„Ettevõtte infosüsteemid on nagu suur masin ja masina puhul on alati võimalik, et midagi läheb katki. Tänapäeval on aga infotehnoloogia kasutamine nii iseenesestmõistetav, et kui keegi ei pääse näiteks kaks tundi oma meilidele ligi, siis tundub see inimõiguste rikkumisena,“ muheleb Riho Lodi, kes töötab Eleringis IT-osakonna juhina.

IT-juht on nagu spordivõistkonna peatreener, kes paneb kõik meeskonnaliikmed tööle, et saavutada parim tulemus. Igas IT-ga tegelevas ettevõttes tegeleb kliendi soovide täitmisega terve ahel erinevate ametite esindajaid, kes tulemuse nimel pingutavad – kõigepealt kaardistatakse kliendi soovid, seejärel neid analüüsitakse, siis disainitakse ja arendatakse ning lõpuks testitakse. IT-juhi ülesanne on juhtida inimesi, infosüsteeme ja tehnoloogilisi vahendeid.

Soovitusi selle kohta, milliseid süsteeme võiks ettevõttes muuta, annavad töötajad. Riho peab uurima turul pakutavate lahenduste ja teenuste seast ning tegema ettevõtte juhtkonnale ettepaneku nende kasutuselevõtuks. IT-juht on oluliseks lüliks ettevõtte juhtkonna ja IT-meeskonna vahel. Peaasi, et kogu IT-masinavärk töötaks.

Riho töö tulemusena on ettevõtte IT-süsteemid kaasaegsed ja toimivad tõrgeteta (tagatud on nii süsteemide töökindlus kui turvalisus ja majutus), kulud on mõistlikud. Tagatud on töötajate ja koostööpartnerite rahulolu.

Infotehnoloogiat on Riho õppinud peamiselt praktika käigus. Põlvas füüsikaõpetaja ametis olles alustas ta tööd Mickrolinki arvutite müügi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. Seejärel töötas ta koolis IT-juhina ja peatselt sai temast kaupluseketis PTA süsteemiadministraator, hiljem IT-juht. Eesti Energiast eraldatud Eleringi kutsuti ta selleks, et luua nullist IT-osakond – nii meeskond kui ka IT-süsteemid.

Töökeskkond, väljavaated, palk

• IT-juht töötab enamasti kontoris. Ta osaleb aktiivselt koosolekutel ning suhtleb erinevate osapooltega – päevad on üsna stressirohked, palju tuleb suhelda ja läbi rääkida. Aeg-ajalt on võimalik teha ka kaugtööd, olenevalt ettevõttesisesest töökorraldusest. Töö sobib ka liikumispuudega inimesele. Tuleb aga arvestada erinevate osapooltega kohtumistega, mis vajavad mõnevõrra liikumist.
• IT-juhi positsioon on esindatud pea igas suuremas organisatsioonis. Head võimalused on leida tööd nii Eestis kui ka mujal. Annab head eelised ka oma firma loomiseks või start-up’i maailmas toimetamiseks.
• Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: baasteadmised IT-st, äriprotsesside tundmine, inimeste juhtimise ja motiveerimise kogemus, tehniline taiplikkus.
Mõtlemisoskused: võime näha nii detaile kui suurt pilti, prioriteetide seadmise oskus, otsustusvõime, süsteemsus ja järjekindlus, lahendustele orienteeritus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: avatus, suhtlemisoskus (sh läbirääkimisoskus, kehtestamisoskus), kõrge pingetaluvus (võime tulla toime muutuste juhtimisega), probleemide juhtimise oskus, koostööoskus, initsiatiivikus, empaatilisus.

Kuidas saada IT-juhiks?

Otse koolipingist IT-juhiks ei saa. IT-juhi rolliks annab hea eelduse nii eelnev IT-projektijuhtimise, IT-tootejuhtimise, IT-arendusjuhi kui ka tiimijuhi roll. Kõigepealt tuleb saada esimese taseme haridus (nt majandusalane, juriidiline, psühholoogia alane või matemaatika-füüsika alane haridus), mille järel tuleks soovituslikult läbida tasemeõpe magistritasemel, samuti on vajalik saada IT-valdkonnas töökogemusi spetsialistina. Ideaalse ettevalmistuse annab  äriinfotehnoloogia õppekava, mis õpetab siduma äripoole vajadusi IT-tehniliste lahendustega.

Äriinfotehnoloogia suunalist kõrgharidust saab omandada:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava 
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala 
• Tallinna Ülikoolis, vt Infotehnoloogia juhtimine 

Loe lisaks Haridusportaalist.

Igal ettevõttel on äriplaan, mille alusel äriideid ellu viiakse. Ärianalüütik on nagu moodne alkeemik, kes tehnoloogilisi võimalusi rahaks muudab. Ärianalüütiku abi on vaja siis, kui firma soovib alustada mõne uue toote/teenuse pakkumist või tahab olemasolevat täiendada.

Ärianalüütik viib ennast kurssi kõigega: mida äri vajab, kust tellida toote või teenuse jaoks vajalikke vahendeid, kui palju see maksab ja kas plaane võivad segada mõned piirangud. Kui ärianalüütikul on selge, mida vaja, paneb ta kokku ärilahenduse ning kirjeldab soove tarkvaraarendajate jaoks. Tulemuseks on edukalt ellu viidud arendusprojektid, mis toetavad ettevõtte äriplaani.

„Ärianalüütiku töö suurt suhtlusmahtu arvestades peab ärianalüütik olema hea suhtleja,“ selgitab telekommunikatsiooniettevõttes Telia ärianalüütikuna töötav Riho Taring. Riho on vahelüliks tellija ja arendajate vahel. Näiteks Telias võib tellija, kes ongi Telia oma süsteemist ehk siseklient, soovida turule tuua uut internetilahendust. Selleks on vaja arendada toode. Ärianalüütik uurib välja, mida tootearenduseks vaja, paneb koos tellijaga paika ootused ning lepib kokku tulemustes, et keegi hiljem ei pettuks.

Kõigepealt lõpetas Riho Tallinna Polütehnikumi sideeriala ning alustas telefonivõrgu tehnikuna ja tegeles ühenduste väljaehitamisega. Siis sai temast insener, kes teenindas oma väikese töögrupiga kogu Harjumaa ühendusi. Tehnilisest tööst tüdinedes läks ta müügitööle. Suurkliendihalduri töös tuli Rihole kasuks varasem tehniline taust, mis aitas hästi aru saada klientide probleemidest. Kuna Riho soovis endas arendada ja juurde õppida IT-poolt, siis astus ta Tallinna Tehnikaülikooli äriinfotehnoloogia kaugõppesse.

Töökeskkond, väljavaated, palk

• Ärianalüütik töötab enamasti kontoris, osaleb aktiivselt koosolekutel ning suhtleb palju. Enamasti on tegemist istuva tööga, mis eeldab ka majasisest liikumist erinevate koosolekute vahel. Aeg-ajalt on võimalik teha ka kaugtööd. Töö võib sobida ka puudega inimesele, kui ettevõttes on vastavad tingimused loodud.
• Ärianalüütiku amet on esindatud eelkõige suuremates organisatsioonides. Eriti oluline on see töö organisatsioonides, kus on palju tooteid/teenuseid ning mida iseloomustab muudatuste rohkus (nt finantsasutused, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonna organisatsioonid).
• Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: teadmised äriprotsesside toimimisest ning äriloogikast (sh äriplaan, äristrateegia), teadmised infosüsteemide ja tööprotsesside toimimisest ja arendamisest, teadmised ärianalüüsist, projektijuhtimise kogemus.
Mõtlemisoskused: oskus näha nii detaile, suurt pilti kui protsesside ja süsteemide vahelisi seoseid, oskus märgata ebakõlasid, lahendustele orienteeritus, sihikindlus, loogiline mõtlemine.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: avatus uuendustele, suhtlemisoskus, koostööoskus, kehtestamisoskus, initsiatiivikus.

Kuidas saada ärianalüütikuks?

Ametikoht sobib nii esimese erialana õppimiseks kui ka ümberõppeks. Ärianalüütikuks on võimalik õppida erineva IT-baashariduse pealt. Ideaalne ettevalmistus on aga äriinfotehnoloogia õppekava, mis õpetab siduma äripoole vajadusi IT-tehniliste lahendustega.

Äriinfotehnoloogia suunalist haridust saab omandada näiteks:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava 
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala 
• Tallinna Ülikoolis, vt Infotehnoloogia juhtimine

Ärianalüütikuga sarnast tööd teeb süsteemianalüütik, kes äritoodete asemel analüüsib süsteeme. Süsteemianalüütiku töökogemus annabki hea eelduse ärianalüütikuks saamiseks. Ärianalüütiku ametikohalt on omakorda võimalik liikuda sujuvalt edasi nt protsessijuhi, arendusjuhi, tootejuhi või (äri)arhitekti rolli.

Loe lisaks Haridusportaalist.
Vaata VIDEOt.

Uuri ka: Süsteemianalüütik, Äriarhitekt

IT-projektijuht on nagu bändi liider, meeskonna liitja, kelle oskused ja sarm viivad tiimi edasi. Tema teab, kuidas juhtida meeskonda ning tunneb IT-d. IT-projektijuht valib vastavalt projekti sisule meeskonda inimesi arendajatest kuni testijateni, paneb paika projekti ajagraafiku ning jälgib selle edenemist.

„Keskenduda tuleb inimestele, mitte niivõrd süsteemidele. Mulle meeldib inimestega töötada ja IT-projektijuhi töös on see äärmiselt oluline,“ räägib Marti Lung, kes vastutas telekommunikatsiooni teenuseid pakkuvas ettevõttes erineva keerukusega IT-projektide juhtimise eest. „Oluline pole kaheksast viieni tööl istuda, oluline on tulemus. Kui on vaja, siis oled ka öösel kohal. Kui on vaja, saad ka kodus tööd teha. Mina isiklikult eelistan hästi palju kohal olla ja inimestega suhelda,“ räägib Marti. „Kui olen otsinud tööle projektijuhte, siis tööd saab see, kes räägib näiteks, kuidas ta bändi teeb võib saalihoki tiimi kokku on ajanud. See inimene peab tahtma tegutseda,“ rõhutab Marti. Edukas projektijuht suudab end kehtestada ning olla süsteemne.

Telekommunikatsiooniettevõttes tehakse iga kuu regulaarselt uuendusi enam kui 30 eri süsteemis, mille testimise ja tõrgeteta rakendumise eest Marti vastutabki. Seni kõige huvitavam projekt oli mitme telekomiette ühinemine, siis tuli ainuüksi IT poole peal muudatusi teha pea viiekümnes süsteemis ja need muudatused vajasid kõik eelnevat arendust, testimist ja paigalduseks ettevalmistamist. Lõppkokkuvõttes tuli kõik muudatused ühe ööga ellu viia.“

IT-projektijuhi töö on hästi tehtud siis, kui projekt on läbi viidud lähtuvalt kehtestatud standarditest ja nõuetest, korrektselt dokumenteeritud ning lahendus on edukalt integreeritud. Rahul on kõik osapooled ning kulutused mõistlikud.

Juba lapsepõlves tehnoloogiast ja elektroonikast huvitunud Marti jõudis IT-valdkonna juurde Tallinna Tehnikaülikoolis, kus omandas arvutisüsteemitehnika bakalaureuse- ja ka magistrikraadi. Ühel hetkel sai temast IT-projektijuht Eesti suurimas pangas, kust ta omakorda telekomiettevõttesse kutsuti.

Töökeskkond, väljavaated, palk

• IT-projektijuht töötab enamasti kontoris, osaleb aktiivselt koosolekutel ning suhtleb tellija ja projektmeeskonna liikmetega. Enamasti on tegemist istuva tööga, sõltuvalt projektist võib vaja olla aeg-ajalt klienti külastada. Töö võib olla periooditi pingeline. Aeg-ajalt saab teha ka kaugtööd. Töö sobib ka liikumispuudega inimesele, tuleb aga arvestada kliendikohtumistega, mis vajavad mõnevõrra liikumist.
• Üha rohkem vajatakse IT-spetsialiste, kes mõistavad hästi mõlemat poolt – nii kliendi vajadusi kui vastavaid IT-lahendusi. IT-projektijuhte võib leida erinevate IKT-ettevõtete vastutavatelt ametikohtadelt, nad on oluliseks lüliks kliendi, ettevõtte juhtkonna ja erinevate valdkondade spetsialistide vahel. Head võimalused on leida tööd nii Eestis kui ka mujal. Annab head eelised ka oma firma loomiseks või start-up’i maailmas toimetamiseks.
• Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: IT baasteadmised, teadmised projektijuhtimisest (soovitavalt ka tootejuhtimisest), suhete/inimeste juhtimise kogemus, teadmised riskide juhtimisest, tehniline taiplikkus.
Mõtlemisoskused: võime näha suurt pilti, luua visiooni ja lahendusi, analüüsioskus, süsteemsus ja struktureeritus, prioriteetide seadmise oskus, otsustusvõime, järjekindlus, sh oskus hoida fookust, loovus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: suhtlemisoskus (sh läbirääkimisoskus) ning oskus kuulata ja lahendada probleeme, kehtestamisoskus, organiseerimisvõime, koostööoskus, initsiatiivikus, empaatilisus, kõrge pingetaluvus (võime tulla toime muutustega).

Kuidas saada IT-projektijuhiks?

IT-projektijuhiks saamine on võimalik nii erialase kõrghariduse kui ka ümberõppe kaudu. Parimaks ettevalmistuseks on IT-õppesuund, mis õpetab aru saama äripoole vajadustest ja tõlkima need IT-inimeste jaoks arusaadavasse keelde. Samuti on võimalik õppida IT-projektijuhiks ka mõne muu baashariduse pealt, omandades IT-spetsiifika täiendõppena (nt juriidilise, majandusalase või psühholoogia alase hariduse peale).

Äriinfotehnoloogia suunalist kõrgharidust saab omandada näiteks:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava 
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala
• Tallinna Ülikoolis, vt Infotehnoloogia juhtimine 

IT-projektijuhi rollist on võimalik liikuda sujuvalt edasi näiteks valdkonna projektijuhi (võib koordineerida ka teiste projektijuhtide tööd), arendusvaldkonna juhi, IT-tootejuhi või IT-juhi ametikohale.

Loe lisaks Haridusportaalist.

Uuri ka: IT-juht

Süsteemianalüütiku ülesanne on kokku koguda klientide soovid ja mõtted mõne uue tarkvaralahenduse loomiseks. Süsteemianalüütik analüüsib kliendi soove tehnilisest vaatenurgast ning esitab tarkvaraarendajatele täpse kirjelduse, kuidas soovitut saavutada. „Lisaks tuleb jälgida kogu arendusprotsessi ja pakkuda meeskonnale tuge,“ selgitab finantsteenuseid pakkuva ettevõtte Pocopay süsteemianalüütik Teele Puusemp.

„Minu töö tulemus on sisendiks, et uue lahenduse saamiseks programmi luua – see on aluseks projektijuhile, programmeerijatele ja testijatele,“ ütleb Teele. „See läheb siis arendajatele, kes programmeerivad lahenduse valmis. Ka testijatele on minu töö sisendiks, kuna selle järgi nad hindavad, kas tulemus vastab nõuetele. Sageli olen toeks ka testplaani koostamisel.“ Teele jälgib kogu arendusprotsessi. Väga tavaline on, et protsessi jooksul kliendi nõuded ja soovid muutuvad, sest võib juhtuda, et detailid selguvad alles arenduse käigus. Tehakse täpsustusi ja süsteemianalüütik peab olema kogu protsessi juures toeks. Kui projekt lõpuks lahenduseni jõuab, siis aitab süsteemianalüütik tellijal hinnata, kas tulemus on selline nagu sooviti. Süsteemianalüütiku roll on hoida kurss eesmärgil ja sellest mitte kõrvale kalduda. „Meeskonnatöö ja üksteise toetamine on olulised,“ kinnitab Teele.

„Mida rohkem tead programmeerimisest, seda lihtsam on süsteemianalüütiku tööd teha,“ nendib Teele. Tehnilised taustateadmised muudavad selle töö tegemise lihtsamaks, samuti tuleb kasuks matemaatikaoskus. Koodi kirjutama ei pea, seda teevad süsteemianalüütiku soovide järgi teised.

Teele lõpetas Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalklassi ning läks siis õppima Tallinna Tehnikaülikooli äriinfotehnoloogiat – süsteemianalüüs on selle eriala üks rakendusvõimalusi. „Äriinfotehnoloogia on kombinatsioon matemaatikast ja ärist, mis tähendab suhtlemist ja kokkupuudet paljude valdkondadega,“ selgitab Teele, kes tahtis, et lisaks arvutitööle oleks tema tegemistes ka palju suhtlemist ja mitmekülgsust.

Töötulemus: Töökeskkond, väljavaated, palk

• Projektimeeskonnaga tiheda koostöö tõttu sisaldab süsteemianalüütiku töö olulisel määral suhtlemist, palju tuleb koosolekutest osa võtta, samas teha ka iseseisvat tööd projekti kirjelduse ja analüüsiga. Töö võib sobida ka puudega inimesele, kui ettevõttes on vastavad tingimused loodud.
• Süsteemianalüütiku ametipositsioon pakub võimalusi võtta osa uute lahenduste loomisprotsessist. Töö on vaheldusrikas. Olenevalt töökohast on võimalik lisaks IT-le puutuda kokku ka erinevate valdkondadega, nt e-kaubandus, maksusüsteemid, riigisüsteemid jm. Annab head eelised ka oma firma loomiseks või start-up’i maailmas toimetamiseks.
• Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused
Erialased pädevused: teadmised infosüsteemide ülesehitusest ja toimimisest, laiapõhjalised teadmised andmebaasidest ja testimisest, üldteadmised programmeerimisest, teadmised infosüsteemide disainist, infosüsteemide arhitektuurist, oskus silmas pidada ärilisi eesmärke, teadmised riskide juhtimisest, üldised teadmised projektijuhtimisest.
Mõtlemisoskused: loogika, süsteemne mõtlemine, detailitäpsus, oskus hoida tervikpilti, põhjalikkus, järjepidevus, lahendustele orienteeritud mõtteviis, prioriteetide seadmise võime.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: soov inimestega suhelda, koostööle orienteeritus, veenmisoskus, julgus küsida küsimusi, oskus muudatustega toime tulla, argumenteerimisoskus.

Kuidas saada süsteemianalüütikuks?Süsteemianalüütiku tööks on üldjuhul vajalik kõrgharidus või rakenduskõrgharidus IT-alal. Samas on võimalik ka eelneva hariduse pealt ka ümber õppida või töökohal spetsialiseeruda. Ameti baasharidus on ideaalis äriinfotehnoloogia. Samuti on võimalik õppida süsteemianalüütikuks ka mõne muu baashariduse pealt, omandades IT-spetsiifika täiendõppena (nt majandusalane haridus). Võimalik on ka töökohal spetsialiseerumine mõne kindla ärivaldkonna suunal.

Süsteemianalüütiku tööks vajalikku kõrgharidust saab omandada näiteks:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Äriinfotehnoloogia õppekava, Informaatika (bakalaureuseõpe)
• TTÜ IT teaduskond, õppekava (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Tallinna Ülikool, vt Infotehnoloogia juhtimine (magistriõpe)
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala (bakalaureuseõpe)

Süsteemianalüütiku rollist on võimalik liikuda edasi näiteks süsteemiarendaja, projektijuhi, tootejuhi, tiimijuhi või testija ametikohtadele. Samuti on võimalik spetsialiseeruda programmeerimisele, testimisele vms. Samas pole süsteemianalüütiku karjäärivõimalused ainult IT-alased, vaid on võimalik liikuda ka teistesse valdkondadesse. Võimalik on alustada ka oma ettevõttega.

Loe lisaks Haridusportaalist.

Uuri ka: Ärianalüütik, IT-projektijuht

apek

Analüüs, IT ametid, IT haridus, Karjäär, rakenduskõrgharidus, Süsteemianalüütik, tarkvaraarendus, Töö

IT-kliendihaldur peab hoolitsema selle eest, et suhtlus tellimuse teinud kliendiga sujub algusest kuni lõpuni ehk kuni töö valmib. Ta aitab kliendil aru saada, mis võib olla probleem ning kuidas seda lahendada, samuti selgitab kliendihaldur, kuidas uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võib ettevõttele kasu tuua.

„Kliendihalduri suurim väljakutse on luua kliendiga usalduslik suhe, kus koostöös leitakse parim lahendus,“ leiab Maris Leivategija, kes töötab Eesti ühes tuntumas tarkvaraarendusettevõttes Nortal. Tööst suure osa moodustab projektijuhtimine – kliendihaldur peab koos saba ja sarvedega vastutama kogu kliendisuhte eest, alates pakkumiste koostamisest kuni nende teostamiseni koostöös tiimiga.

Maris töötab e-riigi ärilahenduste üksuses, ta juhib kümneliikmelist meeskonda, tema klient on Eesti riik. „Kõige ägedam on see, et mul on koos meeskonnaga võimalik ette kujutada Eesti riigi toimimist tulevikus, mis on lihtne, kiire, kodanikusõbralik, ning seda siis tükk-tüki haaval selliseks ehitada. On tore mõelda, et meie töö tulemusel toimib Eesti riik natuke paremini. Eesti on IT osas paljuski maailmas esirinnas ning on tohutult huvitav teha midagi, mis on maailmas sellel hetkel parim lahendus,“ lisab Maris. „Siin on suur väljakutse lahendada, milline peaks olema hea riiklik teenus kodanikule või ettevõtjale – kuidas see oleks võimalikult lihtne ja kiire.

„Oluline on, et tellija tunneks: tema raha kulutatakse eesmärgipäraselt,“ mõtiskleb Maris. Samuti tuleb aidata kliendil kohaneda tarkvaralahenduste abil toimuvate muutustega tööprotsessides. „Muutused võivad olla ootamatud või rasked. Seetõttu on meie roll aidata kohaneda uue olukorraga, kus tööd jääb vähemaks või see – veel hullem – kaob ära.“ Nortalis on võetud südameasjaks hoolida inimestest ja pürgida selle poole, et ühtki tarkvara ei tehtaks ainult tegemise pärast, vaid muudatuse pärast, mis sellega kaasneb,“ toob Maris välja. Maris usub, et järgneva viie aasta jooksul tööpõld laieneb veelgi.

Kliendihalduri töö on hästi tehtud, kui seatud müügieesmärgid on saavutatud ning teostatud müügitehingud on ettevõttele kasumlikud. Ja kliendid on rahul.

Pärast keskkooli läks Maris Tallinna Ülikooli psühholoogiat õppima. Seejärel töötas ta kahes reklaamiagentuuris projektijuhina ning vahepeal juhtis Ladina-Ameerikas sotsiaalprojekti. Eestisse naastes tekkis tal sõprade eeskujul suurem huvi IT vastu. „Nägin, et kõige suuremad ja mõjukamad projektid sünnivad just IKT valdkonnas. Umbes pool aastat käisin mööda konverentse ja seminare, lugesin hästi palju, kuni lõpuks andis Eesti Post mulle võimaluse ja õpetas mind välja IKT valdkonnas projekte juhtima.“

Töökeskkond, väljavaated, palk

• Enamasti on tegemist istuva tööga, mis eeldab nii iseseisvat tööd arvutis kui ka viibimist kliendikohtumistel ja koosolekutel. Sõltuvalt pakutavast tootest/teenusest ja selle müügitöö ja kliendihalduse korraldamisest ettevõttes, on kontorist välja liikumist erineval määral (nt kliendikohtumistele või messidele). Töö on pigem stressirohke. Aeg-ajalt on võimalik teha ka kaugtööd.
• Kliendihalduri ametikoht on esindatud pea igas ettevõttes (töö võib sisaldada ka IT-projektijuhi töö elemente). Head võimalused on leida tööd nii Eestist kui ka mujalt.
• Tegemist on nõutud ametipositsiooniga, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: müügitöö alased teadmised ja oskused, IT baasteadmised, suhete juhtimise oskus (teadmised kliendi ootuste juhtimisest), eelarvestamise oskus, esinemisoskus.
Mõtlemisoskused: planeerimisoskus, süsteemsus, järjekindlus, lahendustele orienteeritus, prioritiseerimisvõime, loovus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: avatus, suhtlemisoskus, sh läbirääkimisoskus, kõrge pingetaluvus, võime tulla toime muudatustega, koostööoskus, kuulamisoskus, mõjutamisoskus, initsiatiivikus, tolerantsus, empaatilisus, julgus.

Kuidas saada IT-kliendihalduriks?

IT-kliendihalduri ametioskusi saab omandada nii ümberõppes kui ka tasemeõppes. Kliendihalduriks olemise parimaks eelduseks on kas müügitöö või IT-alane tasemeharidus. Emba-kumba võib kompenseerida ka vastav töökogemus.

IT-suunalist toetavat haridust saab omandada näiteks:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Informaatika eriala
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala. Vaata ka IT-mitteinformaatikutele.
• Tallinna Ülikoolis, vt Informaatika

Kliendihalduri ametikohalt on võimalik liikuda sujuvalt edasi näiteks järgmistele ametikohtadele: klienditoe spetsialist, IT-projektijuht.

Loe lisaks Haridusportaalist.

Uuri ka: Klienditoe spetsialist, IT-projektijuht

Testija peab olema uudishimulik, pisut kahtlustav ja samas piisavalt viisakas, kui teiste vigadele osutab. Mari Rüütli töötab testijana tehnoloogiakontserni Fujitsu kontoris. „Põhimõtteliselt on minu ülesanne läbi mängida kõikvõimalikke olukordi, mis lõppkasutajal võivad ette tulla, ning tagada, et tarkvara oskaks vastavalt sellele ka käituda.“ Näiteks on oluline jälgida, et valminud tarkvaraprogrammi jupp ei ajaks katki midagi programmis, millega see ühilduma peab.

Testija kaasatakse igasse tarkvaraprojekti kohe alguses – ka testija peab aru saama, mida klient tahab ning kuidas on planeeritud seda lahendada. „Testija töö on kergelt kaootiline protsess, kus on väga palju suhtlemist projektijuhtide, arendajate ja analüütikutega, kellele on vaja lõputult küsimusi esitada.“ Maril tuleb testimise käigus leitud vigadest raporteerida, tekkinud ebakõlad välja selgitada ja otsustada, kas arendus on valmis või mitte.

Uusi teadmisi ei omanda Mari seejuures mitte ainult tehnoloogiavallas, vaid ka mujal. Viimati näiteks viis ta end kurssi hobuste valdkonnaga. „Riigiasutuse jaoks tuli luua hobuslaste register ja sellega seoses pidin kaevuma lõppkasutaja ehk aretusühingute maailma, et aru saada nende vajadustest ning ootustest,“ räägib Mari.

Projektid võivad kesta pool aastat kuni aasta, mille jooksul kokku pandud tiim koos töötab. Näiteks töötab Mari umbes 30-liikmelises arendustiimis ja on üks kaheksast tarkvaratestijast. Kõik hommikud algavad Skype’i koosolekuga, kus iga tiimiliige räägib oma plaanidest ja sellestki, kas tal on sealjuures mingeid lahendamist vajavaid probleeme. Testija töö on hästi tehtud, kui testimisplaanid on disainitud ja ellu viidud ning testitava kvaliteet tagatud.

Testija ametikohalt on võimalik liikuda nii analüütikuks kui ka arendajaks.

Mari õppis täiesti tavalises maakoolis Kanepis. „Teadsin, et tahan õppida midagi, mis on seotud matemaatikaga, aga pole päris matemaatika, ning kus on eeldus head palka teenida,“ ütleb Mari. Seetõttu valiski ta Tartu ülikooli informaatikaeriala.

Töökeskkond, väljavaated, palk

• IT-testija töötab enamasti kontoris. Ta osaleb aktiivselt koosolekutel ning suhtleb erinevate osapooltega kvaliteedinõuete täpsustamiseks ning testimise tulemuste edastamiseks. Enamasti on tegemist istuva tööga, mistõttu sobib see ka liikumispuudega inimestele. Võimalik on teha ka kaugtööd.
• IT-testija positsioon on esindatud pea igas suuremas organisatsioonis. Eriti oluline on testija roll organisatsioonides, kus iga väiksemagi eksimusega on seotud suured riskid (nt tootmine, finantsasutused, telekommunikatsiooni ja energeetikavaldkonna organisatsioonid).
• Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: teadmised infosüsteemide ülesehitusest ning toimimise põhimõtetest (sh süsteemide integratsioonid), infosüsteemide disainist ja arendamisest (ideaalis võimekus ka ise koodi kirjutada), kvaliteedijuhtimise põhimõtetest (sh „black box“ ja „white box“ testidest), probleemide juhtimisest.
Mõtlemisoskused: oskus näha detaile, oskus leida ja märgata ebakõlasid, lahendustele orienteeritus (soov panna asju funktsionaalsemalt tööle), täpsus ja tähelepanelikkus, süsteemsus, põhjalikkus, järjekindlus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: suhtlemisoskus, koostööoskus, avatus uuendustele, rutiinitaluvus, pingetaluvus.

Kuidas saada IT-testijaks?

IT-testija ametioskusi saab omandada nii ümberõppes kui ka tasemeõppes. Lihtsa täiendõppe tulemusena saab alustada noorem-testijana, ent professionaalsel tasemel testimine eeldab tasemeharidust. Ideaalne ettevalmistus on tarkvaraarenduse õppekava, mis annab tehnilise ettevalmistuse nii IT-süsteemide mõistmiseks kui ka oskused tarkvara loomiseks.

Vastavasisulist kõrgharidust saab omandada näiteks:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Informaatika eriala
• TTÜ Infotehnoloogia Kolledž, vt IT-süsteemide arenduse eriala
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala
• Tallinna Ülikoolis, vt Informaatika eriala

IT-noorem-testijaks on võimalik tulla ka otse koolipingist. IT-testija positsioonilt on võimalik areda nii testijuhiks, tarkvaraarendajaks, analüütikuks kui ka näiteks kvaliteedijuhiks.

Loe lisaks Haridusportaalist.

Uuri ka: Tarkvaraarendaja

Kasutajamugavuse spetsialist töötab selle nimel, et mõista, mida ühe veebilehe või äpi kasutaja tegelikult vajab. Ta uurib välja, mis oleks kasutaja jaoks parim lahendus ning analüüsib, milliseid probleeme võib veebilehte või äppi/rakendust kasutades tekkida. Selle info saamiseks tuleb kasutajatega suhelda ning loodavaid lahendusi testida. Ettevõtted on hakanud mõistma, et toote edukus sõltubki sellest, kas tulevastel klientidel on seda mugav kasutada.

Veel natuke aega tagasi oli Jaan Margus üks vähestest kasutajamugavuse (ehk UX – user experience) spetsialistidest Eestis. Viimastel aastatel on ta töötanud Telias koos erinevate projektitiimidega, vastutades selle eest, et ettevõtte teenused oleksid lihtsalt ja mugavalt kasutatavad ning arusaadavad igas vanuses ja kasutajakogemustega inimestele. Selle väljaselgitamiseks kasutab ta mitmeid meetodeid, neist sagedamini kasutajamugavuse teste. „Kutsun maja seest või väljast 3–5 inimest ning annan neile 5–10 ülesannet. Ise vaatan kõrvalt, mida nad teevad, kuidas ekraanil liiguvad ja mida küsivad. Selle pealt näen, kus ja millega tekivad probleemid,“ kirjeldab Jaan oma töömeetodeid.

Näiteks on Jaan uurinud, kuidas parandada nuti-TV kasutajamugavust. Tuleb välja, et on mitmeid teenuseid, mida inimesed ei oskagi kasutada, kuigi keskkond peaks kõigile sobima. Arendustiim otsustas vahepeal proovida numbriteta telekapulti kasutusele võtta hoolimata sellest, et testid näitasid, et kasutajad eelistavad numbritega pulte. „Uskusime, et kasutajad harjuvad kahe nädalaga ära. Paraku nii ei läinud. Seda näitasid nii üldine tagasiside kui ka meie enda küsitlused. Kogusime paar kuud kasutajate tagasisidet ja kaardistasime numbritega puldi vajalikkust ning aasta hiljem võtsime paralleelselt taas kastutusele numbritega puldi. Ehk et siit õppetund – kuula oma teenuste tarbijaid,“ tõdeb Jaan. Tähtis on analüüsivõime, et osata õigeid järeldusi teha ning ise ka lahendusi välja pakkuda.

Kasutajamugavuse spetsialisti töö on hästi tehtud, kui valminud on kasutajasõbralik veebilahendus või rakendus, kus info on selgesti sõnastatud ning kiirelt ja mugavalt ülesleitav. Lahendus peab olema usaldusväärne.

Jaan valis Rakvere reaalgümnaasiumisse minnes teatrikallakuga klassi ning ülikooli läks ta õppima multimeedia valdkonda. Tudengina asus ta toonasesse Elioni tööle tehnilise toe spetsialistina, edasi liikus ta siis, kui märkas majasisest tööpakkumist kasutajakogemuse projektijuhi kohale.

Töökeskkond, väljavaated, palk

• Kasutajamugavuse spetsialisti töö hõlmab nii arvutikasutust kui ka tavakasutajatega suhtlemist ning meeskonnatööd. Sõltuvalt tööülesannetest võib ametikoht nõuda üsna palju liikumist, mis aga ei välista sobivust ka liikumispuudega inimestele.
• Kasutajamugavuse spetsialist on oluline osa meeskonnast näiteks IT-, veebi-, turundusagentuurides, start-up’ides ja teistes ettevõtetes, mis tegelevad kasutajakesksete lahenduste loomisega.
• Ametikoht on rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, Eestis on kasutajamugavus spetsialistide järele üha kasvav nõudlus. Kasutajamugavuse spetsialisti töötasu on üle Eesti keskmise.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: erinevate tehnoloogiate ja seadmete tundmine ning kasutamisoskus, uuringute ja testide läbiviimise oskus (sh intervjueerimine ja kogemuste kogumine), huvi IT, tehnikamaailma ja disaini uute suundade vastu, teadmised tootearendusest ja graafilisest disainist, inimeste käitumismustrite ja psühholoogia tundmine, kasuks tuleb pilvetehnoloogiate tundmine.
Mõtlemisoskused: oskus näha nii suurt pilti kui ka detaile, võime orienteeruda erinevate osapoolte vahel (tellija, kasutaja, arendaja, disainer jne), süsteemne mõtlemine, lahendustele orienteeritus, analüüsivõime, sihikindlus, täpsus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: loovus ja hea kujutlusvõime, oskus edastada sõnumeid, esinemisoskus, avatus uuendustele, suhtlemisoskus, koostöövalmidus, empaatiavõime.

Kuidas saada kasutajamugavuse spetsialistiks?

Ametioskusi saab omandada nii ümberõppes kui ka tasemeõppes. Kasutajamugavuse spetsialisti tööd on võimalik teha väga erineva haridusliku taustaga. Kasuks tulevad nii IT-, disaini-, turundus- kui ka psühholoogia ja antropoloogia alased teadmised.

Kasutajamugavuse spetsialisti jaoks vajalikku haridust saab näiteks omandada:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt informaatika õppekava 
• Tartu Ülikoolis, vt informaatika õppekava 
• Tallinna Ülikoolis, vt inimese ja arvuti interaktsiooni magistriõppekava
• Eesti Kunstiakadeemias, vt digitootedisainer (BA-tase) ja interaktsioonidisainer (MA-tase, inglise keeles)
• Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, vt meedia ja reklaamidisaini õppekava
• Tartu Rakenduslik Kolledž. UX/UI disaini nooremspetsialist

Kasutajamugavuse spetsialisti ametikohalt on sõltuvalt huvidest võimalik edasi liikuda nt IT-projektijuhiks, veebidisaineriks, analüütikuks, aga ka arendus- ja tootmisjuhiks.

Loe lisaks Haridusportaalist.

Uuri ka: Veebiarendaja

Klienditoe spetsialist abistab arvutikasutajaid tehniliste probleemide korral nii telefoni kui ka meili teel. „Minu töö on kliendi murede lahendamine ja klienditoe konsultantide koolitamine. Minu töö tulemus on töötav ühendus ja rõõmus klient,“ selgitab klienditoe rikete halduse spetsialistina töötanud Maarius Kastemäe.

Maariuse peamine tööülesanne oli klientidele pakutavate teenuste tõrgete lahendamine. Kui konsultant-nõustaja võtab kliendi kõne vastu ja ei suuda tema muret lahendada, siis suunatakse kõne edasi tehnikule või riketesse ehk Maariusele, kes leiab olukorrale lahenduse. Teiseks osaks Maariuse töös on klientidega tegelevate nõustajate koolitamine. Kui on näha, et midagi tehakse korduvalt valesti või saaks teha paremini, siis on tema ülesanne konsultante juhendada.

Maarius naudib klientidega suhtlemist. On ju meeldiv saada rahulolevalt kliendilt head tagasisidet. Miski pole raske, kui oled hästi meelestatud. „Kõik oleneb mõtlemisest, igal asjal on lahendus,“ rõhutab Maarius. „Kui noor inimene kaalub klienditoe spetsialisti ametit, siis esimene asi, millele ta peaks mõtlema, on see, kuidas süsteem töötab ja miks see just nii töötab. Kui tal on sisemine huvi ja soov mõista asjade olemust ja toimimist, siis tuleb ka teadmine. Kasuks tuleb ka kuulamisoskus. Tähtis on meeskonnas töötamise oskus.

Klienditoe spetsialist on oma tööd teinud hästi, kui taastatud on teenuse ja kliendi tööks vajalike IT-süsteemide kvaliteetne toimimine. Klient on saanud informatsiooni nii probleemi tekkimispõhjuste kui ka lahendamise kohta. Klienditoe spetsialisti töö kvaliteedimärk on rahulolev klient.

IT-huvi tekkis Maariusel koos esimese arvutiga koolipoisina Kadrina keskkoolis. Pärast 9. klassi lõpetamist läks ta õppima Rakvere ametikooli laomajanduse arvutiteenindust. Hiljem sai Maarius tööle Teliasse, kus töötab tänaseni. Alguses vastas ta kliendikõnedele, kuid juba üle aasta on ta olnud rikete halduse spetsialist.

Töökeskkond, väljavaated, palk

• Klienditoe spetsialisti töös tuleb suhelda klientidega otse, vajadusel ka nõustajate ja tehniliste spetsialistidega. Töövahendiks on erinevad suhtlust võimaldavad vahendid, sh arvuti, telefon jms. Ette võib tulla pingelisi olukordi. Kliendiprobleemide lahendamiseks on vajalik kiire reageerimine ja lahendustele orienteeritus. Töö nõuab ka mõnevõrra liikumist, kuid võib sobida ka liikumispuudega inimesele. Olenevalt ettevõtte sisesest töökorraldusest sobib ka kaugtöö tegemine.
• Tehnoloogia on pidevas arenemises, mistõttu peavad ettevõtted pakkuma klientidele igakülgset tuge ja abi teenuse kasutamiseks ja selle kvaliteedi tagamiseks. Kasutajatoe spetsialistid on ettevõtetes hinnatud töötajad, sest juhivad suhtlust kliendiga ning pakuvad igakülgset abi. Töö on vaheldusrikas, pideva õppimise käigus on võimalik oma töökohal ka edasi areneda.
• Klienditoe spetsialisti ametikoha töötasu jääb Eesti keskmise töötasu piiridesse. Samas tuleb silmas pidada, et tihti sõltub palk ka töövastutusest ja ülesannetest.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: huvi erinevate tehnoloogiate vastu, tehniline taiplikkus, suhete juhtimise oskus, IT-alased baasteadmised.
Mõtlemisoskused: lahendustele orienteeritus, analüüsioskus, järjekindlus, täpsus, prioritiseerimisvõime, planeerimisoskus, loovus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: väga hea suhtlemisoskus, selge eneseväljendamine, võõrkeelte oskus, soov teisi aidata, empaatilisus, hoolivus, kannatlikkus, koostööoskus, avatus, pingetaluvus.

Kuidas saada klienditoe spetsialistiks?

Klienditoe spetsialisti tööks vajalikud oskused ja teadmised saab omandada nii kutse- kui rakenduskõrghariduse baasilt. Samuti on võimalik klienditoe spetsialisti ametikohale asuda ümberõppe läbimisel. Kooli lõpetamise järel on võimalik IT- ja telekommunikatsioonivaldkonnas koheselt ka ametisse asuda.

Klienditoe spetsialisti tööks vajalikku haridust saab omandada näiteks:

• Rakvere Ametikoolis, vt IT-süsteemide nooremspetsialisti õppekava (kutseharidus)
• Järvamaa Kutsehariduskeskuses, vt IT-tugiisiku eriala (kutseharidus)
• TTÜ Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, vt IT-süsteemide administreerimise eriala (bakalaureusõpe)
• Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis, vt Rakendusinfotehnoloogia eriala (rakenduskõrgharidus)

Klienditoe spetsialisti kohalt on võimalik liikuda näiteks koolituse või müügitöö suunale (infosüsteemi konsultant, koolitaja, kasutajamugavuse spetsialist). Sügavama IT-huvi ja täiendõppe korral saab tööle asuda ka tarkvaraarenduse, -analüüsi või testimise suunal. Juhtimispotentsiaali korral on võimalik võtta vastutus ka juhtival ametikohal.

Loe lisaks Haridusportaalist.

Uuri ka: Tehnilise toe spetsialist

Programmeerija töö on tarkvara loomine ehk kõik see, mida on vaja riistvara tööle panemiseks – programmid, mille abil arvuti suudab täita erinevaid ülesandeid, otsida teavet ning töödelda andmeid jm. Programmeerimiskeele väga hea omandamine on üks esimestest oskustest, mis on programmeerijana töötava Raimo Luurmanni sõnul vältimatu.

Erinevaid programmeerimiskeeli on tema sõnul olemas mitmed kümned (näiteks Python, PHP, C, Java). „Üldiselt liigutakse tänasel päeval selles suunas, et toimub spetsialiseerumine ning üks programmeerija teeb vaid ühte kindlat programmi osa. Arvuti ei pea olema üldse kogu nende elu,“ ütleb Raimo.

Ilmselt kõige olulisem hea programmeerija omadus on väga hea loogilise mõtlemise võime. Programmeerija peab oskama luua seoseid. „Ega programmeerija ei loo programmi arvutis, ta loob selle peas ja lihtsalt jäädvustab arvutisse,“ selgitab Raimo tavakeeles programmeerija mõttekulgu. “Hea loogik on suure tõenäosusega ka hea matemaatik, ent samas matemaatika valdamine ei ole heaks programmeerijaks saamise tingimusteta eeldus,“ annab ta oma jutuga kindlasti paljudele julgust. Kindlasti peab programmeerija olema ka punktuaalne, et vältida vigade teket.

Raimo sõnul on tavaprogrammeerimise kõrval levimas ka paarisprogrammeerimine, kus ühe arvuti taga istuvad kaks programmeerijat. „Ühe tunni jooksul üks programmeerib, teine jälgib ja kontrollib ning seejärel rollid vahetuvad.“ See aitab efektiivsust oluliselt tõsta. Kuigi taolise meetodi puhul muutub tähtsaks ka tiimitöö, on siiski tõsi ka see, et hea programmeerija võib töötada ka üksi ning infot saab läbi interneti vahetada kas või maailma teisest otsast.

Programmeerija peab suutma konkureerida kolleegidega, kes asuvad näiteks kusagil Aasias. „Ja sealne konkurents ei ole mitte hõre,“ toob ta lõpetuseks konkreetse võrdluse.

Raimo alustas arvutitega tööd peaaegu 30 aastat tagasi ning on loonud oma tarkvaraettevõtte ning programmeerinud uue, lihtsasti kasutatava ning soodsa majandustarkvara Umüük. Kooli ajal osales ta arvutiringis. Esialgu huvitas teda eelkõige riistvaraline pool, see tähendab arvutid kui elektroonilised seadmed. Hiljem Tallinna Polütehnikumis automaatikat õppides ehitas noormees ajakirjast saadud jooniste põhjal omale esimese arvuti ning kirjutas sinna peale ka esimese tarkvara.

Töökeskkond, väljavaated, palk

• Programmeerija töötab kontoris. Ametlik tööaeg on enamasti viis päeva nädalas. Tööpäeva pikkus oleneb projektide hulgast, tähtaegadest ja tegevuse kavandamisest. Tööde tähtaja lähenemisel võib töökoormus suureneda ning aeg-ajalt võib tekkida vajadus teha tööd ka nädalavahetustel ja õhtuti, mis võidakse hüvitada vabade päevade või rahalise lisatasuga. Töö on vaimselt pingeline ja möödub põhiliselt istudes. Ohud on sundasend arvutiga töötamisel, koormus silmadele ja kätele.
• Programmeerija amet avab palju uksi – mitmed tuntud ettevõtete juhid on alustanud oma karjääri just programmeerijana. IKT tööstusharu on tihedalt seotud teiste valdkondadega, mis tähendab, et spetsialistil on võimalik saada hea töökoht ükskõik millises tööstusharus alates IKT-ettevõtetest kuni muusika-, toiduaine- või näiteks puidutööstuseni. Paljud spetsialistid pakuvad oma teenuseid vabakutselisena oma ettevõtte alt.
• Programmeerija töötasu oleneb tema oskustest, loodava süsteemi keerukusest ja kindlasti tehtud töö kvaliteedist. Töötasuks on üldjuhul põhipalk ja heade tulemuste eest ka tulemustasud. Üldiselt on programmeerijad hästi tasustatud.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: tarkvara loomise süsteemide ja programmeerimiskeelte tundmine, teadmised testimisest, tarkvaralahenduste juurutamise oskus, laiahaardelised teadmised infotehnoloogiast.
Mõtlemisoskused: loogiline, algoritmiline ja analüütiline mõtlemine, tehniline loovus, süvenemisvõime, õppimis- ja enesetäiendamistahe.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: koostöö- ja kohanemisvõime, korrektsus ja täpsus, suhtlemisvalmidus, enesedistsipliin ja stressitaluvus, vastutustunne, orienteeritus tulemustele.

Kuidas saada programmeerijaks?

Üldhariduskooli õppeainetest tuleks suuremat tähelepanu pöörata matemaatikale, inglise keelele ja tööõpetusele. Töö eeldab kindlasti pidevat juurde õppimist ning enda harimist uutes tarkvaratehnika ja arenduse metoodikates. Programmeerija baasharidust saab omandada nii kutse- kui ka kõrgkoolis.

Koodikirjutamisoskust saab omandada:

• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Arvutisüsteemide ja Informaatika õppekavad (bakalaureuseõpe)
• TTÜ, vt IT süsteemide arenduse eriala(rakenduskõrgharidus)
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika eriala (bakalaureuseõpe)
• Tallinna Ülikoolis, vt Informaatika eriala (bakalaureuseõpe)

Ennast täiendades ja töökogemust omandades on programmeerijatel võimalik karjääriredelil edasi liikuda tiimijuhiks, IT-juhiks või mõnele muule vastutusrikkale ametikohale.

Loe lisaks Haridusportaalist.

Uuri ka: Süsteemianalüütik, Tarkvaraarendaja

„Esmajärguline minu töös on muidugi koodi kirjutamine,“ räägib Proeksperdis tarkvaraarendajana töötav Kadri-Liis Kusmin oma tööst. „Paljud arvavad, et koodi kirjutamine on raske. Tegelikult on kõige raskem mõista kliendi ootusi.“ Arendamine on Kadri-Liisi hinnangul tänapäeval nii lihtne, sest kõik vastused on internetis käeulatuses.

„Alguses kartsin olukorda, kus ma ei tea vastuseid. Aga nüüd olen aru saanud, et ma ei ole Wikipedia. Eelkõige on oluline osata infot hankida ja seejärel seda kategoriseerida,“ tõdeb Kadri-Liis. Naisterahvaid töötab tarkvaraarendajatena vähem, rohkem on projektijuhte ja testijaid. Samas on uuringud näidanud, et naised kirjutavad puhtamat ja „ilusamat“ koodi. „Kasvatuse tõttu oleme korralikumad ja ressursisäästlikumad ning koodi kirjutamisel tuleb samamoodi toimida. Arvutiressursi säästmine on konkreetne kvaliteedinäitaja,“ jutustab Kadri-Liis.

Tarkvaraarenduses kasutatakse palju scrum-metoodikat, mis koosneb ühe nädala kuni kuu pikkustest arendusetappidest. Inimesed jaotatakse väikesteks meeskondadeks, igal lühietapil ehk sprindil kasutatakse spetsiaalset “tahvlit”, kuhu märgitakse tegevused ja ülesanded. Peale igat etappi arutatakse, kuidas läks ja mida teinekord teistmoodi teha. „Lühemad sprindid on kasulikud eelkõige selleks, et kliendile näidata arengut.“ Ka klient näeb, kui suur töö on ühe etapi taustal tegelikult käimas.

Kadri-Liis soovitab programmeerimishuvilistel alustada kodulehtedega, sest sellest saab kiire tagasiside oma tööle. „Sealt tekib hasart, et suudad midagi kontrollida.“ Veel paneb ta noortele südamele, et IT-d õppima asudes ei tasu oma muid huvisid sinnapaika jätta – nišiteadmine mõnest muust valdkonnast tuleb alati kasuks.

Töö on hästi tehtud, kui välja töötatud tarkvaralahendused on töökorras ning vastavad kliendi vajadustele. Head tarkvaraarendajad on kõrgelt hinnatud ja pea iga nädal laekub konkurentidelt postkasti üleostmispakkumisi. Tarkvaraarendaja ametist liigutakse tavaliselt edasi pigem ärivaldkonda ja juhtivamate ametite poole.

Kadri-Liis on pärit infotehnoloogide perest. Koodi kirjutamiseni jõudis ta siiski omal käel ning alustas kodulehtede tegemist. „Aga ülikoolis olid paljud minust progemises palju tugevamad ning pidin küünte ja hammastega end läbi närima.“ Pärast ülikooli sattus ta tööle analüütik-projektijuhiks. Kui tema kolleeg oli programmeerimistöödega ülekoormatud, pakkus Kadri-Liis end talle appi. „Ta julgustas mind palju ja oli aus – kui oli ikka kehv kood, siis ta ka nii ütles.“ Töö kõrvalt omandas Kadri-Liis ka IT-juhtimise magistrikaardi ja hiljuti astus doktorantuuri infoühiskonna tehnoloogiate õppekavale.

Töökeskkond, väljavaated, palk

• Tarkvaraarendaja peamine töövahend on arvuti, millel valmib kood. Enamasti käib töö kontoris, kuid koodikirjutamist on võimalik teha ka distantsilt. Olenevalt töökorraldusest ja projektist, on vaja aeg-ajalt suhelda ka projekti teiste osapooltega, sh klientide ja kolleegidega, ning osaleda koosolekutel. Enamasti on tegemist istuva tööga, mistõttu sobib see ka liikumispuudega inimestele. Sõltuvalt projekti faasist võib töö olla periooditi pingeline.
• Tarkvaraarendus on üks kiiremini arenevaid valdkondi maailmas, kus heade spetsialistide järele on pidevalt suur nõudlus, mistõttu tarkvaraarendaja leiab hõlpsasti tööd ka väljaspool Eestit. Amet on suuresti rutiinivaba ning pakub pidevat pinget. Tööd leitakse väga erinevates valdkondades, näiteks panganduses, logistikas, meditsiinis, tööstuses jm. Mitmed tuntud ettevõtete ja start-up’ide juhid on alustanud oma karjääri just tarkvaraarendajatena.
• Ametikoht on nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil nõutud ametipositsioon, mille töötasu alumine määr ületab Eesti keskmise töötasu.

Teadmised, oskused ja eeldused

Erialased pädevused: põhjalikud teadmised infotehnoloogiast, vähemalt ühe programmeerimiskeele oskuslik valdamine, andmebaaside ja operatsioonisüsteemide tundmine, teadmised süsteemide integratsioonist, testimisest, infosüsteemide turbest, dokumentatsiooni koostamisest, huvi innovaatiliste tehnoloogiate vastu.
Mõtlemisoskused: analüütiline ja loogiline mõtlemisoskus, tehniline loomingulisus, süvenemisvõime, õppimis- ja enesetäiendamistahe, innovaatilisus, süsteemsus, probleemide lahendamise oskus.
Emotsionaalsed soodumused ja suhtlemisoskused: meeskonnatööoskus, püsivus, täpsus ja korrektsus, kohanemisvõime, vastutusvõime, suhtlemisvalmidus.

Kuidas saada tarkvaraarendajaks?

IT-tarkvaraarendajaks saab nii ümberõppe kui ka erialase hariduse kaudu: tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialisti erialal saab õppida pärast põhikooli lõpetamist kolmes koolis; noorem tarkvara-arendajaks saab kas kutsekoolijärgselt või täiendõppe läbimise tulemusena, ülejäänud kutsealad eeldavad erialast kõrgharidust. Lisaks pakuvad mitmed haridusasutused ka ümberõppe võimalust. Programmeerimisoskus on valdavalt seotud reaalkallakuga.

Tarkvaraarendamist ja koodikirjutamisoskust saab omandada näiteks:

• Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus: tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialist (kutseõpe)
• Tallinna Tehnikaülikoolis, vt Arvutisüsteemide ja Informaatika õppekavad (bakalaureuseõpe)
• Tartu Ülikoolis, vt Informaatika ja Arvutitehnika (bakalaureuseõpe)
• Tallinna Ülikoolis, vt Informaatika eriala (bakalaureuseõpe)
• TTÜ Infotehnoloogia teaduskonnas, vt IT süsteemide arenduse eriala (bakalaureuseõpe)
• Tallinna Polütehnikum. Tarkvaraarendaja.
• Tallinna Tööstushariduskeskus. Noorem tarkvaraarendaja.
• Tartu Rakenduslik Kolledž. Tarkvaraarendaja.

IT-tarkvaraarendaja rollist on võimalik liikuda edasi näiteks tarkvaraarhitektiks, IT-projektijuhiks, IT-analüütikuks, IT-juhiks, ettevõtjaks.

Loe lisaks Haridusportaalist. Vaata VIDEOT.

Uuri ka: Programmeerija, IT-projektijuht, IT-testija