Kui keegi ütleb: „Teeme autoga Eurotripi!”, kõlab see alguses nagu unistus – vägevad vaated, vabadus, jalutuskäigud uutes linnades, mõnus ajaveetmine. Tegelikkus? See oli pigem istumine, sõitmine, jälle istumine, samad playlistid kolm korda läbi kuulatud. Lisaks iga päev booking.comis või Airbnb’s tuhnimine, et leida uus koht, kus korraks hinge tõmmata ja end järgmiseks kuumaks ja väljakutseid täis päevaks laadida.

Meie reis viis Valenciasse — mitte puhkusele, vaid missioonile. Sol Navitase tiimi viimane projekt sai hoo sisse pärast hackathon’i võitu, kus eesmärgiks oli lahendada sügisel 2024 Valencias toimunud üleujutuste tagajärgi. Aga sellest räägime juba mõnes järgmises postituses.

Seekord räägime hoopis sellest, mida selline kokku 8000 km pikkune autoseiklus meile õpetas – mitte ainult Euroopa maanteede, vaid ka majutuste ja eelkõige ventilatsiooni kohta.

Konditsioneer on iseenesestmõistetav. Aga ventilatsioon? 

Kuna tagasisõidul olid reisikaaslasteks meie 3-aastane ja 2-kuune laps, oli üks filter majutuste otsimisel raudkindel: konditsioneer peab olema. Päeval üle 30 kraadi, autos kaks higist ja virilat väikest inimest – jahutuseta lihtsalt ei saa. 

Üks eriti tore kämpingumajake Prantsusmaa piiri ääres Hispaanias tundus kui peavõit. Õhksoojuspump? Olemas. Mägedesvaikus, maja ees muruplats, kus väikelaps sai joosta ja mängida, vaade idülliline. AGA…

Dušinurgas olid mingid… plekid? Lähemal vaatlusel – hallitus. Kui sinna dušivee suunasid, kerkis korralik tossupilv – nagu oleks lahti rebinud vanakooli (loe: ilma säilitusaineteta) hallitanud sepiku. Õhk seisis. Aknaid avada ei saanud – sääsed. Putukavõrke polnud. Ventilatsiooni polnud.

Ja erinevalt levinud arvamusest – õhksoojuspump ei ole ventilatsiooniseade. Jah, see liigutab õhku, aga uut õhku see tuppa ei too – lihtsalt keerutab sama väsinud õhku ringi.

Une kvaliteet vs. hallitus: 0:1

Öösel ei saanud magada. Hingata oli raske. Hommikul oli tunne, nagu oleks maganud umbses kotis. Hallitus, millele duši all hoog sisse sai, muutis õhu vängeks ja rõhuvaks.

Hommikul küsisime perenaiselt:
“Kas te teate, et vannituba hallitab?”
“Yes, we know about the crazy mold in the bathrooms,” ütles ta üsna muretult – ehk tõlkes: “Jah, me teame sellest hullust hallitusest.”

Lihtne lahendus? Loomulikult olemas. Aga…

Kõige lihtsam ventilatsioonilahendus (värske õhk sisse, niiske õhk välja) oleks selle olukorra päästnud. Me ei räägi kallist süsteemist– lihtsalt üks ava ja toimiv ventilatsioon. Aga enamikes kohtades seda ei olnud.

Kui ventilatsioon oli – näiteks ühes väga lihtsas hotellis kolme voodiga –, siis oli ööuni täiesti talutav. Ja ei mingit hallitust.

Teises, palju luksuslikumas kohas, oli kõik tip-top… kuni jõudsime vannituppa. Uhiuus, kuid niiskus ei pääsenud sealt mitte kuhugi. On ainult aja küsimus, millal sinna hallitus pesa teeb.

Ühes Hispaania hotellis puhastati isegi õhksoojuspumpasid hallitusest meie saabumise päeval, sest me andsime mõista, et seda võiks teha. Aga miks üldse tekib olukord, kus need nii kiiresti hallitama lähevad? Vastus: ventilatsiooni puudus.

Me ei oota, et iga majutuskoht oleks täiuslik. Aga ootame, et neis saaks hingata.

Lühiajaliselt mõjutab ventilatsioonita ruum enamikule meist une kvaliteeti ja üldist enesetunnet. Aga beebide ja väikelaste jaoks võib see olla tervise küsimus. Hallitus, niiskus, umbne õhk – need ei ole lihtsalt tüütud, need on ohtlikud.

 Majutusasutustele võiks välja anda hallitusevaba märgist. Vähem spoore, rohkem kliente. 

Mida see meile õpetas?

• Kontrolli ja küsi alati, kas majutusel on ventilatsioon, mitte ainult “air conditioning”.
• Kui oled majutuse pakkuja – investeeri ventilatsiooni. See on odavam kui hallitava vannitoa remont ja su rahulolevad külalised tulevad tagasi.
• Booking ja Airbnb – aeg on lisada “ventilatsioon” filtriks ja selle olulisust ka majutuste pakkujatele rõhutada.

Meile andis see taaskord kinnitust, et Sol Navitase tööl on tõsine missioon. Meie ventilatsioonilahendused pole lihtsalt mugavus, vaid vajadus.

Ja lõpetuseks… üks lugu veel.

Ühes hotellis märkasime, et vannitoas oli hallitus koristatud täpselt nii kõrgelt, kui koristajatädi käsi ulatus. Sealt ülevalpool terendas juba tuttav rohekas-sinakas muster. Aga vähemalt püüti! Ventilatsiooni muidugi polnud, nii et see muster ilmselt tuleb tagasi kiiremini kui külaline check-out’i teeb.

Me saame aru, et me ei ole kõige tüüpilisemad reisijad. Kui teised naudivad vaateid ja otsivad wifi parooli, siis meie uurime lage, otsime ventilatsiooniavasid ja nuusutame õhku. Jah, võib-olla natuke ventilatsioonifriigid. Aga põhjusega.

Kui ka sina järgmisel reisil hotelli vannitoas lakke vaadates mõtled:
“Huvitav, kas siia sobiks üks korralik ventilatsiooniava?”,siis tea – meie missioon on juba poole peal täidetud.