendunud Konrad Mägi maalilooming ja Richard Uutmaa mariinid.
Ärevate aegade ja maailma-asjade määramatuse foonil mõjub maastik kunstiainesena turvaliselt, võimaldades samas ta kõikvõimalikke assotsiatsioone, tõlgendusi ja viiteid. Maastik võib laiendatud definitsiooni järgi olla inimkeha tähistavaks metafooriks (Rene Kari dokumentatsioon vananemisest, Mari Roosvalti uurimus jõustruktuuride töötaja erinevatest personadest), või (inim)teadvuses toimuva, nö sisekosmose visualiseerimiseks ja kaardistamiseks (intuitiivselt omailma kaardistav art brut`i kunstnik Liina Kalvik, metalli korrosiooniga eksperimenteeriv Urve Küttner, Merle Luhaääre Mark Rothko`liku vaibiga „Punane unustus” jpt.)
Korraldajad ei piira kunstnike valikuid, ideaalidki võivad meil 180 kraadi erineda. Näitusel esinevad kunstielu veteranide (Uno Roosvalt, Anne Parmasto, Einar Vene, Mati Kütt, Piret Rohusaar, Jarõna Ilo, Andrus Rõuk, Lilian Mosolainen, Valev Sein, Stanislav Antipov, Tiina Tammetalu, Sirje Petersen, Kai Kaljo, Marju Bormeister, Erki Kasemets, Tiiu Rebane,  Andres Sütevaka, Philiph Arvo Luik, QBA, Leho Rubis jpt.) kõrval ka uued tulijad – Ingmar Roomets, Liis Koger, Manfred Vainokivi, Anna Kõuhkna, Riina Degtjarenko, Paul Beaudoin,  Liivia Leshkin jpt.
Kui puhkaja jaoks on ideaalmaastik kaunis liivarand ja kristalselt puhta veega lahesopp (Silver Laadi „Hobulaid”, Mirjam Hinni „Koobaltunelm”, Vano Allsalu „Ideaalmaastik” jt.) , kuid nt Siram Mari Kartau ja Margus Tiitsmaa jaoks on ideaaliks  majandustegevusse kaasatud põllumaa – „Heinapallid Kildemaal” ja „Soemägi” toovad meelde  Ludmilla Siimu metafüüsilise „Heinaveo” 1974.aastast. Kartau maalil „N:59,354 E:24,937 JÜRI” on aga maastikku nähtud pigem veetõkkeid rajava kopra positsioonilt.
Kaitseliitlase jaoks on  ideaaliks kaitsekraavidest läbi pikitud liivased nõlvad,  nii nagu tegevsõjaväelane näeb unes Nursipalu harjutusväljakut (Karl-Erik Talveti lahingustseenid, Margus Mäe „Piiripost”,  Karl-Kristjan Nageli „Ägala Joa bitcoiniveski” jpt.).   
Ideaalmaastikud teemana inspireeris kunstnikke – EMLi aastanäitus püstitab sel aastal  rekordi – eksponeeritud on üle 100 autori. Maitse üle vaieldakse, ja kuidas veel – erinevate kunstnikupositsioonide poolest rikas ekspositsioon kutsub teid – kohtumiseni näitusesaalides!

Jaan Elken, kuraator ja näituse kujundaja


Kunstnikud:

Vano Allsalu, Stanislav Antipov, Ivi Arrak, Asteria, Paul Beaudoin, Kadri Bormeister, Marju Bormeister, Cristelll Cristelll, Riina Degtjarenko, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Tiina Erala, Eve Ermann, Pille Ernesaks, Lemme Haldre,  Mirjam Hinn, Kaia Hommik, Jarõna Ilo, Sergei Inkatov, Kristiina Jakimenko, Ashot Jegikjan, Liisa Jugapuu, Kristjan Juusu, Ly Kaalma, Kaie Kal, Toomas Kal, Kai Kaljo, Liina Kalvik, Anniki Kari, René Kari, Siram Mari Kartau, Kristine-Kristi Kasak, Erki Kasemets, Liis Koger, Eve Kruuse, Liisa Kruusmägi, Piret Kullerkupp, Anna Kõuhkna, Andro Kööp, Tiia Külv, Mati Kütt, Urve Kyttner, Silver Laadi, Tarrvi Laamann, Silvi Lepparu, Liia Leppik, Liivia Leškin, Eneli Luiga, Philiph Arvo Luik, Ene Luik-Mudist, Merle Luhaäär, Ivika Luisk, Liia Lüdig-Algvere, Helle Lõhmus, Vitali Makar( MACARI), Andrei Maksimjuk, Margus Meinart, Maret Melder, Lilian Mosolainen, Marju Must, Peeter Must, Anu Muiste, Margus Mäe, Karl-Kristjan Nagel, Kairit Orgusaar, Riin Pallon, Anne Parmasto, Sirje Petersen, Sirje Piir, Tiit Priidel, Pusa, Lii Pähkel, QBA, Andrus Raag, Marita Rebane, Tiiu Rebane, Riina Rillo, Piret Rohusaar, Ingmar Roomets, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Rait Rosin, Leho Rubis, Andrus Rõuk, Kaia Rähn, Valev Sein, Kaja Sikk, Sandra Sirp, Anatoli Strahhov, Maret Suurmets Kuura, Andres Sütevaka, Santa Zukker, Karl-Erik Talvet, Merike Tamm, Tiina Tammetalu, Lola Tehver, Jane Tiidelepp, Margus Tiitsmaa, Heli Tuksam, Maris Tuuling, Maria-Kristiina Ulas, Priit Vaher, Manfred Vainokivi, Julia Valtanen, Eve Valper,  Einar Vene.

Näituse korraldus: Jaan Elken / Tiiu Rebane / Marie Virta (UKM)

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Pärnu linn

Näitusest meedias:

ERR, 06.03.2026

https://kultuur.err.ee/1609960577/parnu-uue-kunsti-muuseumis-avaneb-maalikunstnike-liidu-aastanaitus

Delfi Kultuur, 07.03.2026

https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120440569/fotod-parnus-avatud-eesti-maalikunstnike-liidu-aastanaitusel-naeb-ule-100-kunstniku-toid?fbclid=IwY2xjawQfmRBleHRuA2FlbQIxMQBzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEegGaohbna-3OYogVlPYyriugVR4n4sAe5RQ1JEtOJocPRA4gjBc0DLJxcb0U_aem_lWx8B0Uho4-Iq8wAL1qHMg

Pärnu Postimees, 10.03.2026

https://parnu.postimees.ee/8430534/arvustus-raakimata-lugusid-ideaalsetelt-maalimaastikelt-uue-kunsti-muuseumis

– kell 14.00 EMTA ja MUBA kandleõpilaste kontsert

Kontserdil esinevad Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli kandle (üli)õpilased õpetajate Kristi Mühlingu ja Anna- Liisa Elleri kandleklassist. Kromaatilisel kandlel kõlab nii klassikaline muusika kui Eesti autorite kandlelooming ning kontserdil ei puudu ka Eesti rahvamuusika seaded.

Esinevad: EMTA kandletudengid Paula Linde, Emma Loona Mängli, Miia Polding, Elsa Virta ja Paulina Andrejeva ning MUBA kandleõpilane Saara Lotta Krusell. Kavas: J. S. Bach, C. Debussy, I. Pakri, S. Siimer, rahvamuusika seaded.

– kell 15.30 Aet Ollisaare kuraatorituur piltvaipade näitusel ILUS AEG

Sissepääs üritusel muuseumipiletiga, muuseumikaardiga tasuta.

21.-22. veebruaril kell 11 – 18 ja 24.veebruaril kell 11 – 17

avatud näitused:

XIII Taaskasutusnäitus ANNA UUS ELU

ILUS AEG – Eesti autorite piltvaibad

Lisainfo näitustest: https://mona.ee/avatud-naitused/

21.veebruaril kell 13-15

taaskasutusteemaline töötuba

“Tunnelkaart kui väike teatrilava”
Juhendaja: Belliisi Seenemaa

lisainfo: https://mona.ee/anna-uus-elu-tootuba-tunnelkaart-juhendaja-belliisi-seenemaa/

22.veebruaril kell 12-14

töötuba

PILGUPÜÜDJA PROSS

Juhendaja Kristel Kallau

lisainfo: https://mona.ee/tootuba-pilgupuudja-pross-juhendaja-kristel-kallau-22-02-26/

töötuppa PILGUPÜÜDJA PROSS

Juhendaja Kristel Kallau

Tule loo omanäoline pross — olgu see pidulikum pilgupüüdja või argisem igapäevane ehe. Töötame kangaste, pärlite ja erinevate kaunistusmaterjalidega ning iga osaleja saab valmistada täiesti isikupärase aksessuaari. Töötuba juhendab kunstnik ja õpetaja Kristel Kallau, kes toetab ja inspireerib nii algajaid kui ka kogenumaid meisterdajaid. Kõik materjalid on kohapeal olemas — vaja on vaid loomisrõõmu!

Töötoast osavõtt: 9 eurot (sama piletiga sissepääs taaskasutusnäitusele ANNA UUS ELU ja tekstiilinäitusele ILUS AEG). Töötoas osalejate arv piiratud, osta pilet:https://fienta.com/et/anna-uus-elu-tootuba-pilgupuudja-pross-juhendaja-kristel-kallau

Töötuba toimub taaskasutusnäituse ANNA UUS ELU raames.
Lisainfo näitusest: https://mona.ee/xiii-taaskasutusnaitus-anna-uus-elu/

Toetajad: Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital

Rohke pildimaterjaliga raamat annab ülevaate Anu Raua tegevusest vaibakunstniku ja õppejõuna. Lugeja leiab sealt nii vestlused Anu Rauaga, loomingut käsitlevad tekstid kaasautoritelt kui ka põhjaliku ülevaate tema vaipadest. Vaipu on raamatus enam kui 70, alustades 1968. aastal valminud diplomitööga „Muhu paar” ja lõpetades 2022. aasta vaibaga „Taevavalgus”. Kahe teose vahele jäävat maailma harutatakse lahti intervjuude käigus ning kiht kihi haaval avaneb ka kunstniku elufilosoofia. Raamat on sügav sissevaade mitmekülgse kunstniku, kirjaniku ja visionääri põnevasse omailma.

Anu Rauaga vestlesid 𝗘𝗻𝗲-𝗟𝗶𝗶𝘀 𝗦𝗲𝗺𝗽𝗲𝗿, 𝗔𝗲𝘁 𝗢𝗹𝗹𝗶𝘀𝗮𝗮𝗿 ja 𝗔𝘃𝗲 𝗠𝗮𝘁𝘀𝗶𝗻. Lisatekstid kirjutasid raamatusse kirjanik 𝗩𝗮𝗹𝗱𝘂𝗿 𝗠𝗶𝗸𝗶𝘁𝗮 ja kunstiajaloolane 𝗠𝗮𝗶 𝗟𝗲𝘃𝗶𝗻. Vestlused käsitlevad nii Raua teoseid ja väljakujunenud kunstipraktikaid kui ka kirevat elukäiku. Vaipade saatetekstid pärinevad Anu Raualt endalt.

Raamatu kirjastaja on Eesti Rahva Muuseum.

𝗔𝗻𝘂 𝗥𝗮𝘂𝗱 (sünd 1943) on eesti tekstiilikunstnik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna asutaja ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, kirjanik, visionäär ja Kääriku talu perenaine.

• 7. veebruaril kell 12.00-14.00
  Juhendaja: Riine Sooäär
  Minu lugu lõngas ja pisteis.

Olen Riine Sooäär. Minu kireks on taaskasutatavad materjalid ja loovtikkimine kui viis jutustada lugu. Tikin igapäevaelust sündinud motiive – vaateid aknast, puid, hobuseid ja hetki – ning annan kasutatud riideesemetele tikkimise teel uue elu.

Töötoas tutvustan oma töövõtteid ja võimalusi, kuidas kasutatud rõivaid tikkimisega kaunistada.
Katsetame loovat tikkimist kohapeal ning iga osaleja saab teha väikese näidise või proovitöö.

Palume kaasa võtta kantud esemeid, mida kaunistada.
Tikkimiseks kõik materjalid on kohapeal olemas aga kui sul on endal kodus toredaid lõngu või pärleid-nööpe, võib ka neid kaasa võtta.

Varasem tikkimiskogemus ei ole vajalik.
Töötuba sobib kõigile, kes soovivad rahulikult ja omas rütmis luua.

GRUPP ON TÄITUNUD!

Töötuba toimub taaskasutusnäituse ANNA UUS ELU raames.
Lisainfo näitusest: https://mona.ee/xiii-taaskasutusnaitus-anna-uus-elu/

Toetajad: Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital