„NOMPSi sarja arendamisel lähtusime sotsiaalministeeriumi soovitustest ning oleme esimene lihatootja Eestis, kes on need põhimõtted oma toodetes rakendanud. Tulemuseks on rohke lihasisaldusega tooted, mis vastavad lapsevanemate ootustele ja mis kõige tähtsam, maitsevad ka lastele,” ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. 

Sügisel jõustusid uued laste toitlustamise nõuded, millega valitsus uuendas pärast 17 aastat koolide, lasteaedade, laagrite ja asenduskodude menüüdele kehtivaid reegleid.

NOMPSi sari töötati välja koostöös valdkonna spetsialistidega ning see vastab kõigile uue määruse nõuetele: lihasisaldus on vähemalt 75 protsenti, 100 grammis tootes on kuni 1,25 grammi soola, tooted ei sisalda E621 ega kunstlikke lõhna- ja maitseaineid, neile ei ole lisatud gluteeni ning need ei ole valmistatud lihamassist.

„Iga lapsevanem teab, kui keeruline on leida kvaliteetset ja tervislikku toitu, mida laps hea meelega sööks. NOMPS on meie vastus sellele väljakutsele. Sarja arendamisel pöörasime palju tähelepanu sellele, et tooted oleksid laste jaoks tõesti maitsvad. Katsetasime neid oma laste peal, kes on kõige karmimad kriitikud,” lisas Kruustük.

Esialgu kuulub NOMPSi sarja seitse toodet: viinerid, kanaviinerid, lihapallid, keeduvorst sealihaga, keeduvorst kanalihaga, keeduvorst ning toorvorstid.

NOMPS on Nõo Lihatööstuse alambränd, mis on loodud spetsiaalselt lastele. Tooted eristuvad mängulise ja omanäolise pakendi poolest, mis teeb need poeriiulil kergesti märgatavaks nii lastele kui ka nende vanematele.

Sotsiaalministeeriumi selgitusel on uute nõuete eesmärk tagada lastele iga päev tasakaalustatud ja mitmekesine toit, mis toetab nii füüsilist kui ka vaimset tervist.

Nõo Lihatööstus on Eesti juhtivaid kodumaiseid lihatööstusi ja on pälvinud parima pereettevõtte tiitli. Ettevõte on üle 200 töötajaga üks olulisemaid tööandjaid Eestis. Nõo Lihatööstuse valikusse kuulub enam kui 400 lihatoote.

Lisainfo:

Simmo Kruustük

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees

Tel: +372 51 68 103

E-post: simmo@noo.ee

„Teadupärast ei ole suitsusaun enne suitsusaun, kui seal ei ole liha tehtud. Panime Nõo Lihatööstusest saadud kaelatüki Treski suitsusauna rippuma ja see tuli nii hea, et sealt kasvas välja idee teha sellest eraldi toode – et pakkuda kultuurielamuse kõrval ka maitseelamust,“ rääkis Vabarna.

„Meil Setomaal on tavaks küpsetada ise leiba ning süüa seda koos suitsusauna singi ja värske soolakurgiga. Selle kõrvale kuulub sageli ka pits kohalikku handsat,“ kirjeldas Vabarna sealseid toidukombeid.

Muusiku sõnul valmis Treskis eelmisel aastal grillimaja, mis andis tõuke luua ka suvised grilltooted. Nõnda arendatigi koostöös Nõo Lihatööstusega neli uudistoodet – suitsusauna hõnguline Treski Hüä suitsusink, äkilisema noodiga Treski Terräv suitsuvorst ning Treski Väkkev toorvorst ja Treski Kimmäs grillvorst.

Treski suitsusingi ja -vorsti puhul on tegu uudsete maitsetega Nõo Lihatööstuse suitsukarbonaadi, suitsu- ja maasingi, salaamide ning täissuitsuvorstide valikus. „Koos Jalmariga oleme leidnud need õiged Seto maitsed ja tunded,“ ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. Tema sõnul kasutatakse Treski sarja toodete valmistamisel võimalikult palju kodumaist jahutatud toorainet ning lihtsaid ja arusaadavaid koostisosasid. Liha suitsutatakse traditsioonilisel viisil lepasuitsuga, nagu seda tehti vanasti.

Kruustüki kinnitusel kasutab Nõo Lihatööstus kõigi oma sinkide, lihade ja vorstide suitsutamisel eranditult naturaalset lepalaastu. Suitsuvorstide puhul on õige maitse, sobiva tekstuuri ja isuäratava välimuse saavutamisel oluline roll ka kauakestval kuivamisprotsessil, mis toimub spetsiaalsetes järelvalmimiskambrites. „Oleme nendesse kambritesse aastate jooksul investeerinud rohkem kui ükski teine Eesti lihatööstus. Igal aastal kuivatame seal vorstidest välja ligikaudu 50 000 liitrit ehk 333 vanni täit vett,“ kirjeldas Kruustük ettevõtte toodete eripära.

Kõigi Nõo vorstide valmistamisel lähtutakse põhimõttest, et need on alati liharikkad ning valmistatud üksnes kõrgeima kvaliteediga sea- ja veiselihast. Ettevõte ei lisa ühelegi oma tootele väheväärtuslikku nn lihamassi. 

Treski on Setomaal asuv muusika- ja inspiratsioonikeskus, mille Jalmar Vabarna rajas enam kui kümme aastat tagasi endisest talukohast. Tänaseks on sellest kujunenud üle Eesti tuntud kontserdipaik ning seal toimub igal suvel ka populaarne Treski fest.

Nõo Lihatööstus on Eesti juhtivaid kodumaiseid lihatööstusi ja on pälvinud parima pereettevõtte tiitli. Ettevõte on üle 200 töötajaga üks olulisemaid tööandjaid Eestis. Nõo Lihatööstuse valikusse kuulub enam kui 400 lihatoote.

Fotod Nõo Lihatööstus

Lisainfo:

Simmo Kruustük

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees

Tel: +372 51 68 103

E-post: simmo@noo.ee

Kõige klassikalisemad jõuluvorstid on jämedad seasoolde aetud verivorstid. Uuema aja trend tõi aga eestlaste lauale veidi suupärasemad peenikesed verivorstid, mis on lambasooles või siis pritsitud kollageenist kunstkesta. Parima maitse saavutamiseks tuleks aga teada nippi, kuidas erinevates soolikates vorste õigesti küpsetada.

Seasooles jämedam vorst talub kuumutamist paremini, see-eest peenikesed vorstikesed valmivad kiiremini. Kui kuumus on liiga kõrge, läheb verivorst küpsetades lõhki.

Kokmanni sõnul peabki mõnede arvates olema õigesti valmistatud verivorst lõhki küpsenud. Kes aga eelistab krõbeda koorikuga verivorsti, peaks seda küpsetama madalal temperatuuril ja veidi kauem.

„Jämedaid seasooles verivorste soovitan küpsetada umbes 20 minutit pöördõhuga ahjus, mille temperatuur on lastud eelnevalt tõusta 150 kraadile. Selleks, et kest muutuks krõbedaks, laotage vorstid küpsetusplaadile väikeste vahedega. Liialt lähestikku asetatud vorstid lähevad ahjus hauduma,“ tutvustab oma kokkamisnippi Nõo Lihatööstuse tehnoloog.

Peenikesed lambasooles verivorstid vajavad vähem küpsetamist. Täiesti piisab, kui lasta neil ahjus küpseda madalal kuumusel umbes 15 minutit.

„Kodused ahjud toimivad aga väga erinevalt, mõnede puhul on õige kuumus vorstide küpsetamiseks mitte 150 vaid hoopis 160 või 170 kraadi. Seega tuleks lihtsalt jälgida, et vorstikesed ei küpseks ahjus lõhki,“ selgitab ta.

Kõige hapramad on aga kollageenkestas vorstikesed, mida tuleks krõbedaks saamiseks küpsetada veelgi madalamal temperatuuril, umbes 140 kraadi juures 10 kuni 15 minutit.

Pannil vorstikesi praadides ei tohiks pliiti liiga kuumaks ajada, pigem hoida seda poole tugevuse peal ehk teisisõnu küpsetada neid madalal temperatuuril.

„Praadimiseks lase pann esmalt kuumaks, kalla sellele veidi õli või aseta tükike võid sulama. Alles seejärel paiguta verivorstid pannile küpsema ja jäta neile seal piisavalt ruumi. Parema tulemuse saamiseks aseta pannile kaas peale,“ soovitab Kokmann.

VERIVORSTI-SUSHI

Koostisosad:

• 1 pakk Nõo Verivorstid Muhu leivaga

• 250 g sushi riis

• 0,5 liitrit vett

• 35 g riisäädikat

• 25 g riisiveini (mirin)

• 3 g soola

• 12 g suhkrut

• 4 nori lehte

• 200 g köömnetega hapukapsast

• 100 g pohlamoosi

• 30 g sojakastet

• Abivahendid: bambusmatt, toidukile

Valmistamine:

Pese riisi külma veega vähemalt seitse korda. Seejärel pane pestud riis koos 0,5 l külma veega potti. Lase vesi keema, alanda kuumust ja keeda kaane all madalal tulel umbes 15 minutit, kuni vesi on täielikult imendunud. Lase riisil kaane all veel 5–10 minutit tõmmata.

Sega kokku riisiäädikas, mirin, sool ja suhkur. Soovi korral soojenda segu, et suhkur ja sool paremini lahustuksid. Nirista segu jahtunud riisile ja sega õrnalt puulusikaga. Kata rätikuga ja lase toatemperatuuril jahtuda.

Kuumuta pannil õli või muu rasvaine ning prae verivorstid, kuni nende koorik muutub krõbedaks.

Mässi bambusmatt toidukilesse, et riis ei kleepuks mati külge. Aseta nori leht bambusmatile. Niisuta käed veega ja laota ¼ sushi riisist ühtlaselt nori lehele. Pööra nori leht riisiga pool allapoole.

Lisa vasakult paremale hapukapsas ja pooleks lõigatud verivorstid. Keera sushi rulliks ja pinguta.

Niisuta nuga veega ja lõika rullist 8 tükki. Tõsta igale sushi tükile pohlamoos. Serveeri sojakastmega.

VERIVORSTI JÄRELROOG KAERAKÜPSISTE JA MARJADEGA

Koostisosad:

• 4 Nõo Memme verivorsti

• 4 kaerahelbeküpsist või 4 supilusikatäit kaerahelbeid

• 2 erinevat sorti moosi (pohla- ja viigimarjamoosi või õuna- ja murakamoosi)

• 4 lusikatäit värvilisi marju või 4 kobarat punaseid sõstraid

•Kaunistuseks suhkrukoorikus jõhvikad 

Valmistamine:

Võta verivorsti sisu kestast välja ja purusta sõrmede vahel. Laota vorsti sisu ja kestad ahjuplaadile ning rösti 150°C juures umbes 10 minutit. Enne serveerimist lase röstitud kestadel ja vorsti sisul jahtuda. Lõika krõbedaks küpsenud kestad väikesteks tükkideks ja aseta koos vorsti sisuga taldrikule.

Lisa juurde purustatud kaerahelbeküpsiseid või röstitud kaerahelbeid. Serveerimisel lisa moos ja kaunista taldrik värviliste marjade ning suhkrukoorikus jõhvikatega. 

Marko Kokmann rõhutab, et maitsev ahjupraad algab alati kvaliteetsest toorainest ja läbimõeldud ettevalmistusest. Just neile põhimõtetele tuginevad ka Nõo Lihatööstuse uued talvehooaja ahjupraed.

Nõo Lihatööstus valmistas selleks talvehooajaks kolm uut ahjupraadi sealihast: Armeenia seapraad, Peekonipraad ja Mustikane seapraad. Iga toote loomisel lähtuti kahest peamisest omadusest – maitsest ja tervislikkusest. Toodete valmistamisel ei kasutata maitsetugevdajat E621 ning kvaliteetne tooraine saab ise enda eest kõneleda.

Kui kvaliteetne liha on välja valitud, tasub tähelepanu pöörata ka küpsetamise ettevalmistusele. Üks olulisemaid samme on lasta lihal enne ahju panemist umbes tund aega toasoojas seista. Liha kuivab kiiresti ja muutub sitkeks, kui tõsta see külmkapist otse pannile või ahju. Kokmanni sõnul küpseb toatemperatuuril seisnud liha kiiremini ning prae valmistamiseks kulub vähem energiat. Sama tõde kehtib ka lihatööstuste valmistoodete kohta.

Milline on õige temperatuur? 

Maitsva ahjuprae valmistamise peamiseks nõksuks on õigesti valitud temperatuur ja küpsetamisele kulutatud aeg. „Küpsetamise alustõde väidab, et kilo liha saab valmis ühe tunniga ning kaks kilo kahe tunniga. Sobivaim temperatuur küpsetamiseks on 170 kraadi,“ ütles Nõo Lihatööstuse tehnoloog. Antud reegel kehtib pöördõhuga ahjus küpsetamisele. Ahi tuleb enne kokkamist kuumutada soovitatud temperatuurini. Valmistoodete küpsetamisel tuleb vaid järgida pakendil olevat juhendit, kus on kirjas küpsetamise temperatuur ja aeg.

„Selleks, et praad oleks mahlane, tuleks tekitada lihale aurukeskkond. Poes müüdavate valmis praetükkide puhul on tootjad sellega enamasti juba arvestanud,“ tõdes Kokmann. Seega tasuks praad panna ahjupanni asemel küpsema kaanega ahjupotti või siis küpsetuskotti. Kinnises ahjupotis küpsetades tuleks sinna valada kuni veerand klaasi vett ja tõsta ahju temperatuur umbes 200 kraadini. Ahjukotis küpsetades valmib liha omas mahlas 170 kraadi juures. Kotti kogunenud leemest saab valmistada maitsva kastme.

Krõbeda kamara nipp

Krõbedam koorik tekib lihale siis, kui 15-20 minutit enne valmimist tõsta ahju temperatuuri kuni 200 kraadini. Ahjupotis küpsetamisel tuleks selleks ajaks võtta potilt kaas pealt. Krõbeda kamaraga ahjuprae saamisekse soovitas Kokmann küpsetada lihatükki esmalt kamar allpool, et see hauduks vedeliku sees pehmeks. Umbes 20-25 minutit enne valmimist keerata liha teistpidi ja tõsta ahju temperatuur 200 kraadini. Enne küpsetamist tasub kamara osa lõigata suupärasteks lõikudeks.

„Kui on soov saada pehmet nn rebitud liha, siis peab praadi küpsetama veelgi madalamal temperatuuril ning kauem,“ selgitas Kokmann. Selline liha vajab tema sõnul märksa rohkem aurukeskkonda. Pigem küpsetada seda ahjupotis, kuhu on valatud pool klaasi vett ning ahju temperatuur langetatud 150 kraadile. „Toit on valmis siis, kui liha laguneb kahvliga torkides laiali.“

KRÕBE PEEKONIPRAAD HASSELBACK-KARTULITE JA HAPUKAPSA ÄKISEGA

Koostisosad (kogus 5-le):

• ca 1 kg Nõo peekonipraad

Hasselback-kartulid

• 10 keskmise suurusega kartulit
• 50 g võid
• 2 sl oliiviõli
• 1 tl meresoola
• musta pipart maitse järgi
• veidi ürte hakituna
• soovi korral riivitud juustu võI küüslauku

Praeleemekaste

• 2 sl jahu
• 400 ml küpsetusleent (peekoni küpsetamisest)
• 100 ml rõõsk koort või piima
• 1 tl sojakastet
• musta pipart maitse järgi

Hapukapsa äkis

• 400 g hapukapsast
• 1 väike sibul hakituna
• 1 väike porgand riivituna
• 1 tl suhkrut
• 1 tl võid või searasva
• musta pipart maitse järgi
• 1 sl õunasiidriäädikat

Valmistamine:

Tõsta marineeritud Nõo peekonipraad ahjuvormi nahapool üleval. Lisa põhja 100 ml vett, et liha jääks mahlane ja kata vorm fooliumiga. Küpseta 180 °C juures 1,5 tundi, seejärel eemalda foolium ja jätka küpsetamist veel 20–30 minutit, kuni peekoni pealispind muutub ilusalt krõbedaks ja kuldseks. Võta liha ahjust välja ja lase seista 10–15 minutit enne viilutamist.

Hasselback-kartulite valmistamiseks pese mugulad ja lõika neisse õhukesed viilud nii, et nad jäävad põhjast terveks. Aseta kartulid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Pintselda sulavõi ja oliiviõli seguga ning puista peale soola, pipart ja ürte. Küpseta 200 °C juures umbes 45 minutit, kuni kartulid on kuldpruunid ja krõbedad. Soovi korral lisa 10 minutit enne valmimist riivitud juustu või hakitud küüslauku.

Praekastme valmistamiseks kuumuta peekoni küpsetamisest saadud leent, sega juurde jahu ja pidevalt vispeldades lisa rõõsk koor või piim. Maitsesta sojakastme ja pipraga. Hauta tasasel tulel paar minutit, kuni kaste on kreemjas ja maitse ühtlane.

Hapukapsa äkise valmistamiseks prae esmalt hakitud sibul võis või rasvas kuldseks, lisa pannile hapukapsas ja riivitud porgand ning hauta 10–15 minutit. Vajadusel lisa veidi vett. Maitsesta suhkru, pipra ja õunasiidriäädikaga ning serveeri soojalt.

Tavapäraselt koosneb poke kauss riisist, kinoa- või tatrapõhjast, mille juurde serveeritakse erinevaid marineeritud köögivilju koos kala, liha või taimse lisandi ja kastmega. Marko Kokmann pani aga kokku Eesti köögist inspireeritud versiooni, kasutades kodumaiseid koostisosi, millest osa serveeritakse ka soojalt.

Koostisisad:

• Väiksem punt rukolat
• Väiksem punt jääsalatit
• 1 pastinaak
• 1 porgand
• 1 väike suvikõrvits
• Paar lusikat hapukapsast
• 3–4 marineeritud kuuseriisikat
• 2 viilu Nõo peekonipraadi
• 3 keedukartulit
• 30 g majoneesi
• 30 g hapukoort
• 6 g laimimahla
• Till maitse järgi
• 1 küüs küüslauku
• Soola, pipart, näpuotsaga suhkrut
• Veidi õli küpsetamiseks

Valmistamine:

Alusta Nõo peekonipraest: võta liha pakendist ja küpseta vastavalt juhistele ahjus, kuni see on läbi küpsenud ja kergelt krõbe. Lase valmis prael enne tükeldamist mõni minut jahtuda.

Pese ja koori porgand, pastinaak ja suvikõrvits. Lõika köögiviljad pikuti neljaks, maitsesta õli, soola ja pipraga ning küpseta neid ahjus umbes 20 minutit, kuni need on poolkõvad ja kergelt kuldsed.

Salatikastmeks sega kokku purustatud küüslauk, hakitud till, sool, pipar, väike kogus suhkrut, laimimahl, majonees ja hapukoor. Hoia kastet serveerimise hetkeni külmkapis, et maitsed jõuaksid ühtlustuda.

Lõika eelmisel päeval keedetud kartulid tükkideks ja prae pannil, kuni need on pealt krõbedad ja kuldsed.

Serveeri kaussi rukola, jääsalat, hapukapsas ja marineeritud kuuseriisikad. Lisa nende kõrvale ahjus küpsenud köögiviljad, praekartulid ja viiludeks lõigatud Nõo peekonipraad. Enne serveerimist nirista roale valmis segatud kaste.

Kui kõiki samu koostisosi kodus ei ole, võib poke kokku panna ka oma maitse-eelistuste järgi – roog annab selleks palju vabadust.

Lisainfo:

Marko Kokmann

Nõo Lihatööstuse tehnoloog

51 90 47 76

Marko@noo.ee

Cheester juustutooted valmivad Nõo Lihatööstuse loodud ainulaadse retsepti järgi ja uudse tootmistehnoloogia abil. Pehme tekstuuriga ja söödava kestaga juustupulgad on traditsiooniliselt naturaalse lepalaastuga suitsutatud. Sarja kuuluvad neli erinevat maitset – kõva juust, jalapeno, trühvel ja lastele mõeldud Lotte snäkk.

Lihasõpradele mõeldud Snack’n’GO sari koosneb peenikestest vorstidest, mida on pikalt kuivatatud ja ehtsa lepalaastuga suitsutatud. Kõrge valgusisaldusega tooted on saadaval neljas erinevas variandis – sea-, kana- ja kalkunilihast ning Chorizo maitseline.

„Need snäkid on tervislikum alternatiiv krõpsudele, kommidele ja magusatele saiakestele, sobides energiarikkaks vahepalaks päevamenüüsse,“ ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. Ettevõte näeb uutes tootesarjades ka suurt ekspordipotentsiaali ja kasvuvõimalust.

Lisaks tõi Nõo Lihatööstus talvehooajaks turule kümmekond uut lihatoodet. Valikusse lisandusid näiteks Memme verivorstid võiga, Jäägri verivorstid, Peekonipraad, Armeenia seapraad, Tomati-basiiliku ja Tšilli-apelsini broilerikintsuliha ning erinevad liha- ja kanakotletid.

„Iga toodet luues ja arendades lähtume eelkõige kahest omadusest: maitsest ja tervislikkusest,“ ütles  Kruustük.  Nõo Lihatööstus on oma toodetes vähendanud soola- ja rasvasisaldust ning ei kasuta maitsetugevdajat E621.

Kruustük ennustas, et sarnaselt eelmisele aastale kujunevad ka tänavu talvehooaja hitt-toodeteks süldid ja verivorstid. “Aasta parimaks süldiks valitud Memme suur sült oli eelmisel talvel Nõo Lihatööstuse ostetuim toode ning see jäi populaarseks isegi suvekuudel,” lisas ta.

Nõo Lihatööstus on Eesti juhtivaid kodumaiseid lihatööstusi ja on pälvinud parima pereettevõtte tiitli. Ettevõte on üle 200 töötajaga üks olulisemaid tööandjaid Eestis. Nõo Lihatööstuse valikusse kuulub enam kui 400 lihatoote.

Lisainfo:

Simmo Kruustük

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees

Tel: +372 51 68 103

E-post: simmo@noo.ee

Ettevõte suurendas oma tootmispinda ning tegutseb nüüd rohkem kui 10 000 ruutmeetri suurusel alal. “Tootmisliinid on pandud kokku vastavalt meie koostatud kontseptsioonile ja vajadustele,” selgitas Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova.

Tema sõnul on lähiajal oodata nendelt tootmisliinidelt juba esimesi innovaatilisi uudistooteid, mida seni ükski teine Eesti lihatööstus pole varem valmistanud. Lisaks võimaldab tehase laiendus suurendada tootmismahtu ning läbi automatiseerimise kulusid optimeerida.

Ruumide sisustamisel on pandud erilist rõhku toiduohutuse tagamisele kõrgeimal tasemel. Hiljuti omandas ettevõte rahvusvaheliselt kõige olulisema ja nõudlikuma toiduohutuse kvaliteedisertifikaadi IFS Food, olles seega esimene ja ainus lihatööstus Eestis, kes on suutnud täita ülikõrge kvaliteedistandardiga seatud nõuded.

Loova sõnul on keerulistes majandusoludes investeerimine olnud Nõo Lihatööstuse pikaajaline strateegia, et säilitada ja tugevdada ettevõtte konkurentsivõimet.

Nõo Lihatööstus on Eesti juhtivaid kodumaiseid lihatööstusi ja on pälvinud parima pereettevõtte tiitli. Ettevõte on üle 200 töötajaga üks olulisemaid tööandjaid Eestis. Nõo Lihatööstuse valikusse kuulub enam kui 400 lihatoote.

Lisainfo:

Ragnar Loova

Nõo Lihatööstuse tegevjuht

E-post: ragnar.loova@noo.ee

Tel: +372 51 26 670

“Traditsiooniliselt on juuni ja juuli olnud grillimise tipphooaeg, kuid nüüd näeme selget nihet hilisema suve ja sügise suunas, mida ei suuda isegi jaanipäev väärata,” ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük. “Kui vaadata septembri müüginumbreid, on näha, et tarbijad ei pakkinud grilli augusti lõpus enam sisse. Teise kvartali grilltoodete müük langes 10% eelmise aastaga kõrvutades, kuid juulist olukord paranes ja saavutas möödunud aasta taseme. Septembris müüsime suvetooteid juba 5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.”

2025. aasta grillihooaja suuremaid muutusi on ka ribide populaarsuse hüppeline kasv. Septembris müüdi ribisid ligi kaks korda rohkem kui aasta varem samal ajal ja isegi ligi kolm korda rohkem kui selle aasta vihmases juunis. “Ribimüük on sel aastal tõesti erakordne,” kinnitas Kruustük. “Texase grillribid ja uued šašlõki grillribid muutusid sel hooajal tarbijate seas hitiks. See, et Eesti tarbija grillib septembris sama aktiivselt kui mõned aastad tagasi juunis, näitab, et ilm pole enam ainus grillimise määraja. Tekkimas on aastaringne grillikultuur.”

Statistika näitab ka muid olulisi nihkeid tarbijate eelistustes: näiteks on jätkunud broileritoodete menu (eeskätt broilerišašlõkk ja poolkoivad), BBQ-mustika grill-liha jõudis uudistootena kohe enimnõutud toodete hulka, Fitlapi toodete stabiilne populaarsus näitab terviseteadlikkuse jätkuvat kasvu.

Seakatk on mõjutanud lihatööstust tervikuna, sundides tootjaid kohanema järjest uute kriisidega. “Samas Eesti moodustab nii väikese osa Euroopa turumahust, mistõttu ei ole hetkel õnneks näha sealiha defitsiiti või hinnahüpet. Nii et võib öelda, et sügis ja jõulud saabuvad rahulikult ja Nõo Lihatööstuse talvetooted on poodides täismahus olemas juba oktoobri algusest. Nõo Lihatööstuse tooraine tuleb võimalikult lähedalt, praegu ka Soomest, sest Eesti sealihaga isevarustatuse määr pole piisav ja mis tagab meile väga kvaliteetse tooraine. Soomes ei ole ühtegi katkujuhtumit olnud ja hoiame pöialt, et olukord ka Eestis saadakse võimalikult kiiresti kontrolli alla,” kirjeldas Kruustük.

Nõo Lihatööstus on Eesti juhtivaid kodumaiseid lihatööstusi ja on pälvinud parima pereettevõtte tiitli. Ettevõte on üle 200 töötajaga üks olulisemaid tööandjaid Eestis. Nõo Lihatööstuse valikusse kuulub enam kui 400 lihatoote.

Lisainfo:

Simmo Kruustük

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees

Tel: +372 51 68 103

E-post: simmo@noo.ee

Vasalli salaami turuosa Lätis on 4%, millega ollakse poolkuivatatud vorstide kategoorias turuliider. Selle kinnituseks andis Läti Jaemüüjate Liit Nõo Lihatööstuse vorstile juba teist korda “Aasta Toote” tiitli. See auhind antakse välja jaekaupluste, restoranide ja kohvikute 2024. aasta müügitulemuste analüüsi põhjal.

“Aasta Toode” on rahvusvaheliselt tunnustatud kaubamärk, mis on registreeritud Genfis (Šveits) ning antakse välja juba 20 aastat.

“Teist aastat järjest saadud tunnustus kinnitab meie toodete konkurentsivõimet Läti turul. Vasalli salaami turuliidri positsioon näitab, et oleme suutnud vastata Läti tarbijate ootustele nii maitse kui ka kvaliteedi osas. Auhind tõestab, et meie strateegiline suund Läti turul on olnud õige ning annab kindlust jätkata siin laienemist,” tõdes Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

Ligi 20 aastat Lätti tooteid eksportinud Nõo Lihatööstus plaanib nüüd avada Riias ka oma esinduspoe. Ettevõtte neljas esinduspood rajatakse Riias asuva IKEA kaubamaja lähedusse. Selle kaudu soovitakse Läti tarbijatele tutvustada senisest laiemat Nõo toodete valikut.

Nõo Lihatööstuse ekspordi osakaal käibest moodustas eelmisel aastal ligi 21%. Suurimad ekspordipartnerid olid Läti, Leedu ja Soome. Aktiivselt jätkatakse uute eksportturgude leidmist.

Mahuka ekspordiprogrammi raames osales Nõo Lihatööstus 2024. aastal mitmetel olulisimatel välismessidel, mis võimaldas ettevõttel tutvustada oma tooteid ja Eesti toidukultuuri ning avada uusi ekspordikanaleid.

Nõo Lihatööstus on Eesti juhtiv kodumaine lihatööstus ja on pälvinud parima pereettevõtte tiitli. Ettevõte on enam kui 200 töötajaga üks olulisemaid tööandjaid Eestis. Nõo Lihatööstuse valikusse kuulub üle 400 lihatoote.

Lisainfo:

Simmo Kruustük

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees

Tel: +372 51 68 103

E-post: simmo@noo.ee

“Oleme läbi nutikate investeeringute ja tootmisprotsesside optimeerimise tugevdanud oma konkurentsivõimet turul, mis annab ettevõttele hea positsiooni ka praeguste turuolude tingimustes,” ütles Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova. Ettevõtte käive ulatus 46,6 miljoni euroni ning majandusaasta lõpetati 2,4 miljoni euro suuruse kasumiga.

Statistikaameti andmetel langes eelmisel aastal kogu lihatööstuse sektori käive 5,4%, kuid samas suudeti koondkahjumist väljuda ning sektori ettevõtete majandusnäitajad on tervikuna taas plusspoolel. Samas sektoris investeeringud vähenesid enam kui 31%. Nõo Lihatööstus seevastu hoopis suurendas oma investeeringuid.

Loova sõnul on keerulistes majandusoludes võimalik edukalt tegutseda üksnes läbi läbimõeldud investeeringute ja innovatsiooni. “Meie strateegiline valik investeerida digitaliseerimisse ja automatiseerimisse on aidanud meil minimeerida maksutõusude mõju tarbijate ostukorvi maksumusele,” lisas ta. Näiteks võttis Nõo Lihatööstus Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest esimesena kasutusele Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi arendatud uuendusliku tehisintellekti lahenduse, mis kontrollib pakendite etikettide vastavust kvaliteedistandarditele.

Lisaks investeeriti eelmisel aastal materiaalsesse põhivarasse üle 1,1 miljoni euro. Lõpetati uue keskkonnasõbralikuma CO₂-l põhineva külmajaama ehitus ning alustati innovatiivse tootmisliini ja selle tehaseruumide ehitust. “Meie eesmärk pole mitte ainult tootmismahtu suurendada, vaid muuta selle investeeringuga tootmine täiendava automatiseerimise kaudu veelgi efektiivsemaks,” selgitas Loova. Uute seadmete kasutuselevõtt võimaldab laiendada toodete valikut ning ettevõte saab veelgi rohkem panustada ekspordile. Mullu tõusis ekspordi osakaal ettevõtte käibest ligi 21 protsendini.

Nõo Lihatööstus näeb, et selle aasta hinnakasvu Eestis kujundab taas suuresti maksupoliitika. Statistikaameti värskete andmete kohaselt tõusid toiduainete tootmishinnad 2025. aasta juunis 5,7% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. See näitab, et toiduainetööstus tegutseb jätkuvalt keerulistes majandustingimustes.

“Uute maksutõusude kontekstis pingutame selle nimel, et anda oma panus, et saavutada nullinflatsioon. Käibemaksu muudatusega seoses näeme, et tarbijad teevad poodides valikuid allahindlusest lähtuvalt,” tõdes Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

Tema sõnul eeldavad nii majandusolukord, keskkonnanõuded kui ka tarbijate võimalused ning ootused uudsete toodete ja pakendite turule toomist ning muudatusi tootmisprotsessis. Seda eesmärki aitab saavutada efektiivsuse tõus läbi innovatsiooni ja läbipaistev hinnastamine.

“Eeldame, et inimesed vaatavad hinnasoodustuste kõrval senisest enam ka toodete koostist ning ostavad pigem väiksemates kogustes, aga kvaliteetsemaid lihatooteid,” ütles Kruustük. Nõo Lihatööstuse tootearenduse rõhuasetus on kvaliteetsest toorainest valmistatud tervislikud tooted. Tervislikkust silmas pidades on Nõo Lihatööstus oma toodetes vähendanud soola- ja rasvasisaldust ning ei kasuta maitsetugevdajat E621 ja väheväärtuslikku nn kondilihamassi MDMi.

Olulise saavutusena omandas Nõo Lihatööstus tänavu rahvusvahelise toiduohutuse kvaliteedisertifikaadi IFS Food, olles esimene ja ainus lihatööstus Eestis, kes on suutnud täita selle ülikõrge kvaliteedistandardiga seatud nõuded.

Nõo Lihatööstus on Eesti juhtiv kodumaine lihatööstus ja on võitnud parima pereettevõtte tiitli. Ettevõte on üle 200 töötajaga üks olulisemaid tööandjaid Eestis. Nõo Lihatööstuse valikusse kuulub üle 400 erineva lihatoote.

Lisainfo:

Ragnar Loova

Nõo Lihatööstuse tegevjuht

Tel: +372 51 26 670

E-post: ragnar.loova@noo.ee

Simmo Kruustük

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees

Tel: +372 51 68 103

E-post: simmo@noo.ee