Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige tutvustas EISis toimunud muudatusi, uusi suundi ning andsid ülevaate teemadest, millega tegeletakse ja millega ettevõtted saavad EISi poole pöörduda. Eesmärk on saavutada lisandväärtuse kasv ning finantseerida arengut. Peamised fookussuunad: teadmusmahukus, eksport, investeeringud ja elamumajandus.

EISi kaudu on võimalik taotleda erinevate tegevuste jaoks toetust, eriti kui tegemist on fookussuunaga. Samuti on loodud nö tooteid, mis mitmekesistavad toetuse taotlejate võimalusi, nt käendus turutingimustel (avaneb 2026 2.kv).

The post Terviseteenused, Eesti üks strateegilisi fookussuundi, näitavad head kasvu. appeared first on Pärnumaa Ettevõtete Koda.

The post Pärnumaa Ettevõtete Koda osales Tori Valla Ettevõtluspäeval. appeared first on Pärnumaa Ettevõtete Koda.

Üritust korraldasid: Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Pärnumaa Arenduskeskus, Pärnumaa Ettevõtete Koda ja Pärnu linn.

Pärnu Postimehes ilmunud artiklit antud teemal loe SIIT.

Vaata ka ürituse täisgaleriid. Fotod: Kristi Kuusmik-Orav
https://flic.kr/s/aHBqjCCJfj

The post Pärnumaa majandusfoorum 2025 „Ülikoolilinn Pärnu – teadmised tegudeks“. appeared first on Pärnumaa Ettevõtete Koda.

Külastuseks põhjust oli, kuna Tervis Spaa Grupis puhuvad uued tuuled ja kohalviibijad said kinnitust, et purjed on kenasti heisatud

Koja liikmeid võttis vastu Tervis Spaa Grupi uus juhatuse liige Heigo Vare. Liikmed degusteerisid peakoka Fred Ruubeli uut menüüd ning juhatuse liige tutvustas lühikese ametis oldud ajaga juba astutud samme seoses spaadega ning ka uusi tegevusfookuseid, andes aimu tulevastest arengutest ja väljakutsetest turul.

Ühtlasi visati pilk peale koja käekäigule ning toimunud ja tulevastele PEvKi üritustele.

Järgmised sündmused, millele tuleks kalendris juba koht leida on 2.detsembril toimuv arengufoorum, jaanuari kuu Tammiste Personalibüroo koolitus ja muidugi Brackmanni Pärand 2026, mille piletimüük on avanenud.

The post Volikogu Tervise Paradiisis appeared first on Pärnumaa Ettevõtete Koda.

Pärnumaa Ettevõtete Koda pidas 21.augustil oma suve lõpu koosoleku, mis sedapuhku toimus Porche Ringil. Kodalased tervitasid sügist kui uue hooaja algust ning uut liiget, advokaadibürood EMERALDLEGAL.

Porche Ring

Minnes ajas tagasi, siis ringrada alustas tegevust 1930ndates ja seda avalikel teedel. 2000ndate algul, järjekorras kolmas ringi konfiguratsioon, oli 2,2km pikk, kuid uuendati 2012.aastal ja rajale lisandus 1km ehk pikkuseks sai 3,2km. Lisandusid adminhooned ja garaažid.

2013-2020 kandis nime Audru ringrada. Alates 2021.a on nimi ringraja nimi Porche Ring. Ring omab grade 3 taset, st et rajal võib korraldada Formula 3 etappe. Mitu korda aastas ehk üks tihedamaid ürituste sarju rajal on nt „Mannergute mõõduvõtt“ – kestvussõit vanade sõidukitega. 2 aastat tagasi valmis kardirada.

Ringrada on tihe külastusobjekt Läti, Leedu ja Soome motohuviliste poolt. Korraldatakse autode ja mootorrataste võistlused, Baltikumi ja Soome etapid. Rada saab kasutada ka isikliku sõidukiga või nautida sõidumõnu ja kiiruse tunnet Porche Boxter 4.0 GTS, Toyota GT86 autodega. Ühtlasi võimalik korralik võistlus maha pidada põneval kardirajal.

Üleriigiline planeering 2050+
Kristjan Kullerkan (SAPA) andis ülevaate töös olevast riiklikust strateegiadokumendist. Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Hetkel kehtib Ruumiline planeering 2035. Ajapikku ei ole eesmärgid oodatud suunas liikunud ning arengustrateegia eesmärkide täitmiseks algatati uus planeering 2050, mida koostab MKMi ruumilise planeerimise osakond koos erinevate huvigruppide ja konsultantidega.

Kõiki aspekte vaadatakse riigi tasandil. Planeering paneb paika, kuidas Eestimaa maismaad ja mereala tulevikus kasutatakse ning dokument on valitsusasutuste ruumilise arengu otsuste aluseks.

Teemad: Kliima, julgeolek, asustus, tehniline taristu, maavarad, põllumajandus, rohevõrgustik, maastik, transport.

Planeeringu raames teostatakse trendide ruumilise mõju analüüs; asustuse arengustsenaariumide koonduuring; selgitatakse välja väärtuslike maastike eesmärk, olemus ja väärtuste säilitamise võimalused; rohe- ja sinivõrgustiku eesmärk ja toimimise tagamine; andmepõhise seire ja hindamisraamistiku uuring.

Uus strateegia dokument algatati 2024a ning planeeritud kehtestamine peaks toimuma 2026.a. Hetkel on tehtud uuringud, pannakse kokku ja täpsustatakse visiooni lahendusi, mis saadud mh huvigruppidelt.

Trendide alusuuring. Põhiline järeldus: rahvastik jätkuvalt väheneb, iive on negatiivne, ränne välja ja siseränne tugevalt Harjumaa suunas, veidi ka Tartu suunas, muus osas väheneb. Elukeskkond linnastub. Transport, nagu ka energiataristu vajab korrastamist. Maavarade kättesaadavuse osas uuring veel kestab. Kliima vaatamata kõigile pingutustele, kas inimtegevusest või mitte, muutub.

Stsenaariumid: baasstsenaarium, pealinnastuv Eesti, regioonikeskuste Eesti (4ks), väikekeskuste Eesti (arendatakse riiki võrdselt), sisserände Eesti (kasvatatakse sisserännet, et tasandada sündimuse kordajat).

Eesti toimepiirkonnad: Rahvastik paikneb teenuste ümber. Toimub tõmme teenuste järgi ja Eesti jaotatud teenuste piirkondadeks. Nt kui 15a tagasi lõppes Tallinna tõmbepiirkond Rapla juures, siis 2021 on pealinna tõmme Lihula ja Hiiumaa juures. Ehk teenuste, sissetulekute koondumine on pealinna väga kiire. Tartu kasvatab samuti igas suunas siirdeid.

Väheneva rahvastiku tingimustes ei jõua riik võrdset teenust üleriigiliselt pakkuda. Uues riigiplaneeringus võetakse arvesse majandusteadlaste uuringute tulemusi. Keskendutakse keskustele ja mida hõredam keskus, seda väiksemaks läheb teenuste valik (tõmbekeskusesse saab nt ühistranspordiga). Arengukava toetub 10le linnale, mis omakorda hierarhias. Tallinn ja Tartu rahv.vah linnad, Pärnu ja Ida-Viru linnastu on regionaalsed linnad. Jaotus on selleks, et muuta senist pealinnakeskset mudelit; rahvastiku paiknemine puudutab riiklikku julgeolekut, tööturg paikneks ühtlasemalt, suurlinnade mõjualad jaotuks ressursside põhiselt.

Pärnu vaatest leiame, et kahtlemata peab linna vaatama rahvusvahelisena, kui sellist mõistet üldse kasutada vaja on. Ettepanekud strateegia dokumenti: 1) kasutada asustuste tüpoloogilisi mõisteid 2) tuua välja valdkonnad, mille arenguks on Pärnumaal eelised (logistika, energeetika, maa- ja loodusvarade kasutus) 3) turism ja heaolu majandus, riigikaitse arendamine 4) tervisetehnoloogia arendamine, piirkondlikel võimekustel baseeruva tootmise ja ettevõtluse võimestamine ja toetamine 5) tugistruktuurid: kõrghariduse omandamise võimalus, riigi juhtimisstruktuuride või nende osade toomine regiooni 6) ruumilise ja strateegilise planeerimise võimekuse tõstmine regioonis, teenusvõrgu eelisarendamine ja toetamine vajaliku tööjõu saamiseks.

The post Strateegiline planeering kiirete ringide taustal appeared first on Pärnumaa Ettevõtete Koda.

Energiatrilemma

Energiatootjad proovivad päevast päeva leida tasakaalu kolme olulise nüansi vahel: energiajulgeolek, varustuskindlus ja taskukohasus. Eriti oluline mõju on sellel trilemmal linnades ja linnad kasvavad – kui midagi juhtub, kannatab kohe suur hulk inimesi. Kaugküte jätab elektrivõimsust rohkem vabaks teistele asjadele nt autode laadimine, pakub soojust sooja vee kujul ning võimaldab kombineerida erinevaid energiaallikaid. Lisaks, kui elektrisüsteem peab olema kogu aeg tasakaalus, siis kaugküttesüsteemi inertsus on palju suurem.

Kütmine ja jahutus maailma energiatarbes on 50%: ruumide kütmine 27% ja soojus tootmise sisendina 16%. Kaugküte võimaldab ka Eesti riigil endale võetud kliimaeesmärke täita, sest kasutada saab erinevaid kohalikke energiaallikaid, energiajulgeolek tagatud paremini, täna on juba võimalik heitenergia ärakasutamine. Ka on see mugav ja ohutu, sest hoonesse ei tooda kütust ja tuld, vaid soe vesi. Emissioonide mõttes puhas ja ka puude kütmisega kaasneva tuhaga mässamise mõttes puhas.

Rail Baltika on graafikus

Linnapea Romek Kosenkranius alustas sellest, et tulumaksulaekumiste pilt pole paremaks läinud, nii mõnedki riigi tasandil tehtud otsused kärbivad KOV tiibu ning tugevalt aktiveerunud kodanikuühiskond loob nn lisajõu, mis ei luba endaga mitte arvestada. Ka märkis ta, et suured investeeringud ei taha Eestisse tulla kõrge bürokraatia ja riigipoolse aegluse tõttu, mis on laiem probleem kui vaid Pärnumaa. Lepiti koheselt ka kokku, et koda kui ettevõtjate ühendus saab aidata kommunikeerida näiteks ühistranspordi graafikute sättimise või kergliiklusteedega seotud info edastamisega tööstuspiirkondades.

Kuhu mahub tulevik?

Kristjan Kullerkan Pärnumaa Arenduskeskusest näitas meile Pärnumaa tööstusalade planeeringuid ning tõi esile mitmeid murekohti. Läbi mõtestamata on tootmisalade paiknemise võimalused, mis viib selleni et iga kord kui mõni investeering paistma hakkab, siis hakatakse paaniliselt otsima kohta (ette pole planeeritud) ja see viib ka kodanike kisani. Suuri investeeringuid on raske meelitada ka kõrge sisendhinna tõttu ning RB venib ja venib.

Pärnumaa ettevõtetest lõviosa moodustavad mikro- ja väikeettevõtted. Reaalse majandustegevusega ettevõtteid on Pärnumaal pea 10 000. Neist omakorda 7,5 tuhat annavad tööd kuni ühele inimesele. Pärnumaal on 33 000 palgatöötajaid ja vähemalt 10 000 ettevõtlustulu saajat. Ehitus ja töötlev tööstus on need sektorid, mis Pärnumaa majandust edasi veavad, kuid riigi kontekstis annab Pärnumaa SKP-sse väga vähe.

Rõhk on liikunud planeerimisfaasi (infra, võimalused, liitumised), andmeanalüüs käib enne ja siis otsitakse kohti, kus need vajadused saaksid ära kaetud. Tuleb üles leida, mis on Pärnumaa potentsiaal, logistilised võimalused, ja neid tuleb ka õigesti pakendada. Siin on oluline sõlmpunkt, kus kokku saavad maantee-, raudtee- ja meretransport ning lennujaam. Samas, mis peab enne olema: ettevõtlus või (võimekas) tööjõud? Potentsiaali aitab avada kohalik tooraine, ringmajanduse potentsiaal, ka rohepotentsiaal (võimalus näidata ESG eesmärkide täitmist). Turism toetab elukeskkonna arendamist ja seetõttu on Pärnumaal väga head šansid – nüüd tuleb leida ka tegijad.

Selliste mõtetega läheb koda suvevaheajale, kohtume augustis!

The post Kaugküttest ja detailplaneeringutest appeared first on Pärnumaa Ettevõtete Koda.

Autoturust kolme lausega

Amserv müüb peamiselt Toyota ning Lexuse kaubamärgi autosid, neist esimene on ka enimmüüdud automark Eestis (turuosa hinnanguliselt 84%). Kui kogu maailmas müüakse aastas ca 75 miljonit autot, mis ritta pannes kataksid ära teekonna Maalt Kuuni, siis tegelikult pole autoturg peale covid-19 kriisi endisele tasemele tagasi jõudnudki. Eesti ja Läti regiooni peale töötab Amservis 400 inimest ning kui muu äri tundub kolivat Internetti, siis autosid tahetakse ikka salongi katsuma ja proovisõitma tulla enne, kui ostuks läheb.

Värske lisandus on kvoodipõhine arvestus, mis lähtub kogu Euroopa statistikast – et järjest olulisem on CO2 jõuline vähendamine, siis tuleb automüüjatel nüüd jälgida, et müüakse piisavalt elektrilisi sõidukeid, et oleks võimalik ka mõni vana hea sisepõlemismootoriga versioon uuele omanikule üle anda. Trahvid on võimsad – kui süsinikukvoot läheb lõhki 1g võrra, siis on trahv tootmismahu järgi Toyotale 100 miljonit eurot. Pole imestada, et seda maksta ei soovita ning vajadusel lükatakse kliendi jaoks tarne aastasse, kus kvoodi sees veel ruumi on – nii võid oma sisepõlemismootoriga auto saada halbade juhuste kokkulangevusel näiteks aastal 2027.. aga arvestama peab, et 2030 selliseid enam toota ei tohigi.

Ainult elektriga ellu ei jää

Tänapäeva autoäri on palju mitmekihilisem kui kunagi varem. Oluline pole mitte ainult hea, vastupidav ja taskukohase hinnaga paljumüüdud automudel, vaid uute teemadena trügivad autoärimehe lauale veel laadimisvõrgustiku kättesaadavus, tooraine kättesaadavuse probleemid akude valmistamiseks, küsimused milline (kombineeritud) energialiik annab CO2 vähendamise mõistes suurima efekti, kuid ei piira tarbijat liigselt. Ka kontaktpunktiks pole kliendiga enam vaid autoesindus ja veebileht – tänapäeval eeldab igaüks, et tema auto ja telefon on vähemalt parimad sõbrad ning vahetavad infot katkematult. Kes see enam automootorist kostvat häält ise lahti dešifreerima hakkab!

Eestis müüakse uutest autodest vaid 7% elektrilisi sõidukeid, ning jälgides, millest meie elekter toodetakse, siis ei saagi elektriautot pidada kõige keskkonnasõbralikumaks lahenduseks. Ühe elektriauto tootmisele kuluv CO2 hulk on muuseas sama suur, kui läheks vaja 8 pistikhübriidi tootmiseks! Seetõttu on laual palju erinevaid kaarte: vesinik-elekter hübriid, pistikhübriid, vesinik + sisepõlemismootor hübriid, biogaas kombineerituna mõne teise energialiigiga. Ainult elektri toel nõudlikes oludes hakkama juba ei saa! Ka ärikliendid ei saa lõpuni rahule jääda elektritoel sõidetava vahemaa lühidusega: kui väljakutsed on üle Eesti, siis oma meie pisike maarjamaa ootamatult pikkade vahemaadega!

Pidev parandamine

Toyotale on iseloomulik mõtteviis, mille võtavad kokku kaks jaapanikeelset sõna: “kai” ja “zen”. Selline teistmoodi lähenemine on nende portfelli täiendanud ka näiteks kaubikute, lumesahkade, adventure sarja masinatega, mis eriti vajalikud jahinduse-kalanduse fännidele. Kui aastaid on ette heidetud igavat disaini, siis nüüd tegeletakse sellega, et töökindluse kõrval oleks ka moodsamat voolujoonelikkust.

Kuigi olukord on keeruline, siis seesama mõtteviis on see, mille toel edasi rühitakse ning selle aasta sihiks on paika pandud müüa veel rohkem autosid, kui eelmisel aastal. Ei pea vist meeldegi tuletama, milline ralli oli viimases kvartalis enne automaksude kehtimahakkamist.. samas ambitsioonikad eesmärgid viivadki edasi.

Täname kutsumast!

PEvK liikmed igatahes said valgustatud ning tänavad ka uue esinduse tuuri eest. Ühtlasi lähetasime järgmistele väljakutsetele Amservi 33 aastat juhtinud Raimond Melts’i ning kõlistasime tema auks ka kihiseva joogiga klaase kokku. Jaksu ja jõudu järgmisele pealikule Olevile!

The post Kas elektriautod päästavad maailma? Külas Amservil appeared first on Pärnumaa Ettevõtete Koda.

Eestil läheb nii hästi kui läheb Eesti ettevõtjatel

Kohtumist alustas LHV Panga juht Kadri Kiisel, kes sõnastas LHV Grupi tugevusena võimaluse pakkuda paremat likviidsust, sobivamaid rahastusvõimalusi ning kombineerida tooteid omavahel. Grupp koosneb tänasest kahest pangast (üks Eestis ja teine UK-s), kindlustusest, varahaldusest ning finantsteenuseid pakkuvast Financest.

LHV tegevuse eesmärgina sõnastas Kiisel Eesti majandusele kaasaaitamist unustamata mainida, et samal ajal soovitakse olla parima teenindusega pank, parim tööandja ning parimate investorsuhetega ettevõte. Algusest peale on olnud idee likvideerida turutõrkeid ning tagada parem ligipääs kapitalile ja finantsteenustele. Kui täna on LHV oma positsioonilt Eesti kolmas pank, siis siht ei saa olla vähem kui ikka esimene – ambitsioon on see, mis viib edasi.

Põgusalt oli juttu ka Ühendkuningriigis panga ehitamisest. Peamiselt kopeeritakse Eestis end juba tõestanud mudelit ning nüüdseks on vajalikud teerajad sisse tallatud ning märke järsust kasvukõverast juba paista. Pikemas vaates on potentsiaal Ühendkuningriigis kindlasti suurem kui Eestis, järgmine siht seal on avada ka jaepanganduse suund. Eesti osas soovitakse organisatsioon võimalikult õhuke hoida ning seetõttu tuli juttu ka koondamistest.

Rätsepatööna disainitud laenutooted

Indrek Nuume ja Marko Kiisa võtsid LHV laenutoodete segmendi kokku järgnevalt: disainime kõik nii, nagu kliendile kõige parem on! Kui väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul jääb laenusumma umbes 150 000 euro kanti, siis suuremate ettevõtete puhul on keskmine 2,9 miljonit eurot: võimalusi rahastuse saamiseks on seega erinevaid ning omavahendite maht võimaldab Eesti turgu arvestades pakkuda pea kõike.

Huvitava lisapõikena mainis Indrek, et intressimäärad turul lähevad praegu alla ning madalpunkti ennustatakse jaanuariks, kui euribor võiks jõuda 1,6% kanti – ehk on hea mõte küsida pakkumist laenuintresside fikseerimiseks. Marko etteastest jäi kõlama, et ruumi on ka korteriühistutele finantseerimise pakkumiseks: neid olevat hetkel veel vähe pakkumisi küsimas.

Jaepanganduses hea võimalus kombineerida

Annika Goroško tutvustas erakliendi tooteid ning lubas meie liikmete tarbeks ka hea pakkumise kokku panna, mida mh ka kolleegidele edastada. Lisanüansina näitas ta, kuidas nii pangale kui kliendile on hea toodete kombineerimine: näiteks kodulaenu võttes kohe ka kodukindlustus LHV-st või pangakaart koos reisikindlustusega. Ka kodulaenu üle toomine LHV-sse on nullkuludega ning ehk väärt kaalumist. Põgusalt oli juttu ka investeerimistoodetest, rohkem elevust tekitas privaatpanganduse osa.

Majanduse makropildist

LHV majandusanalüütik Triinu Tapver prognoosis, et liigume aeglase taastumise faasi, millest annavad märku paranevad jaemahud ning tööstustoodangu kasv. Samas hoiab kiiret kasvu tagasi hinnakasv poelettidel, mis õhutab tagant palgakasvu ootusi, lisaks veel maksutõusud. Lisandväärtus on hakanud enamikes sektorites kasvama, kuid hinnataseme poolest oleme juba Euroopa keskmikud (ning seda tõukab tagant kõrged tööjõumaksud). Keerulised ajad on veel ehituses ning veonduses-laonduses, ning kaitsetööstuse suuremad rahasüstid hoiavad ehitussektori kasvu veel tükk aega tagasi.

Eesti majandusest moodustab ca 80% eksport – ja seetõttu me sellest nii palju räägimegi. Hea uudis on see, et Skandinaavia turg näitab elavnemise märke, kuid Läti on veel majanduslanguse küüsis ning Saksamaa prognoos selleks aastaks on nullkasv. Tööturul pole otseselt midagi halvasti – töötuse määr 7,4% on pigem isegi madal, kuid tarbijate kindlustunne on nõrk.

Kodumajapidamiste ebavõrdsus on viimastel aastatel süvenenud, kuid rahvastikuprognoosi vaates peame arvestama, et oleme vananev ühiskond. See omakorda tähendab, et igaüks peab suurema vastutuse võtma oma tuleviku kindlustamise eest. Üks võimalus selleks on ära kasutada USA tänaseid ebakindlust külvavaid samme ning proovida üle võtta mõni nišiturg, mis tänu tariifidele odavamaid alternatiive otsib. Või mõelda sellele, kuidas ühiskonna vananemine äritegevust pikas vaates mõjutab.

Oli põnev kohtumine ning täname LHV Panka niivõrd sisukate ja arutelu tekitavate ettekannete eest!

The post Mõtteid rahast: PEvK külastas LHV Panka appeared first on Pärnumaa Ettevõtete Koda.

Pärnumaa parimad juhid 2025

Eksklusiivsel kontsertõhtul, täissaali ees, kuulutati välja Pärnumaa Juhtimise Meistriklass 2025:

• aasta personalijuht: Inna Anson Ruukkist;
• aasta tegevjuht: Andres Laanemets, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor;
• aasta finantsjuht: Eire Reinsalu Estonian Spa Hotelsist;
• aasta turundus- ja müügijuht: Tiina Saks Kaubamajakast;
• aasta toote- ja teenusejuht: Kaydi Tomson Pärnumaa Arenduskeskusest.

Kõik viis on ühtviisi väärt Pärnu legendaarse linnajuhi Oscar Alexander Brackmanni – sest just tema jälgedes käijaid aastagalal ja aastagalaga tunnustataksegi – mantlipärija tiitlit kandma, nii neid kandidaatideks esitanud kolleegide, kui arvukate kandidaatide hulgast parimad välja sõelunud asjatundliku žürii arvates.

Pärnu Aasta Ettevõtte 2025

Lisaks viiele Juhtimise Meistriklassi metalsele „Möbiuse lehele“ anti tänavusel ettevõtlike aastagalal üle veel üks väga oluline auhind: Pärnu Aasta Ettevõtte klaastahukas ning selle ulatas praegune linnapea Romek Kosenkranius 2006. aastal loodud ja tänaseks rahvusvahelise haarde saavutanud Vecta Disainile.

Iga aastaga suuremaks

Brackmanni Pärand, Pärnumaa Ettevõtete Koja poolt ellu kutsutud ja korraldatav, kevadine tähtsündmus, on aasta aastalt kasvanud: sisult, vormilt, publiku- ja Meistriklassi kandideerijate arvult. Oma suure panuse ettevõtlike tunnustamisse ja aastagala toimumisse annavad nii peatoetaja Salva kui meediapartner Pärnu Postimees, loomulikult ka Pärnu linn ning mitmed-mitmed edumeelseimad ettevõtted Pärnumaalt ja mujaltki:
Metsagrupp, Trimtex, Sparker, Estonia Spa Hotels, RevalAuto, Prike, Äripäeva Juhtimiskonverentsid jt.

Galale mõtte ja nime „pärandanud“, Pärnu arengule olulisima tõuke andnud, legendaarne Oscar Alexander Brackmann juhtis linna ligi 40 aastat – tema märgilisi tegusid, mis aastagalaks ainest annavad, on veel küllaga.

Tänavust piduõhtut läbivaks teemaks oli kuurort – mõiste, mis Pärnuga täna lahutamatult kaasas käib. Tegelikult sai Pärnust moodne supeluslinn alles poolteise sajandi eest ja just Brackmanni initsiatiivi ja kavakindla töö tulemusena.

Tulemas neljas galaõhtu – Brackmanni Pärand 2026!

Neljas Pärnumaa ettevõtlike aastagala, mille pääse kahele ka möödunud laupäevase piduõhtu külaliste vahel üllatusena välja loositi, leiab aset veidi enam kui aasta pärast – 25. aprillil 2026. Järgmise aasta gala teema saab välja hüütud ja Juhtimise Meistriklassi kandidaatide esitamine avatud juba poole aasta pärast – tänavu novembris.

The post Pärnumaa ettevõtlike aastasündmusel kuulutati välja tänavused parimad juhid appeared first on Pärnumaa Ettevõtete Koda.

MATEK-i võitlustelugu ning LEGO moodi tootmine

Enne üldkoosoleku teemasid rääkis MATEK AS juht Sven Mats meile, kuidas hakkama saada, kui ettevõttele jäädakse välisturul võlgu miljoneid eurosid. MATEK on tegelikult tegutsenud juba 37 aastat, Sveni juhtimise all neist viimased 20. Naljaga pooleks ütles ta, et esimesed 19 aastat oli justkui lihtne, aga eks siis pidid ju mõned väljakutsed ka tulema. Ja tulidki.

MATEK projekteerib maju nii kliendi kui oma arhitektuuri all, toodab 2D-elemente nagu seinad, vahelaed, katused, põrandad. Ka moodulelemendid, st tehakse kõik valmis. Kõik elemendid on olemas ka omas majas – projekteerimine, tootmine, paigaldus. Põhitooteks ruumelementidest 4-5kordsed kortermajad valdavalt, või koostöös Tehnikaülikooliga välja töötatud vanade kortermajade renoveerimine oma moodulitega. Kui enne keskenduti Skandinaavia turule, siis nüüd tegutsetakse Saksamaal.

Suurimad õppetunnid tulid ühisprojektist Rootsi suuruselt kolmanda ehitusettevõtjaga, kes mh ka börsil noteeritud. Kuigi kõhutunne ütles teisiti, otsustati siiski minna ühiselt hankima suurt, 22-miljonilist projekti. Paraku poole peal selgus, et asjad siiski oodatult ei lähe ning tänaseni on käimas kohtuvaidlus, mille käigus proovitakse tehtud tööde eest tasusid kätte saada – ning MATEK pole selles võitluses ainuke kannataja. Ühe õppetunnina toob Sven esile, et partnereid tuleb hoolega valida – ning kui raskeks läheb, siis saad ka teada, kes päriselt Sinu enda partnerid on. Nüüdseks asjad juba laabuvad ning tänu Islandi ja Saksa turule hoitakse nina vee peal.

Kirsiks tordil saime ka tehasetuuri, mille käigus vaatasime, kuidas valmivad moodultükid ja terved korterimoodulid. Ühe keskmise mooduli suurus on 4x12m, sinna külge saab tekitada lisauksi ja niiviisi lisamooduleid, mis võimaldab teha üsna suuri korterpindu. Enamik toormaterjalist lõigatakse õiges mõõdus valmis ning kohapeal on vaid LEGO-stiilis juhendi järgi kokkupanemine. Sama loogika alusel valmivad ka nn tükid seintest ja lagedest kohapeal.

Üldkoosolekust ja PEvK rollist

Üldkoosolekut alustasime sellest, et meiega on viimase kolme kuu jooksul liitunud 8 uut liiget, tere tulemast! Meie ridadest on lahkunud 2 liiget: üks pankrotimenetluse tõttu ning teine juhtkonna muudatuse tõttu. Kokku on meie liikmeskonnas 62 organisatsiooni.

PevK loomise hetkel idee oli olla maakondlik horisontaalne katusorganisatsioon, et piirkonna konkurentsivõimet kasvatada. Pärnumaa võiks olla ühel hetkel suur ja oluline. Sisemisest sünergiast tahaksime jõuda koos ka väliste võimalusteni. Vastastikune kasu: omavahelist head tuttavat läbikäimist tippjuhtide vahel on vähe. See võimaldaks paremini partnerlusi edendada nii sise- kui välisriiklikult. PEvK tahab olla kohalik tellija kohalikule kutse- ja kõrgharidusele. Olulisteks märksõnadeks on veel kogukondadega koostöö ja juhtimise kvaliteedi tõstmine.

2024. aasta tegevustest tõi juhatuse liige Andres Sooniste esile arutelusid Rail Baltica ning Pärnu linna üldplaneeringute osas, head tagasisidet sai Brackmanni Pärandi gala aprillikuus ning samuti ühes linna, Pärnumaa Arenduskeskuse ja TÜ Pärnu Kolledžiga korraldatud jätkusuutlikkuse arengufoorum, palgatud sai osakoormusega kojavanem. 2025. aastal oleme juba jõudnud ellu kutsuda värske sündmustesarja Ämbrite kolinal tähtede poole, mille raames järgmine vestlusõhtu on välja hõigatud 25.09 kui kuuleme endise politseijuhi Elmar Vaheri ämbritest.

Kinnitatud said nii majandusaasta aruanne, tegevuskava selleks aastaks ning eelarve.

Järgmised sündmused:

5.04 Brackmanni elu ja pärandit kujutava raamatu esmaesitlus
Kuninga tn Põhikoolis kell 13.00, registreeri siit: https://forms.gle/bLEN4SqAw1R69Pzn7
12.04 Pärnumaa ettevõtlike aastagala Brackmanni Pärand 2025 Pärnu Kontserdimajas

30.04 Kohtumine LHV Panga juhtkonnaga LHV Pärnu kontoris, vasta kalendrikutsele

The post PEvK üldkoosolek MATEK-is appeared first on Pärnumaa Ettevõtete Koda.