Pauligi riskikapitaliüksus PINC on liitunud 2,4 miljoni euro suuruse investeerimisvooruga Taani agri-biotööstuse idufirmasse Mycoverse, mis kasutab tehisintellekti ja seenmetaboliite põllukultuuride haiguste tõrjeks. See aitaks vähendada sõltuvust keemilistest taimekaitsevahenditest. Investeering sobitub strateegiliselt Pauligi eesmärgiga tugevdada toidusüsteemi vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust, kiirendades innovatsiooni põllumajanduse väärtusahela alguses. 

Investeerimisvooru vedasid eest Future Food Fund ja High-Tech Gründerfonds (HTGF). PINC-i osalemine toetab Mycoverse’i eesmärki arendada mastaapselt rakendatavaid bioloogilisi taimekaitselahendusi, alustades kartuli-lehemädanikust – ühest Euroopa hävitavaimast põllukultuuride haigusest. 

Mycoverse kasutab tehisintellektil põhinevat avastusplatvormi, et tuvastada paljulubavaid seenetüvesid ning arendab bioaktiivseid metaboliite, mis toimivad nagu keemilised taimekaitsevahendid, kuid ilma elusorganisme kasutamata. Koos ettevõtte tipptasemel seenetootmise tehnoloogiaga võimaldab see lähenemine luua skaleeritavaid bioloogilisi taimekaitselahendusi, mis sobituvad sujuvalt olemasolevatesse põllumajandussüsteemidesse. 

“Kuna Pauligi tegevus sõltub jätkusuutlikest põllumajanduslikest väärtusahelatest, näeme suurt potentsiaali tehnoloogiates, mis aitavad vähendada keemiliste taimekaitsevahendite kasutust ilma töökindlust ohverdamata,” ütles PINC-i vaneminvesteeringute juht Rosemari Herrero.

“Keemiliste taimekaitsevahendite regulatiivne surve Euroopas kasvab, seega suureneb ka vajadus lahenduste järele, mis aitavad tagada saagikuse säilimise, toetades samal ajal mulla tervist ja bioloogilist mitmekesisust. Mycoverse ühendab tugeva teadusliku võimekuse ja skaleeritava tootmislähenemise, mis teeb sellest meie portfelli väga tugeva täienduse.” 
 

Kartuli-lehemädanikust on saanud oluline innovatsiooni suunaja

Taimekaitseturg on muutumas vastuseks arenevatele regulatsioonidele üle Euroopa ning kasvavale huvile jätkusuutlikumate põllumajanduslahenduste vastu. Samal ajal otsivad põllumehed usaldusväärseid viise haigusriskide juhtimiseks, säilitades tootlikkuse ja kulutõhususe. 

Kartuli-lehemädanik on endiselt suur väljakutse kartulikasvatuses ning selle turumaht on ligikaudu 1,9 miljardit dollarit. See rõhutab võimalust innovaatilisteks, biopõhisteks lahendusteks, mis toetavad nii saagikindlust kui ka pikaajalist jätkusuutlikkust. 

Traditsioonilised taimekaitsemeetodid võivad kahjustada mulla tervist, vähendada kasulike putukate hulka ja mõjutada ümbritsevaid ökosüsteeme. Kuna põllumajandus liigub loodussõbralikumate praktikate suunas, on lahendused, mis suudavad lehemädanikku tõrjuda, kaitstes samal ajal mulda, bioloogilist mitmekesisust ja elupaiku, muutumas üha olulisemaks. 

Rahastus toetab Mycoverse’i esimese, kartuli-lehemädanikku sihtiva lahenduse arendamist, mis esindab ligikaudu 1,9 miljardi dollari suurust turuvõimalust. Esimesed potentsiaalsed lahendused on kasvuhoonekatses hästi toiminud ning ettevõte liigub nüüd edasi põllukatsetusteni. 

Mycoverse’i tegevjuht ja kaasasutaja Svend Petersen ütles: “See rahastus võimaldab meil kiiresti laiendada oma põllukatsete programmi, viies meid lähemale töökindlate bioloogiliste taimekaitsevahendite turuletoomisele, mida põllumehed saavad kasutada ilma oma praeguseid praktikaid muutmata.” 

Uue kapitali toel plaanib Mycoverse järgmise kahe aasta jooksul edasi arendada kartuli-lehemädaniku lahenduse põllukindlust ning uurida platvormi võimalusi lisakultuurides, sealhulgas viinamarjades. 

PINC 

PINC on Pauligi riskikapitaliüksus, mis investeerib varases faasis idufirmadesse, mis tegutsevad tuleviku toidu valdkonnas. PINC-i eesmärk on aidata Pauligil uueneda ja kasvada ning panustada maitsvama ja jätkusuutlikuma planeedi loomisesse. 

www.pauliggroup.com/this-is-pinc

Paulig 

Paulig on rahvusvaheline toidu- ja joogiettevõte, mis kujundab uut, jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub Tex Mexi, snäkke, kohvi, maailma toite ja maitseaineid. Ettevõtte brändide hulka kuuluvad Santa Maria, Paulig, Conimex, Risenta, Poco Loco ja Zanuy. Paulig toodab ka tooteid eramärgiks ning tööstusklientidele. 2025. aastal ulatus ettevõtte käive ligikaudu 1,39 miljardi euroni. Paulig asutati 1876. aastal ja kuulub 100% Pauligi perele. Ettevõttel on 13 riigis 2700 töötajat, keda ühendab eesmärk “For a life full of flavour”. www.pauliggroup.com

Mycoverse 

Mycoverse on Taani agri-biotööstuse ettevõte, mis arendab seentel põhinevaid bioloogilisi taimekaitselahendusi. Mycoverse kasutab tehisintellektil põhinevat avastusplatvormi ja arenenud seenetootmise tehnoloogiat, et arendada bioaktiivseid metaboliite, mis võivad asendada keemilisi pestitsiide. Ettevõtte platvorm on loodud toetama skaleeritavaid, andmepõhiseid lahendusi mitmetele kultuuridele, alustades kartuli-lehemädanikust ning tulevikus hõlmates ka viinamarju. 

www.earthbound.dtu.dk/portfolio/mycoverse

Pressikontakt:

Eveli Lentsius    
Pauligi kommunikatsioonijuht Baltikumis   
Ev************@****ig.com   
+372 56668698 

Pauligi majandustulemused 2025. aastal: rekordiline 16% kasv käibes, kasumit mõjutas kõrge toorkohvi hind

2025 oli Pauligi jaoks märkimisväärse kasvu aasta. Käive suurenes võrreldes eelneva aastaga 16% ulatudes 1,39 miljardi euroni. Kasvu vedasid kaubamärgiäris tugev orgaaniline kasv, mida toetasid maailma toitude (World Foods) kategooria, kohv ning ühinemised ja omandamised. Võrreldav EBITDA oli 146,8 miljonit eurot ning tegevuskasum 87,1 miljonit eurot, moodustades 6,3% käibest. Pauligi kasumlikkust mõjutasid negatiivselt rekordiliselt kõrged toorkohvi hinnad ning kõrgemad tegevuskulud.

Peamised näitajad 2025. aastal:

• Pauligi käive kasvas 16% rekordilise 1,39 miljardi euroni (1,19)
• Kogukäibest tuli 49% Põhjamaadest, 39% Euroopa mandriosast, 11% Ühendkuningriigist ja 1% mujalt maailmast
• Võrreldav EBITDA paranes ja ulatus 146,8 miljoni euroni (129,4), mis on 10,6% käibest (10,8)
• IFRSi tegevuskasum oli kokku 87,1 miljonit eurot (77,6)
• Puhaskasum oli 54,1 miljonit eurot (65,8)
• Rahavood põhitegevusest (IFRS) ulatusid 111,7 miljoni euroni (89,9)
• 2025. aasta seisuga oli Paulig võlavaba

Pauligi tegevjuht Rolf Ladau:

„2025. aasta oli meie jaoks märkimisväärse kasvu aasta. Oleme keskendunud oma toiduportfelli laiendamisele nii ühinemiste ja omandamiste kui ka innovatsiooni kaudu. Tänaseks moodustab toiduvaldkond üle 70% meie kogukäibest. Paulig on juhtiv Tex Mexi ettevõte Euroopas ning selle kõrvale oleme kasvatanud tugeva maailma toitude ärivaldkonna, mis jääb meie hinnangul ka tulevikus oluliseks kasvumootoriks.“

„Meie tegevust mõjutasid jätkuvalt rohelise kohvi hinnakõikumised, geopoliitiline ebastabiilsus ning muutuv regulatiivne keskkond, mis mõjutas ka tarbijate kindlustunnet. Keeruline turuolukord nõudis pidevat kohanemist kõigis meie tegevustes.“

Üle miljardi euro käivet toidukategooriates – pikaajalise strateegilise fookuse peegeldus

2025. aasta kasvu vedas eelkõige kaubamärgiäri, mida juhivad sellised brändid nagu Santa Maria, Conimex ja Pauligi kohv.

Orgaanilist kasvu toetasid ka ettevõtete omandamised. 2025. aastal lõpetas Paulig Conimexi kaubamärgi omandamise Hollandis ning jätkas Suurbritannia ettevõtte Panesar Foods integreerimist oma tegevustesse. Need sammud tugevdasid veelgi Pauligi positsiooni maailma toitude kategoorias ning toetasid mitmete uute toodete lansseerimist aasta jooksul.

Kliendikaubamärkide ärivaldkond (omakaubamärgitooted ehk private label ja tööstusklientidele suunatud tooted) moodustas 39% käibest. Selles valdkonnas jäi kasv planeeritust tagasihoidlikumaks.

2025. aasta seisuga oli Paulig võlavaba, mis tugevdas ettevõtte finantsseisu veelgi.

Võimekuse kasvatamine käib koos jätkusuutlikku arenguga

Aasta jooksul alustas Paulig uue tortillaliini ehitust oma Hispaania tehases ning tegi täiendavaid investeeringuid Tex Mexi tegevustesse Belgias, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Hispaanias. Täiendavad investeeringud hõlmasid röstimise, maitsestamise, snäkkide tootmise ja automatiseerimise uuendusi mitmes asukohas, toetades tegevuse efektiivsust ja skaleeritavust.

Ettevõtte ärimuutuste programm, mille eesmärk on ühtlustada protsesse, süsteeme ja andmeid, liikus plaanipäraselt ning 2025. aastal toimus mitu edukat uue süsteemi käivitamist.

Koos nende investeeringutega edenes Paulig ka oma jätkusuutlikkuse eesmärkides. Ettevõte saavutas eesmärgi vähendada oma tegevusest tulenevaid kasvuhoonegaase 38% võrreldes 2018. aasta baasiga ning jätkas väärtusahela heitmete vähendamist, sealhulgas üleminekut biokütusel põhinevale meretranspordile rohelise kohvi ja maitseainete veol. Pauligi kliimaeesmärgid kinnitati uuesti Science Based Targets Initiative poolt vastavuses 1,5 °C sihiga.

Selles pressiteates esitatud teave on auditeerimata.

Pauligi aastaaruanne, sealhulgas finantsaruanded ja jätkusuutlikkuse aruanne, avaldatakse 20. märtsil 2026.

Pressikontakt:

Eveli Lentsius    
Pauligi kommunikatsioonijuht Baltikumis   
Ev************@****ig.com   
+372 56668698 

Paulig on rahvusvaheline toidu- ja joogiettevõte, mis arendab uut jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub kõike maitsvat: Tex Mexi ja maailmaköögi tooteid, snäkke, kohvi ja maitseained. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Poco Loco ja Zanuy. Pauligil on ka edukas kliendibrändide äri, mis hõlmab väärtusbrände, oma kaubamärke ja tööstusklientide tooteid. 2024. aastal oli ettevõtte müügikäive ligikaudu 1,2 miljardit eurot. Paulig asutati 1876. aastal ja kuulub 100% Pauligi perekonnale. Ettevõttes töötab 2700 töötajat 13 riigis, kes kõik tegutsevad meie eesmärgi nimel – elu täis maitseid ehk For a life full of flavour. www.pauliggroup.com/et; pauligpro.com/ee; paulig.ee/ee; santamariaworld.com/ee/. 

Rahvusvaheline toidu-ja joogiettevõte Paulig kaalub efektiivsuse suurendamiseks ja konkurentsivõime tagamiseks Santa Maria kaubamärgi tootmise koondamist Saue tehasesse hiljemalt 2027. aasta suveks. Võimalik muudatus hõlmaks tegevuse lõpetamist Mölndalis, Rootsis ning tootmise toomist Sauele, kus Pauligil juba tegutseb maitseainete, salsade ja kastmete tehas alates aastast 1993. 

Muudatus võimaldaks Pauligil tagada pikaajaline konkurentsivõime, optimeerides tootmisvõimsust ja -kulusid ning jaotades ressursse tõhusamalt. 

„Võimaliku muudatuse eesmärk on tugevdada Santa Maria kaubamärgi pikaajalist konkurentsivõimet. Tootmiskulude tõus on avaldanud survet meie kasumlikkusele ning see muudatus aitaks meil kasvavaid kulusid paremini hallata,“ ütleb Lenita Ingelin, Pauligi kaubamärkide ärivaldkonna vanem asepresident. 

Pauligi Saue tehas kuulub täielikult Pauligile, erinevalt Mölndali tehasest, mis on renditud hoone. Saue tehase omamine annab suurema paindlikkuse investeeringuteks ja tulevaseks kasvuks. Mölndali maitseainete tehase sulgemine mõjutaks kõiki tehase 86 töötajat ning mõningaid ametikohti Mölndali kontoris (kokku 105 ametikohta). Võimalik muudatus on plaanitud lõpule viia 2027. aasta suveks. 

„Kahjuks mõjutab võimalik muudatus meie Mölndalis töötavaid kolleege. Meie prioriteet on toetada igakülgselt kõiki, keda see puudutab. Alustame Rootsis läbirääkimisi töötajate esindajatega (ametiühingutega) vastavalt Rootsi seadustele,“ ütleb Lenita Ingelin. 

Võimalik muudatus ei mõjuta Pauligi teisi üksusi Rootsis. Ettevõte annab Rootsis tööd ligikaudu 490 inimesele ning lisaks Mölndali maitseainete tehasele tegutseb Landskronas Pauligi tortillatehas ja ladu Kungsbackas. Samuti jätkavad Pauligi turundus-, arendus- ja tugifunktsioonid Mölndali ja Solna kontorites. Pauligi Saue kontoris jätkavad sarnased ametid oma tööd tavapäraselt. 

Lõplik otsus tehakse pärast ametiühingutega konsulteerimist vastavalt Rootsi seadustele. 

Faktikast: Pauligi Saue tehas 

• Avatud 1993. aastal kui üks esimesi välisinvesteeringuid pärast Eesti taasiseseisvumist. 
• Peamised tootekategooriad: Santa Maria maitseained, marinaadid ja salsad. 
• Töötajate arv: 84 inimest. 
• Üle 390 erineva toote, mis valmistatakse enam kui 200 erinevast toorainest. 
• Üle 80% toodangust läheb ekspordiks välisturgudele. 

13.01.2026

BELIEF energiavesi ja Heavenly Lemonade karastusjook alustavad koostööd Saku Õlletehasega

Eesti joogitootja BELIEF Water OÜ alustab alates 1. märtsist koostööd Saku Õlletehasega, mille tulemusel saab Sakust BELIEF energiavee ja Heavenly Lemonade karastusjoogi ametlik müügi- ja distributsioonipartner Eesti turul. Koostöö avab mõlemale Eesti päritolu joogibrändile uue arenguetapi ning loob võimalused jõuda laiema tarbijaskonnani.

BELIEF Water OÜ asutaja ja tegevjuhi Raido Kereme sõnul on tegemist olulise sammuga ettevõtte kasvuteekonnal. „Koostöö kogenud ja tugeva partneriga annab meile võimaluse keskenduda oma põhitegevusele ehk tootearendusele ning toetab meie edasist kasvu. Oleme uhked ja tänulikud, et saame teha koostööd nii suure ja kogenud partneriga, “ rääkis ta. 

Kereme märkis, et Saku Õlletehase professionaalne meeskond, ulatuslik distributsioonivõrgustik ja oskusteave aitavad BELIEF Wateril astuda oma kasvuteekonnal järgmise olulise sammu. „Koostöö kaudu saavad kiiresti populaarsust kogunud BELIEF ja Heavenly tuge globaalse Carlsberg Grupi kogemustest, teadmistest ja professionaalsest müügivõrgustikust, mida Eestis esindab Saku Õlletehas,“ kommenteeris Kereme.

Eesti joogiturul annavad valdavalt tooni rahvusvahelised kontsernid ning kohalikule kapitalile kuuluvad tuntud joogibrändid moodustavad turul pigem väiksema osa. BELIEF ja Heavenly on Eestis loodud ning Eesti kapitalil põhinevad joogibrändid, mille arendamisel on arvestatud muutuvate tarbimisharjumuste ja -trendidega. 

„Meie jaoks on eriti tähendusrikas, et tarbijate seas üha enam hinnatud BELIEF ja Heavenly brändid saavad kasvada koostöös partneriga, kes väärtustab kohalikke tegijaid ja aitab neil jõuda suurema publikuni. See on tugev signaal kogu Eesti toidu- ja joogitööstusele – ka väikeselt turult pärit brändidel on võimalik kasvada ja suurte tegijatega edukalt konkureerida,“ lisas Kereme.

Koostöö võimaldab BELIEF energiaveel ja Heavenly Lemonade karastusjoogil keskenduda edaspidi senisest enam tootearendusele ja brändide arendamisele, samal ajal kui müügi, logistika ja jaemüügikanalite eest vastutab Saku Õlletehas.

Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul aitab partnerlus ettevõtte portfelli strateegiliselt laiendada. „Saku Õlletehasel on väga tugev ja pikaajaline kliendibaas ning kogenud müügimeeskond, mis tagavad hea ligipääsu tervet Eestit hõlmava jaeturu ulatuses. Meil on näiteid lähiajaloost, kus me oleme kolmanda osapoole partneri brändide kättesaadavust ja müüki lühikese ajaga mitmekordistanud. BELIEF ja Heavenly kaubamärgid ei konkureeri meie endi brändide ja toodetega, vaid täiendavad meie portfelli ja vastavad klientide mitmekesisele nõudlusele. Meie jaoks on see põnev koostöö ka laiemalt, sest meie partner on start-up’i vaimus – kiire, innovatiivne ja paindlik. Selline sünergia võimaldab meil pakkuda klientidele veelgi paremaid lahendusi,“ ütles Härms.

Nii Saku Õlletehase kui BELIEF Wateri portfelli brändide väärtused, retseptid ja identiteet jäävad koostöö käigus muutumatuks. Koostöö eesmärk on toetada järjepidevat ja jätkusuutlikku arengut Eesti joogiturul.

BELIEF Water OÜ on 2016. aastal tegevust alustanud Eesti joogitootja, kelle portfellis on madala kalorsusega BELIEF energiaveed ja Heavenly Lemonade karastusjoogid. Saku Õlletehas on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev lahjade alkohoolsete jookide ja alkoholivabade jookide tootja, mis kuulub alates 2008. aastast Carlsberg Gruppi. 

Lisainfo:

Riin Oeselg

ri*********@**ku.ee

Kommunikatsioonijuht

Saku Õlletehas

Saarioinen Eesti AS-i turundus- ja tootearendusmeeskonna juhina alustas tööd ligi 20-aastase toidu- ja joogivaldkonna kogemusega Triin Lõoke.

Triin Lõoke on varasemalt vedanud Eesti tuntud kaubamärkide arendamist, teiste seas näiteks Eriti Rammus, Väike Tom, Premia, Rakvere, Tallegg ja Saaremaa Vodka.

„Olen terve oma senise karjääri jooksul tegelenud küsimusega, miks me teatud tooteid toodame ja millist väärtust need tarbijale loovad. Saarioinen pakkus mulle harukordset võimalust ühendada kaks minu suurt kirge ja tugevust: strateegiline turundus ja praktiline tootearendus, mis sünnib tarbija vajadusi süvitsi mõistes. Tahan aidata luua tooteid, mida on põhjust turule tuua ja mis päriselt brändi kasvatavad,“ lisas Lõoke.

2023. aastal kasvuagentuuriga Intense growth HUB liitudes jätkas ta samuti koostööd Eesti toidutootjatega, toetades mitmete edukalt lettidele jõudnud toodete loomist ja turule toomist tugeva andmepõhise vaatega.

Saarioinen Eesti turundus- ja tootearendusjuhina on tema olulisimateks töösuundadeks Mamma brändi tervise põhjalik analüüs, kommunikatsioonikeele uuendamine, tarbijakäitumise süvendatud kaardistamine ja andmeanalüüsi toomine tootearendusse ning jätkusuutliku pakendiarenduse hoogustamine.

„Saarioinen ja Mamma kaubamärk on täna väga erilises arenguetapis. Lõppenud aastal tehtud ja tänavu jätkuvad investeeringud loovad tugeva aluse järgmiseks kasvuhüppeks nii kodu- kui ka eksporditurgudel. See eeldab väga tõhusat koostööd turunduse ja tootearenduse vahel ning innovatsioonikultuuri juurutamist. Pole kahtlustki, et selline väljakutse paneb igal turundajal silma särama,“ tõdeb Lõoke.

Saarioinen Eesti juht Aivo Varemi sõnultoob Triin ettevõttesse haruldase kombinatsiooni strateegilisest mõtlemisest ja väga praktilisest turunduse ja tootearenduse oskusest.

„Triinu 20-aastane kogemus Eesti juhtivate toidubrändide kasvatamisel ning tugev andmepõhine lähenemine annavad meile kindluse, et Mamma brändi järgmine kasvuhüpe sünnib tarbijate vajadusi päriselt mõistes. Triin liidab turunduse ja tootearenduse üheks tervikuks, mis kiirendab meie innovatsioonivõimet ja aitab luua tooteid, millel on päriselt mõju,“ sõnas Saarioinen Eesti juht Aivo Varem.

Varasemalt on Triin Lõoke juhtinud turundust ja tootekategooriate arendust Premia Tallinna Külmhoones. Samuti töötas ta kolmeteist aastat HKScan Estonias (tänane Maag Grupp), kus vedas Baltikumi brändi-, kommunikatsiooni- ja ka tooteportfelli arendust. Tema kogemused hõlmavad nii suurte tootmisinvesteeringute ettevalmistamist, turu-uuringuid, pakendiarendust, tooteliinide käivitamist kui ka komplekssete lansseerimiste strateegilist planeerimist.

Lisaks praktilisele kogemusele on Triin Lõokesel tugev akadeemiline taust. Tal on Tallinna Tehnikaülikoolist turunduse magistrikraad ning magistrikraad äriprotsesside juhtimise alal (cum laude). Ta jätkab õpinguid Tallinna Ülikoolis organisatsioonikäitumise magistriõppes.

Lisainfo:

Triin Lõoke

Turundus- ja tootearendusjuht
Saarioinen Eesti OÜ
+372 51 19 499
Tr*********@********en.ee
www.mamma.ee

Liidud rõhutavad, et toetavad jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu suurendamist, kuid leiavad, et valitud lahendused ei ole proportsionaalsed ning nihutavad ebamõistliku finantsriski ettevõtjatele ja taaskasutusorganisatsioonidele (TKOd). Seadus paneb TKOdele suuremad kohustused, kuid ei ütle selgelt, kuidas nende kohustustega kaasnevad kulud kaetakse. Praktikas tähendab see, et TKOde kasvavad kulud peavad kinni maksma tootjad.

Üheks oluliseks probleemiks on vanapaberi kogumise ja käitlemise korraldus. Seaduse järgi kogutakse edaspidi paber- ja kartongpakendid koos muu vanapaberiga ning jäätmevaldaja tasu on fikseeritud 0,50 eurot mahuti tühjenduse kohta, sõltumata selle suurusest ja tegelikest kuludest. Kui kogumise ja käitlemise kulud ületavad saadava tulu, jääb vahe TKOde kanda, kuid neil puudub õigus neid kulusid jäätmevaldajatelt sisse nõuda. Kuna vanapaber, nagu ajalehed ja majapidamispaber, ei ole pakend, ei ole tootjatel ega taaskasutusorganisatsioonidel seaduse järgi kohustust selle käitlemise kulusid kanda. Seetõttu ei ole põhjendatud panna vanapaberi kogumise ja käitlemisega seotud kulusid taaskasutusorganisatsioonidele olukorras, kus neid kulusid ei hüvitata täies ulatuses. Liitude hinnangul riivab see ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust.

Probleemiks on ka  pakendijäätmete kogumise süsteem. Seadus annab kohalikele omavalitsustele keskse rolli tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel, kuid ei taga, et TKOdele antakse üle piisavad kogused sihtarvude täitmiseks. Samas vastutavad just tootjad ja TKOd seadusest tulenevate taaskasutuse eesmärkide täitmise eest ning ebapiisavate koguste korral ähvardab neid kõrge pakendiaktsiisi maksmise kohustus.

„Toetame jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu suurendamist, kuid seda ei tohi teha ettevõtjate arvelt viisil, kus neile pannakse kohustusi võimaluseta tegelikke kulusid katta. Praegusel kujul riivab seadus ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ning tekitab ettevõtjatele ja taaskasutusorganisatsioonidele põhjendamatuid riske,“ ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp rõhutas, et mõju ulatub lõpuks ka tarbijateni. „Taaskasutusorganisatsioonidele pandud kohustustega kaasnevad kulud kanduvad edasi tootjatele, kes peavad vastavalt pakendiseadusele tagama pakendite turult kokku kogumise ja ringlusse suunamise. Toidutööstuste puhul tähendab see otseselt kasvavaid kulusid, mis lõpuks kajastuvad ka toidukaupade hinnas. Seadus ei tohiks viia olukorrani, kus tarbijad peavad maksma kinni süsteemi puudujäägid,“ sõnas Potisepp.

KTK ja ETL leiavad, et seaduse eesmärgid on olulised, kuid nende saavutamiseks tuleb valida lahendused, mis jaotavad vastutuse ja kulud õiglaselt ning on kooskõlas põhiseadusega. Seetõttu paluvad liidud presidendil jätta seadus välja kuulutamata ja suunata see riigikogusse uuesti läbivaatamiseks.

Lisainfo:

Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit

Juhataja
si***@*******it.ee

+372 50 46 547

27.11.2025

Kolm laiapõhjalist Eesti ettevõtjate esindusorganisatsiooni on sügavalt mures kavandatava jäätmereformi suuna ja võimalike tagajärgede pärast.

Ametnikud ja poliitikud on avalikkusele jätnud mulje, et jäätmereformi põhirõhk on jäätmete liigiti kogumise arendamisel ja uuele tasemele viimisel, aga tegelikult on  jäätmereformi raames kavas palju suuremad ja olulisemad muudatused, millest avalikkuses ei räägita. Just nendele hästi varjatud muudatustele, mis mõjutavad otseselt nii ettevõtteid kui ka tarbijaid, soovivad kolm organisatsiooni oma ühisavalduses tähelepanu juhtida. 

Riigikogus 3. detsembril teisele lugemisele jõudva jäätmereformiga seotud menetlustes on toimunud järske pöördeid, vastuolulisi muudatusi  ja poliitilist survet, mis viitavad sellele, et fookus ei ole ringmajandusel ega keskkonnal. Ametlik narratiiv on „tõhusam jäätmehooldus“, sisuline mõju on aga turu sulgemine erasektorile munitsipaalettevõtete kasuks.

Ligi kaks aastat väljatöötamisel olnud jäätmereform ei lahenda sisuliselt ühtki jäätmemajandust puudutavat olulist probleemi ega taga jäätmete tõhusamat ringlussevõttu, vaid toob kaasa toidukaupade ning jäätmete veo ja käitlemise hinnatõusu.

Jäätmereform annab omavalitsustele enneolematu võimu jäätmekäitlusturul: sisetehingu rakendamisel jäätmete käitlemisel, kus omavalitsused võivad jäätmed ilma igasuguse hankeprotsessita suunata enda omanduses olevatele ettevõtetele,  suletakse turg jäätmete ringlussevõtuks erasektorile ja uusi tehnoloogiaid turule tuua seejärel ei ole võimalik.

Ettevõtjad on juba alates väljatöötamiskavatsusest ja kogu menetlusperioodi jooksul riigikogus juhtinud tähelepanu, et omavalitsustele suuremate volituste ja õiguste, sh sisetehingute loa laiendamise, andmine suurendab korruptsiooni riski, ei suurenda konkurentsi, küll aga paneb kõik erasektori investeeringud pausile, sest ükski ettevõte ei investeeri olukorras, kus jäätmevoog kui oluline ressurss on suures ulatuses KOV käsutuses.

Jäätmereform kujundab Eesti jäätmekäitluse loogikat ümber viisil, mille keskseks tulemuseks on omavalitsuste rolli järsk kasv ja jäätmevaldkonna kiirenev munitsipaliseerimine. Vaatamata uutele õigustele ei kaasne võimalustega vastutust, ehk uus jäätmeseadus ei pane omavalitsusi jäätmete ringlussevõtu eest vastutama. Vaatamata suurte omavalitsuste rahulolule on mitmed väiksemad omavalitsused juba märkinud, et seadus on nüüdisvormis segane ning paneb KOV-idele lisakohustusi, mille täitmiseks ei ole neil sageli ei ressursse ega pädevust. See loob surve omavalitsustel liituda kesksete KOV-jäätmehoolduskeskustega, kes hakkavad omavalitsuste eest teenuseid koordineerima, luues selle tulemusel munitsipaalmonopoli.

Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärad on Eestil olnud alati täidetud, nii juba ligi kakskümmend aastat. Eurostati viimase jäätmestatistika  kohaselt oli 2023. a. see näitaja meil 68,6%, mis ületab EL poolt nõutavat 65% taset.

Jäätmereform muudab Eesti tootjavastutuse muu Euroopaga võrreldes täiesti erinevaks. EL direktiivide kohaselt tuleb tootjavastutuse eesmärgid täita kõige otstarbekamalt, nii tehniliselt, majanduslikult kui keskkonnahoidlikult. Jäätmereformi loogika aga on igas punktis risti vastupidine. Hinnanguliselt kasvavad pakendikäitluse kulud vähemalt kolm korda, mis väljendub kõik juba niigi kõrgetes toidukaupade hindades.

SELGITUSEKS

1. Sisetehingutest

Sisetehingute all peetakse silmas kogutud jäätmete suunamist otse, ilma hanketa ja konkurentsivälise hinnaga, omavalitsusele kuuluvasse jäätmekäitlusettevõttesse.

Kuigi omavalitsuste poolt väidetakse, et sisetehingud käitluses on olnud lubatud ka seni, muutub nende tegelik mõju ja ulatus jäätmereformi järel kardinaalselt. Praegu korraldab enamus omavalitsusi veo ja käitluse ühishange. See tähendab, et hanke võitnud jäätmekäitleja organiseerib nii jäätmete kogumise kui ka käitluse – sõltumata sellest, kas see on munitsipaal- või eraettevõte. Praktikas tagab see turupõhise valiku, sest kogu teenuse kulu peab mahtuma ühte pakkumisse.

Reform muudab selle süsteemi täielikult. Edaspidi tuleb korraldada eraldi veo ja käitluse hange ning siit algab sisuline probleem:

1. Veohangetes on sisetehing keelatud – ettevõtted saavad omavahel konkureerida.
2. Käitluses soovitakse aga lubada sisetehinguid, kuigi Konkurentsiameti seisukoha kohaselt peaks keeld kehtima mõlemale teenuse puhul.

See muudab sisetehingud hoopis teise kaaluga tööriistaks kui varem. Kui varem mõjutas sisetehing üksikuid erandeid, siis nüüd saab sisetehingust püsiv mehhanism, millega omavalitsused võivad välistada kogu ülejäänud turu. Sisuliselt piiratakse erasektori ligipääsu jäätmetele kui ressursile, et seda töödelda ja ringlusesse saatmiseks ette valmistada.

Kui jäätmete käitlus oleks turupõhine, toimuks avatud hange iga lepinguperioodi lõpus. Kui käitlust saab lahendada sisetehinguga, võib KOV suunata jäätmed omaenda ettevõttesse, sõltumata sellest, kas see lahendus on efektiivne või hinnalt mõistlik. Konkurentsiameti hinnangul tuleks sisetehingud lubada vaid hankeprotsessi tulemusena, olukorras, kus KOV omanduses olev ettevõte osutub parimaks pakkujaks konkurentsi tingimustes.

2. Konkurentsiolukorrast

Konkurentsipuudus jäätmekäitlussektoris on tekitatud jäätmete veo teenuse osutamisel. Jäätmete töötlemise (käitlemise) osas konkurents toimib, sellega tegelevad paljud erasektori ettevõtted, lähtuvalt jäätmeliikidest. Jäätmereformi järel hakkab tekkima KOV-ide olmejäätmete sorteerimisliine, mida hiljem saab kasutada ka nt pakendite sorteerimiseks. Tehtavad investeeringud kaetakse riigi ja elanike rahaga. Omavalitsuste jäätmekäitluskeskused, saades ilma konkurentsita määrata jäätmete vastuvõtuhinna, aitavad kaasa elanike ja ettevõtete käest võetud raha ebamäärasele kasutamisele. Täpselt sarnane kogemus on on Leedul – sellele viitab ka Konkurentsiameti analüüs.

Reformiga laieneb KOV-ide ja nende jäätmekäitluskeskuste roll veelgi. Omavalitsused saavad õiguse tegeleda jäätmeveoga seotud teenustega alates klienditeenindusest ja arveldusest kuni jäätmete sorteerimise ning jäätmehoolduse üldise haldamiseni. Lisaks lubab seadus sisetehinguid jäätmekäitluses, mis tähendab, et KOV või seotud MTÜ võib hakata jäätmeid käitlema ilma hanget korraldamata. See võimaldab kohalikel üksustel ise määrata teenuse tingimusi ja hindu olukorras, kus konkurentsi praktiliselt pole.

Reform võimaldab KOV-l kehtestada jäätmetasu, mida võib küsida nii eraisikutelt kui ka ettevõtetelt. See annab KOV-jäätmekäitlusüksustele täiendava rahastusallika, mille kasutamine ei pea olema otseselt seotud ringluse suurendamisega, vaid võib katta laiemalt omavalitsuse jäätmehooldusega seotud kulusid. Nii tekib võimalus kasutada elanike ja ettevõtete raha omavalitsuslike jäätmeprojektide käivitamiseks, mis omakorda võimendab munitsipaalsektorit ja tõrjub välja eraettevõtteid.

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus on viimastel aastatel koondanud enda alla ligi kolmandiku kõigist omavalitsustest ning korraldanud oma liikmete nimel hankeid, mille tingimused on teenusepakkujate jaoks niivõrd riskantsed, et turult on kadunud suuremad konkurendid ning järele on jäänud vaid üksikud pakkujad, kes ei suuda sageli lepingut nõuetekohaselt täita. Nii tekib mulje, et turul puudub konkurents ja teenuse kvaliteet on kehv — mis omakorda õigustab MTÜ suuremat sekkumist ja kontrolli.

3. Pakendikäitlusest

Teatavasti kehtib pakendatud kauba tootjatele ja maaletoojatele Eestis tootjavastutus, mis on tarbijaile andnud võimaluse pakendijäätmete tagastamiseks, kas siis avalike pakendikonteinerite või kollase koti süsteemi kaudu. Kõik pakendiseadusest tulenevad tootjavastutuse kohustused on olnud Eestis alati täidetud ja ületatud.

Jäätmereform muudab pakendite tootjavastutust kardinaalselt, kui pakendijäätmeid hakatakse edaspidi kohustuslikult koguma iga tiheasutusalas asuva eramu ja kortermaja juurest vähemalt kahe konteineri või jäätmekotiga, vaatamata sellele kui väike kogus jäätmeid selles leibkonnas tekib. Kogumiskohtade arv, mahutite tühjendused, veovahemaad ja kogutava materjali hulk kasvavad mitmekordseks, loomulikult ka seonduvad kulud. 

Praegu on taaskasutusorganisatsioonid (TKO) avalikke konteinereid välja pannud umbes 8000 ja kollase kotiga on eramuid liitunud umbes 20 000. Tiheasutuses asub hinnanguliselt 150 000 eramut. Seega kasvab kogumiskohtade arv vähemalt 7 korda. Kuna iga eramaja juurest hakatakse koguma eraldi mahutiga plasti, paberit koos vanapaberiga ning sõltuvalt KOV-i otsusest ka klaasi, kasvab kogumismahutite hulk vähemalt 15-kordseks. Kortermajade juures saab olema minimaalselt 36 tuhat konteinerit, KOV-i otsusel isegi 54 tuhat. Kahe konteineri puhul on konteinerite hulga suurenemine 4,5 korda ja kolme konteineri puhul 7 korda.

Kodudes tekkiv pakendijäätmete kogus on ligi 100 000 tonni. Ilma tööstusliku sortimiseta ühtegi jäätmematerjali ringlusse võtta ei saa. Tööstuslike sorteerimistehaste võimekus katab täna umbes 30% pakendijäätmete sortimisvajadusest. Millal ja kas üldse valmib ringlussevõtmiseks vajalik taristu, selle kohta mingit kindlust pole. Seega tuleb suur osa pakendijäätmetest veel pikka aega saata Iru põletustehasesse, lihtsalt senisest palju kulukamalt.

Tagasihoidlikult hinnates kasvavad tootjavastutuskulud praeguse 15 miljoni tasemelt vähemalt kolmekordseks.

Kavandatavasse pakendijäätmete kogumise korraldusse, mis annab KOV-idele või neid esindavale jäätmefirmale õiguse pakendijäätmeid koguda, on paraku juba olemuslikult sisse kirjutatud ebaefektiivsus ja raiskamine. Tootjatel tuleb KOV-idele või siis neid esindavale jäätmefirmale tasuda kõik pakendijäätmete kogumise ja vaheladestuse kulud. Seda vähimagi kontrolli või mõjutamise võimaluseta. TKO-del tuleb edaspidi tasuda pimesi täpselt nii palju, kui KOV või siis neid esindav jäätmefirma arvele kirjutavad. KOV-idel pole mingit vajadust pakendijäätmete kogumist tõhustada ega optimeerida või parandada materjali kvaliteeti. TKO-de kogemus on näidanud, et ilma pideva järelevalve ning teavitustööta ei tule ringlussevõtust eriti midagi välja. Juhul kui KOV ei saa pakendijäätmete liigiti kogumisega mingil põhjusel hakkama, näiteks ei suuda tagada koguseid või kvaliteeti, siis tähendab see tootjate jaoks trahve ja pakendiaktsiisi. TKO võib lisaks kaotada ka tegevusloa, mis viiks ta automaatselt pankrotti.

Kokkuvõttes tähendab tootjate jaoks väga suurt kulukasvu, tarbijaile hinnatõusu, aga ringlussevõtt võib kehva korralduse tõttu isegi langeda. Vastutuse hajutamine olukorras kus kõik kohustused ja sanktsioonid säilitatakse, võib osutuda tootjaile vägagi kulukaks.

Ettepanekud:

1. Kohtkogumise kohustuslikuks muutmine ainult tiheasustuse kortermajadele.
2. Majapidamispaberi ja trükiste koos pakenditega kogumise kulud tuleb tootjatele täies ulatuses hüvitada, kuna see ei ole tootjavastutus. Eelnõus välja pakutud 50 senti ei ole ligilähedaseltki piisav.
3. Omavalitsuse sisetehingute keeld, nagu on ka Hanah Lahe 21.10.2025 ettepanekus öeldud: “Ka Konkurentsiamet on soovitanud muuta jäätmeseadust ning avada kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus vabale konkurentsile. Tegemist on kaaluka ja tihti isegi äärmusliku sekkumisega põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadusse, sest selle tulemusena võidakse teiste ettevõtjate majandustegevus sel alal ühemõtteliselt lõpetada. Sisetehingute lubamine annaks jäätmevaldkonnas kohalikele omavalitsustele õiguse sõlmida sisetehing kohaliku omavalitsuse poolt loodud äriühinguga otse ilma riigihanketa. Seega ei tooks sisetehingud turule juurde mitte konkurentsi, vaid piiraks selgelt teatud turuosaliste, antud juhul eraettevõtjate, juurdepääsu turule.” Kahjuks on juhtivkomisjoni esindaja ettepanek eelnõust eemaldatud, kuid teeme ettepaneku see taastada, sest omavalitsus ei tohi muutuda turuosaliseks – era- ja avaliku sektori rollid peavad olema selgemad. KOVi roll olgu korraldav, mitte teenust pakkuv.
4. Ringlussevõtu edendamine seaduse tasandil – vaja on selgeid meetmeid ja ringlussevõtu sihtarve koos vastutajatega.
5. Õiglane ja konkurentsi soodustav süsteem, kus ka väiksematel ettevõtetel on ligipääs turule. Näiteks saab Soome eeskujul võtta korraldatud olmejäätmete veo hangetest välja ettevõtted. See annaks ka väikestele veoettevõtetele võimaluse turule siseneda. Ühtlasi tekib ka materjalidele vaba turg – mis annab käitlusettevõtetele suurema kindluse investeerida.

Soovime, et riigikogu liikmed süveneksid enne teist lugemist põhjalikult eelnõu sisusse ja mõjukohtadesse, et oleks võimalik peamised muudatused sisuliselt läbi arutada ning taastada konstruktiivne dialoog kõigi osapoolte vahel.

Lugupidamisega

Margit Rüütelmann, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Kai Realo, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees

Pressiteade

27.11.2025

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit tegid ühispöördumise riigikogu keskkonnakomisjonile ja taristuministrile seoses jäätmereformiga, milles rõhutavad, et  jäätmereform ei paranda ringlussevõttu, küll aga tõstab jäätmekäitluse kulusid ja toidukaupade hindu.

Ettevõtjate hinnangul on ametnikud ja poliitikud jätnud avalikkusele mulje, et jäätmereformi põhirõhk on jäätmete liigiti kogumise arendamisel ja uuele tasemele viimisel. Tegelikkuses on jäätmereformi raames kavas palju suuremad ja olulisemad muudatused, millest avalikkuse ees räägita: 

 – olulised riskid toiduhindade ja teenuste kallinemiseks,

 – konkurentsi kadumine kohalikes omavalitsustes jäätmeveo tellimisel,

 – turu sulgemine erasektori eest.

Jäätmereformi mõjud ulatuvad mitmes sektoris väga kaugele: hinnatõus tavatarbijale, konkurentsi kadumine jäätmekäitluse valdkonnas ning oluline korruptsiooniriski tõus. 

“Mul on väga kahju, et keskkonnakomisjoni liikmed ei ole leidnud aega süveneda detailidesse: jah, jäätmereform reguleerib ka jäätmete kodust sortimist ja konteinerite arvu, kuid see ei ole kõige olulisem teema, mis sinna sisse on kirjutatud. Olulised teemad jäätmereformis on konkurentsi kadumine ja hindade tõus – seda nii jäätmekäitluses kui ka toidutootmises,” sõnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

“Me ei ole vastu jäätmereformi põhieesmärgile, milleks on vajadus suurendada olme- ja pakendijäätmete ringlussevõttu. Tänaseks valminud eelnõu seda probleemi aga ei lahenda, vaid tekitab väga kuluka ja ebamõistliku kogumissüsteemi. Hinnanguliselt kasvaksid pakendite kokku kogumise ja käitlemise kulud tagasihoidlikult hinnates praeguse 15 miljoni tasemelt vähemalt kolm korda,” sõnas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. “Kliimaministeeriumi hinnangud kuludele ei ole adekvaatsed, ükskõik, kuidas meie arvutame, saame ikka minimaalselt 2-3 korda suuremad kulutused. Meie hinnangul on kogukulu sektoris ca 45 miljonit aastas, mis väljendub tarbijahindade tõusus kuni 5%.” 

Eesti Tööandjate Keskliidu aseesimees ja Ragn-Sells ASi juhatuse esimees Kai Realo sõnas, et jäätmereformi võiks nimetada munitsipaalmonopolide eelnõuks. 

“Sisetehingute lubamine ilma hangete ja konkurentsita hävitab jäätmekäitlussektoris konkurentsi ning võtab erasektori ettevõtetelt ligipääsu jäätmetele, mis on ringmajanduse seisukohalt oluliseks ressursiks teisese tooraine tootmisel. Erasektor on aastate jooksul teinud olulisi investeeringuid jäätmete töötlemiseks ning ringlusesse suunamiseks, kuid seadusemuudatuse tulemusel võivad paljud neist osutuda kasutuks. Ja kuigi jäätmereformi ettevalmistamisel räägiti palju just konkurentsi tekitamise vajadusest, siis juhul, kui eelnõu võetakse vastu, konkurents jäätmekäitlusturul mitte ei suurene, vaid väheneb veel olematumaks.”

“Reformi tegelik kasusaaja on väike ring omavalitsuste ettevõtteid, kellele kujundatakse poliitiliselt kindlustatud turg, riskivaba jäätmevoog ja peaaegu piiramatud volitused. Kui omavalitsused saavad õiguse ise teenust tellida, ise seda osutada ja samal ajal iseenda üle valvata, tekib struktuur, mis ei ole turumajandusele omane ega ka tervislik. Selline mudel ei soodusta efektiivsust ega innovatsiooni, vaid tekitab munitsipaalmonopolid, kus puudub surve areneda, sest turg ja riskid on poliitiliselt eemaldatud,” lisas Realo.

Sellisest lahendusest on soovitanud loobuda ka konkurentsiamet. Analüüs on leitav siit: https://www.konkurentsiamet.ee/analuusid-ja-uuringud/konkurentsijarelevalve#item-2

“Kui me räägime omavalitsustele veel suuremate õiguste andmisest, sealhulgas sisetehingute võimaldamisest käitluses, siis seda tehakse ka täna: suunatakse ilma hanketa jäätmed oma keskusesse. Seda teevad hetkel Võru linn ja Vald, Tartu linn, Rakvere linn ja vald ning Saaremaa ja Hiiumaa vallad. Ja nagu näitab statistika, on kõige kallimad jäätmekäitlushinnad Saaremaal ja Hiiumaal. Miks? Sest ilma hanketa on vald või linn suunanud jäätmed enda omandis olevasse jäätmete ümberlaadimisjaama ja väravahind jäätmete vastuvõtuks on määratud otsustuskorras, millele lisanduvad otsustuskorras määratud lisatasud. See ei ole aga turu loogika,” täiendas Margit Rüütelmann. 

Kolme ettevõtlusorganisatsiooni sõnul on raske mõista, miks valitsus survestab vastu võtma seadust, mis piirab ettevõtlusvabadust, tõstab kulusid ja süvendab riske, samal ajal kui sõnumites lubatakse majanduskasvu, ettevõtluse toetamist ja maksukoormuse vähendamist.

Liitude ühine pressikonverents on järelevaadatav siit https://www.youtube.com/watch?v=zpT6EGlqF70

Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
si***@*******it.ee
M +372 50 46 547

Toimumisaeg:  11. detsember 2025 kell 11.00 – 16.40

Toimumiskoht: hübriidkonverents, Hotelli Hestia Europa konverentsikeskuses Tallinnas (Paadi 5) + veebiülekanne

Konverents toimub osalejatele veebis ning piiratud arvul osalejatele konverentsipaigas kohapeal.

Sihtgrupp: toiduainetööstuse ja joogitööstuse ettevõtted, pakendite tootjad, kaubanduse esindajad,

2025. aastal jõustunud uute ELi pakendireeglitega on pakendite teema muutunud ettevõtetele – eriti toidutootjatele – olulisemaks kui kunagi varem. Ranged nõuded pakendi disainile, materjalivalikule, korduskasutusele ja ringlussevõtule loovad nii väljakutseid kui ka uusi ärivõimalusi.

4. Pakendikonverents keskendub jätkusuutlikule pakendamisele toidu- ja joogitööstuses. Konverents toob kokku toidutootjad, pakenditootjad ja kaubanduse esindajad, pakkudes ajakohast teavet pakendite seadusandlusest, innovatsioonist ja trendidest.

Miks osaleda?

• Saate ülevaate EL pakendimääruse (PPWR), jäätmereformi ja roheväidete direktiivi rakendumisest toidutootja seisukohast.
• Kuulete praktilisi näiteid pakendidisainist, keskkonnasõbralikest materjalidest ja innovatiivsetest lahendustest.
• Tutvute uusimate pakenditrendide ja biopõhiste materjalide rakendustega Euroopas ja Eestis.
• Võimalus võrgustuda valdkonna spetsialistidega ja vahetada kogemusi kolleegidega nii tootjate kui disainerite ja teadlaste seas.
• kahelt välisesinejalt saate ülevaate pakenditega seotud uusimatest tehnoloogilistest ja ühiskondlikest trendidest ja uute pakenditoodete turuletoomise raskustest ja nende ületamise viisidest

Osalemistasu:  35 EUR + km  

Registreerumine Pakendikonverentsile: SIIT

Juhime tähelepanu, registreerunud saavad muuta osalemist saalist veebi/veebist saali kuni  5. detsembrini, peale seda rakendub muudatustele tühistamistasu 100 eur + km.

Konverents viiakse läbi „Põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi“ (AKIS) raames.

Korraldaja: Eesti Toiduainetööstuse Liit