The post Pärnumaa turismiettevõtete kestlikkuse uuring 2026 appeared first on Visit Pärnu.
]]>- 2026
- Green Destinations, uuring
Uuringu eesmärk
Külastajate keskkonnateadlikkuse suurenemine ning keskkonnasõbralike ja kestlike sihtkohtade eelistamine on ajendanud turismisihtkohti leidma uusi lahendusi sihtkoha kestlikuks arendamiseks, sealhulgas toetama turismiettevõtete kestlikkust. Koostöös Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lõpukursuse tudengiga toimub jätku-uuring 2022. aastal läbiviidud Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvusparkide kestliku turismi uuringule, millega kaardistati turismiettevõtjate hetkeolukord ja murekohad seoses kestliku turismi arendamisega (keskkonnasõbralikud ja jätkusuutlikud tooted, teenused, koolitusvajadused jne). Käesoleva uuringuga soovime kaardistada hetkeseisukohad ja suhtumise kestliku valdkonna arendamisel ning selgitada välja parimaid võimalused ettevõtete toetamiseks kestlike praktikate väljatöötamisel ja nende ellurakendamisel.
Ettevõtjate osalus on siinkohal kriitilise tähtsusega — just Teie tagasiside aitab mõista, millised sammud toetavad äritegevuse konkurentsivõimet, vähendavad kulusid, parandavad külastajakogemust ning aitavad Pärnumaal kujundada sihtkohta, mis vastab tänapäeva külastajate ootustele ja rahvusvahelistele kestlikkuse standarditele. Kõigi ettevõtjate panus on oluline, et saaksime planeerida kestliku sihtkoha arendamiseks vajalikke tegevusi.
Uuringu läbiviimine
Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lõpukursuse tudeng ning Pärnu Linnavalitsuse arenguosakonna turismiarenduse tiimi praktikant Pille-Riin Lusik ([email protected]), kellele võib lisaküsimuste korral kirjutada.
- Ankeetküsitlus on avatud kõikidele Pärnu sihtkohas tegutsevatele ettevõtjatele
- Vastuseid ootame kuni 31. märtsini
- Andmete analüüsimine toimub aprillis
- Tulemused valmivad juuniks ning jagame neid turismiasjalistele suunatud kanalis
Uuringu tulemused
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži uurimisrühm viis Pärnu Linnavalitsuse tellimusel läbi uuringu, mille fookuses olid järgmised teemad:
- turismiga seotud hoiakud vastajate kodukohas;
- kohalike elanike rahulolu turismiga;
- kestlikkuse kolm peamist printsiipi: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane.
Lühikokkuvõte
Uuringu tulemused näitavad, et Pärnu linna erinevate piirkondade elanikud soovivad turismiteemal kaasa rääkida. Enamik vastanutest on vanuses üle 41 aasta, mis viitab sellele, et keskealised ja vanemad elanikud hindavad elukeskkonna olulisust ning soovivad piirkonna turismiarengu kujundamisel osaleda. Turismi mõju tajutakse linnaosades erinevalt. Enam vastuseid laekus turistirohketest linnaosadest, kus elanikud tunnevad turismi mõju tugevalt. Turismist majanduslikku kasu mitte saavad isikud on mures turistide liikumise, parkimise ja üldise liiklusolukorra pärast. Enamik vastajaid mõistab turismi majanduslikku kasu piirkonnale, kuid tunnetab sektori ebastabiilsust. Negatiivseid keskkonnamõjusid, nagu jäätmeteke ja liiklusummikud, tajutakse rohkem kui turismiga kaasnevaid positiivseid mõjusid. Turismi positiivset mõju kultuurile hindavad vähem need, kes töötavad turismisektoris. Samas kohalikud kasutavad turistide jaoks loodud võimalusi ning näevad neid eluviisi osana ja sotsiaalsete suhete soodustajana kogukonnas. Üldiselt näitavad uuringu tulemused, et kohalikel elanikel on huvi turismi arengu ja mõjude üle arutlemiseks ning neil on rohkelt ideid nii turismi edendamiseks kui ka rahuolu suurendamiseks.
Mis edasi?
Uuringus nii mõnegi välja toodud murekohaga on tegelemas nii sihtkoha juhtimisorganisatsioon kui ka kohalik omavalitsus ja ka ettevõtjad. Näiteks arendatakse Visit Pärnu kodulehe kasutajamugavust ning turundustiim teeb hoogsalt maakonna turundust, et inimest linnast maapiirkonna ettevõtjateni jõuaks. Järjest enam on ettevõtjad avastamas jõeääre potentsiaali ning loonud sinna piirkonda teenuseid. Tegeletakse matkaautodele parkimislahenduse leidmisega ning jäätmete vallas on nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil aktiivselt järjest muutusi toimumas.
Vastavalt uuringust saadud sisendile tegeleb sihtkoha juhtimisorganisatsioon murekohtade parendamisega nii oma töö raames kui ka suhtleb välja toodud murekohtade vastutusvaldkonna inimestega. Kindlasti aga leitakse viise, kuidas kohalike elanike poolt välja toodud positiivsed sõnumid ka külastajateni jõuaksid!
The post Pärnumaa turismiettevõtete kestlikkuse uuring 2026 appeared first on Visit Pärnu.
]]>The post Pärnu tõestas end rahvusvahelise konverentsisihtkohana – ETC 11. aastakoosoleku case study appeared first on Visit Pärnu.
]]>2026. aasta veebruaris tõestas Pärnu, et rahvusvahelise konverentsi õnnestumiseks ei ole vaja suurlinna. Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission, ETC) 11. aastakoosolek tõi 90 delegaati 25 riigist Pärnu kuurortlinna, mida paljud neist polnud varem külastanud.
Konverents näitas, et ka talvisel hooajal ja piiratud ühenduste tingimustes suudab Pärnu pakkuda maailmatasemel konverentsikorraldust.
„Oleme tänulikud, et meil avanes võimalus nii suurt ja vastutusrikast sündmust võõrustada. Kuigi talv on Pärnu mõistes madalhooaeg ning rahvusvahelise külastaja jaoks ei ole siia jõudmine kõige lihtsam, olid osalejad positiivselt üllatunud – suutsime rahvusvahelistele külalistele pakkuda ootusi ületavat konverentsikogemust,“ ütleb Destination Pärnu turundusjuht Triin Lorents.
„Suur roll ETC konverentsi Eestisse toomisel oli Kristiina Kästikul Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest. Koostöö oli väga produktiivne. Kui otsus Pärnu kasuks oli juba tehtud, käis edasine suhtlus ja tehniline korraldus ETC liikmeskonna ja kogukonna juhi Sophia Westerlundiga, kes asub Brüsselis,“ lisab Pärnu linnavalitsuse arenguosakonna turismiarenduse juht Annika Raadik.
Konverentsi toimumispaik
ETC-l on väljatöötatud eraldi juhis aastakoosolekute korraldamiseks ning üks tingimus oli, et kogu programm koos töötubadega toimuks ühe katuse all. Konverentsi toimumiskohaks valiti Estonia Resort Hotel&Spa konverentsikeskus, mille tehniline tase, ruumilahendused ja asukoht vastasid kõige paremini suursündmuse vajadustele.
„Estonia oli hea valik ka selle poolest, et tahtsime korraldada EXPO ala koos Pärnu kohalike toidutootjatega ja Eesti disainitooteid müüva Siluett Eesti moepoega. Konverentsikeskuse ruumilahendus sobis selleks väga hästi. Lisaks on siit mugav minna jalutama linna peale või mere äärde. Osalejate tagasisidest tuli välja, et nad olid meeldivalt üllatunud, kui kompaktne on Pärnu ja et kõik vajalik on jalutuskäigu kaugusel,“ ütleb Annika Raadik.
Ürituse programm ja kontseptsioon
9.–12. veebruaril toimunud aastakoosolekul arutati Euroopa turismi tulevikukindlust, vaadati üle turismiuuringute suundumused, jagati värskeid trende ning lepiti kokku koostööprojektides, mis mõjutavad Euroopa kui reisisihtkoha konkurentsivõimet. Töise programmi kokkupaneku eest vastutas ETC. Ürituse korraldus ja sihtkohta tutvustav programm sündis Visit Pärnu meeskonna töö tulemusena, kes alustas ettevalmistusi 2025. aasta juulis.
Visit Pärnu on sihtkoha bränd, mida juhib Pärnu turismisihtkoha juhtimisorganisatsioon (DMO), kuhu kuuluvad Pärnu linnavalitsuse turismiarendusmeeskond ning turismiturunduse eest vastutav MTÜ Destination Pärnu. Konverentsi põhikorraldusmeeskonda kuulus kuus liiget ja lisaks olid abiks Tartu Ülikooli Pärnu kolledži vabatahtlikud.
Kohapealne võõrustav programm oli üles ehitatud sihtkoha identiteedile: Pärnu spaakultuur, Pärnumaa loodus, kogukonna külalislahkus, kohalik toit ja UNESCO pärand. Kohaliku kultuuri tutvustamiseks toodi konverentsipaika ka ehe Kihnu mootorratas ja Soomaa haabjas.
Konverentsi programmi kuulusid:
- Tervitus Tallinna Lennujaamas
- Tervituskõned Ammende Villas koos majatuuriga
- Kaks tihedat konverentsipäeva Estonia Resort Hotel&Spa konverentsikeskuses koos avalike workshop’idega
- Pärnumaa Maitsete EXPO
- Fotonurk koos haabja ja Kihnu mootorrattaga
- Hommikujooksud koos olümpiasportlase Allar Rajaga
- Kohalikke maitseid ja Pärnu lahest püütud kala tutvustav galaõhtusöök Rannahotellis
- Õhtusöök restoranis NOOT
- Spaapidu Estonia Resort Hotel&Spa spaakeskuses
- Tehniline külastus spaadesse koos kuurordi tuuriga
Kuna ilm oli konverentsipäevadel talviselt külm, said hommikused tervisejooksud kiiresti tõestuseks sellele, et vastupidavus ei ole ainult filosoofiline mõiste, vaid ka praktikasse rakendatav kogemus.
Rannahotellis toimunud galaõhtusöögi menüüsse lisati kohalik toit, mis ühendati sihtkoha looga.
„Tahtsime osalejatele teadlikult tutvustada eestimaist menüüd. Huvitav fakt, mille peale me ei osanud mõelda, oli see, et paljud ei söö näiteks peeti. Õhtusöögi tegi eriliseks see, et restorani juht tutvustas toite ja pearoa juures näitas aknast välja, öeldes, et see kala on püütud siitsamast veest, mis tekitas kohe palju suminat,“ ütleb Triin Lorents.
Spaapidu kui selgelt eristuv ja sihtkohta tutvustav formaat
ETC aastakoosoleku üheks meeldejäävaimaks osaks kujunes spaapidu – formaat, mida on keeruline teistes konverentsilinnades kopeerida. Toimumispaigaks valiti Estonia Resort Hotel&Spa, kelle varasem kogemus spaapidude korraldamisel andis kindlustunde, et rahvusvaheline delegatsioon saab nautida elamuslikku ja professionaalselt juhitud õhtut.
„Spaapeo laiem eesmärk oli tugevdada sihtkoha identiteeti ja näidata, kuidas Pärnus saab töö ja lõõgastuse siduda üheks tervikuks, pakkudes kogemust, mis on sama professionaalne kui suurlinnas, kuid palju isiklikum ja eristuvam,“ selgitab Triin Lorents.
Estonia Resort Hotel & Spa spaa eeliseks on selle suurus ja mitmekesisus – avar ala, erinevad saunad ja tehnilised võimalused DJ- ja valguslahenduste paigutamiseks nii, et säiliks turvalisus ja külastusmugavus. Talvise ürituse kontekstis osutus oluliseks ka spaakeskuse sisetemperatuur. Nimelt on varasemate külastajate tagasiside põhjal tegemist ühe kõige soojema spaaga Pärnus.
Konverentsil osalenute tagasiside: Pärnu ületas kõiki ootusi
Tagasiside ankeetidest jäid kõlama järgmised märksõnad:
- professionaalne korraldus ja tehniline tase
- autentne ja soe külalislahkus
- linna kompaktsus – kõik on jalutuskäigu kaugusel
- spaapidu kui eristuv konverentsiformaat
- jäätunud Pärnu lahel kõndimine kui unikaalne kogemus
Jäätunud meri oli paljude jaoks kõige meeldejäävam elamus. Mõni osaleja polnud kunagi näinud lund, rääkimata jää peal kõndimisest, mis oli nende jaoks midagi täiesti teistsugust ja eksootilist.
LinkedInis kirjeldati Pärnut kui „elavat näidet“ suurepärasest sihtkohast — kuurort, mis võtab igal aastal vastu 10 korda rohkem külastajaid kui siinne elanikkond ja otsib aktiivselt viise ka madalhooaja sisustamiseks.
Osalejad tõid veel positiivsena välja, et neil oli võimalus kasutada tasuta ühistransporti ja külastada tasuta Pärnu muuseumeid. Samuti tegid meenepoed delegaatidele sooduspakkumisi.
Paljud väliskülastajad olid Eestis esimest korda. Kogemus jättis neile nii positiivse mulje, et mitmed neist jagasid pärast konverentsi soovi tulla tulevikus uuesti Eestisse puhkama.
Mis läks eriti hästi
Destination Pärnu juht Margus Randmäe toob ETC aastakoosoleku võõrustamisest esile kolm peamist edutegurit: tugev koostöö, lisaprogrammi terviklikkus ja sündmuse laiem mõju.
„Visit Estonia käis välja võimaluse, meile usaldati korraldusõigus ja ühtlasi oli meie ülesandeks leida kohapealsed partnerid. Kõik, kelle poole pöördusime, olid valmis koostööks ja rahastuseks ning uskusid sellesse ideesse. See usaldus ja koostöö toimisid väga hästi.
Kuigi konverentsi põhisisu tuli suuresti etteantuna, suutsime selle ümber luua terviku, mis näitas Pärnut ja Pärnumaad parimast küljest. EXPO ala Pärnumaa maitsetega, Kihnu motikas, haabjas, hommikujooksud ja õhtune spaapidu olid väga pärnulikud ja julged lahendused. Kui kujutada ette ideaalset Business Pärnu sündmust, siis paremat näidet oleks keeruline leida.
Delegaatide järelkaja, nende LinkedIni postitused ja avalikud tänusõnad näitasid, et meie külalislahkus ja mitmekesine programm läksid korda. Selle sündmuse laiem mõju Pärnule on hindamatu – mõne päevaga suutsime Pärnu väga tugevalt Euroopa kaardile mängida,“ ütleb Randmäe.
Tänusõnu jagas ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kes on Euroopa Turismikomisjonis Eesti esindaja.
„Olen väga tänulik, et Pärnu oli valmis ETC konverentsi korraldama ja turismiprofessionaale vastu võtma. Sündmus jättis väga positiivse mulje. Rannahotelli õhtusöök oli suurepäraselt õnnestunud ja ka konverentsi sisuline programm oli hästi üles ehitatud. Teemad olid põnevad ning osalejad ei lahkunud enne lõppu, nagu tavaliselt konverentsidel kombeks on. Eriti suured kiidusõnad tahaksin öelda Pärnu toidu- ja joogitootjate EXPO ala eest. Kuulsin, et see oli külastajate hulgas väga populaarne ning ostjaid ja uudistajaid jagus kõikideks päevadeks,“ ütleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismi fookusvaldkonna juht Orvika Reilend.
Pärnu tugevused ja potentsiaal
Pärnu võib olla maailma mõistes väike, kuid just see võimaldab ärituristile pakkuda unikaalset kogemust, mis on ärisündmuse korraldamisel sageli väärtuslikum kui “suure sihtkoha“ tunne. ETC aastakoosolek tõi esile Pärnu tugevused:
- kompaktsus ja jalutajasõbralikkus
- aastaringne sihtkoht – Pärnu ei ole ainult suvepealinn, vaid suudab pakkuda ka maailmatasemel põhjamaist talveelamust
- tugev spaakultuur ja kuurordipärand
- professionaalsed konverentsikohad
- kohalik toit ja tugev kogukond
- UNESCO kultuuripärand
Samal ajal tõi osalejate tagasiside välja ka arengukohad, mis aitaksid Pärnut äriturismi sihtkohana veelgi konkurentsivõimelisemaks muuta. Tähelepanu vajavad:
- parem ühenduvus, eriti rongiühendus
- talviste elamuste selgem sõnastus ja „pakendamine“
- linnasüdame nähtavam äratundmine
- poodide ja kohvikute pikemad lahtiolekuajad
„Ärituristide seisukohalt on väga oluline käima saada rongiühendus. Meile võib tunduda 1,5-tunnine autosõit Tallinnast lühike, kuid rahvusvahelise delegaadi jaoks ei pruugi see nii olla, eriti kui ta saabub Eestisse pikema lennureisiga,“ toob Annika Raadik välja.
Kuigi kohapeal nähakse talve sageli madalhooajana, kogeb esmakordne väliskülaline seda hoopis eheda ja erilisena. Samuti väärivad esiletõstmist Pärnumaa tegusad ettevõtjad. „Just kohalike väiketootjate ja teenusepakkujate tugevus on see, mille üle võiksime julgemalt uhkust tunda,“ lisab Raadik.
ETC konverents tõestas, et Pärnul on, mida konverentsi sihtkohana pakkuda
ETC aastakoosolek kinnitas, et Pärnu ei ole lihtsalt suvepealinn, vaid paindlik, kompaktne ja elamusterohke konverentsi sihtkoht, mis pakub rahvusvahelisele delegaadile midagi, mida suurlinnad sageli ei suuda – terviklikku kogemust ühe jalutuskäigu kaugusel.
Pärnus on maailmatasemel konverentsiruumid, lai majutuskohtade valik, meeldejäävad elamused ja võimalus siduda töösündmus spaapeo, looduses käimise ja kohaliku toidulooga. ETC konverents näitas, et Pärnu tugevus ei seisne üksnes professionaalses võõrustamises, vaid oskuses siduda sisu ja sihtkoha identiteet tervikuks, mis loob rahvusvahelisele külalisele selge lisaväärtuse ja tekitab soovi siia tagasi tulla. Just see annab Pärnule konkurentsieelise ka väljaspool kõrghooaega.
„Ootame Pärnusse nii suuremaid kui väiksemaid rahvusvahelisi sündmusi. Tahame olla konverentsi sihtkoht, kus töö saab tehtud teistmoodi ja kus üritusele lisandub midagi ainult Pärnule omast. Nagu lõppenud üritus näitas, suudame suurüritusi külalislahkelt teenindada ka madalhooajal,“ ütleb Margus Randmäe.
ETC konverentsi majanduslik ja imagoloogiline mõju
Sellise ürituse majanduslik mõju piirkonna jaoks on umbes 100 000 eurot. Tegemist on suurusjärguga, mille korraldaja ja osalejad erinevate teenuste ja kulutuste kaudu sihtkohta jätavad.
Lisaks otsesele tulule oli konverentsil selge imagoloogiline mõju: Euroopa delegaadid jagasid oma kogemusi LinkedInis ja läbi selle jõudis Pärnu sadade tuhandete jälgijateni. Olulist tähelepanu said Pärnumaa Maitsed ja kohalikud väiketootjad, kes tutvustasid rahvusvahelistele külalistele oma tooteid EXPO alal. See andis neile võimaluse luua uusi kontakte ja suurendada oma toodete nähtavust väljaspool Eestit.
Täname meeskonda ja partnereid
ETC aastakoosoleku õnnestumine oli paljude osapoolte ühine pingutus, alates Visit Estonia ettepanekust kuni kohalike ettevõtjate, spaade, hotellide, Pärnu kolledži, tootjate ja linnavalitsuse koostööni.
“See projekt ei olnud kellelgi tööplaanis ega eelarves, vaid võimalus ja korraldus tekkis käigu pealt. Meeskond tuli kokku igapäevatöö kõrvalt ja see kõik nõudis pingutust, kuid tulemus oli seda väärt. Pärnumaa sai suurepäraselt pildile ja tagasiside oli väga hea, mis näitab, et kui kohapeal tehakse head koostööd, nähakse suurt pilti ja usaldatakse üksteist, siis on kõik võimalik,” ütleb Margus Randmäe.
„ETC konverentsi korraldamine kasvatas ka meie enda meeskonna sees õlg-õla tunnet. Olime ühe asja eest väljas ja üritus tervikuna õnnestus väga hästi. Eriti rõõmsaks teevad osalenute positiivsed järelhüüded LinkedInis – tegemist on inimestega, kes on käinud paljudes sihtkohtades ja on turismist keskmisest teadlikumad,“ ütleb Annika Raadik.
Ürituse toetajad ja partnerid
Pärnu linn, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Arenduskeskus, Estonia Spa Hotels AS, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Villa Ammende, Hedon SPA & Hotel, Wasa Resort, Tervise Paradiis spaahotell ja veekeskus, MTÜ Pärnu Giidide Ühing, TIKI, Rome2Rio, Destination Pärnu, Business Pärnu, Visit Kihnu, Pärnumaa Haabjakoda, Pärnumaa toiduKOBAR / Pärnumaa Maitsed, Siluett Eesti moe pood, Tetech, Teele Mustallikas
The post Pärnu tõestas end rahvusvahelise konverentsisihtkohana – ETC 11. aastakoosoleku case study appeared first on Visit Pärnu.
]]>The post Visit Pärnu tegevused 2026. aastal appeared first on Visit Pärnu.
]]>Uuendatud: 14.01.2026
Turismiasjaliste kaasamine ja olulised sündmused
Pärnu Linnavalitsuse arenguosakonna turismiarendustiim koostöös MTÜ Destination Pärnuga kutsub kõiki piirkonna turismiettevõtjaid ja partnereid aktiivselt osa saama 2026. aasta sihtkoha arendus- ja turundustegevustest. Sellega, kuidas turismi juhtimine Pärnumaal toimib, saab täpsemalt lugeda siin.
Meie eesmärk on tagada ühine sihtkoha arendus ja turundus. 2026. aasta tegevuskavasse on planeeritud nii koolitusi, töötubasid, ümarlaudu kui võrgustiku kohtumisi. Alljärgnevalt on toodud kvartaalne ülevaade olulisematest sündmustest, et varakult tegevusi planeerida ja panustada Pärnumaa kui turismisihtkoha järgmiste sammude elluviimisse.
Info täieneb ja uueneb jooksvalt, kui tegevuste detailid täpsustuvad. Kutsed tegevustes osalemiseks saadetakse turismiasjalistele alati ka meililisti kaudu. Turismiprofessionaalile suunatud igakuise uudiskirjaga on võimalik liituda siin.
Selleks, et Visit Pärnu tegevused vastaksid võimalikult palju turismiettevõtjate tegelikele vajadustele, ootame aastaringselt teie mõtteid ja tagasisidet arendus- ja/või turundussvajaduste kohta. Ühtlasi võib alati oma mõtted ja ettepanekud edastada Pärnu Linnavalitsuse arenguosakonna turismiarenduse juhile Annika Raadikule e-posti teel ([email protected]).
I kvartal
- Green Destinations’i auditeerimine perioodi 2023-2025 kohta (vajadusel ettevõtjatelt lisainfo korje ning audiitori huvi korral ettevõtjate külastamine)
- Visit Pärnu 2025. aasta kokkuvõtted (küsitlus ettevõtjate ja koostööpartnerite seas)
- Osalemine Matkamess 2026 koos eel- ja järeltegevustega
- 09.-13.02 Euroopa Reisikomisjoni (European Travel Commission ehk ETC) rahvusvaheline konverents Pärnus
- Kohalike elanike uuringu tulemuste tutvustamine
- Turisminõukoja I kohtumine
- Konverentsiturismi ettevõtete inspiratsioonireis Tallinna
- Sündmusturismiteemaline kohtumine
- Ettevõtjate nügimine kestlikel teemadel läbi töötubade
- MTÜ Destination Pärnu üldkoosolek ja uue juhatuse valimine
- Mõjuisikute(ga) koostöö ettevalmistus
II kvartal
- Valmistume hooajaks vol 23
- Kestlikult tegutsevate turismiettevõtjate kohtumine
- Turismiinfovõrgustiku liikmeskonna kasvatamine
- Turunduse teemagrupi kohtumine
- Konverentsiturismi ettevõtete koolitus
- Turismiinfovõrgustiku inspiratsioonireis
- Külalislahkuse töötoad
- Giidide/võõrustajate arenguprogrammi algus
- Mõjuisikutega koostöö
- Matkamess 2027 osalemise ettevalmistuse algus
- 20.06 pop-up turismiinfopunkti avamine Pärnu Muuseumis
- Ettevalmistused klienditeekonna uuringu läbiviimiseks Pärnu linnas ja Saarde vallas (info levitamine oma külastajatele)
Jätkub:
- Green Destinations auditeerimisega seonduvad tegevused ning kohtumised
- Ettevõtjate nügimine kestlikel teemadel
III kvartal
- Turisminõukoja II kohtumine
- Turismiettevõtjate kaasamine Visit Pärnu 2027. aasta arendus- ja turundustegevuste kava koostamiseks
- Green Destinations’i auditeerimise tulemuste tutvustamine
- Turismiinfovõrgustiku kokkuvõttev kohtumine
- Turismi visioonikonverents
- Turismisektori ja haridusvaldkonna koostöö ettevõtlusnädala raames
- Turunduse teemagrupp
Jätkub:
- Külalislahkuse töötoad
- Pop-up turismiinfopunkt Pärnu Muuseumis
IV kvartal
- Turisminõukoja III kohtumine
- Toiduturismi arenguprogramm
- Soome FAM koostöös Visit Estoniaga (samal nädalal, kui toimub ÖÖvalgel)
- Karavanide kultuuriline nädalalõpp Pärnus 6-8.11 (koostöö sihtkoha karavaniturismi ettevõtjatega olemasoleva sündmuse raames)
- Kestlikult tegutsevate turismiettevõtjate võrgustiku kohtumine
- November – Pärnu Restoranide Nädal ühes uuenenud avasündmusega
Jätkub:
- Ettevõtjate nügimine kestlikel teemadel
- Giidide/võõrustajate arenguprogramm
Lisaks toimetab meeskond läbi aasta igakuiselt valdkondadega, kus samuti on ettevõtjatel võimalik kaasuda:
- Puhkaeestis.ee andmebaasi nõustamine
- Green Destinations võrgustikus osalemisega seotud tegevused
- Statistika ja ReviewPro andmete monitoorimine
- Soome, Läti ja Eesti meediaplaani loomine ja elluviimine
- Business Pärnu meediaplaani loomine ja elluviimine
- Visit Pärnu kodulehele sisu loomine ning vajalike arendustööde elluviimine
- Marsruutide/teekondade/tuuride arendamine
The post Visit Pärnu tegevused 2026. aastal appeared first on Visit Pärnu.
]]>The post Pärnumaa maitsed appeared first on Visit Pärnu.
]]>Pärnumaa on tuntud oma rikkaliku toidukultuuri ja mitmekesiste maitsete poolest, kus kohalikud tootjad ühendavad traditsioonid, puhta tooraine ja kaasaegsed valmistusviisid. Pärnumaa Maitsed koondab endas parimad piirkonna tooted, lood ja maitseelamused, et tuua esile ehtsad piirkondlikud väärtused ning innustada avastama kohalikku toidumaailma uuel moel.
TOP kohalikud toidutootjad Pärnumaal
Pärnumaa toidukultuur kasvab välja kohalikust loodusest, rahulikust elurütmist ja tootjatest, kes teevad oma tööd väikestes kogustes ning selge mõttega. Siinne toit ei sünni kiirustades – see on seotud hooajalisuse, kannatlikkuse ja teadmisega, kust tooraine pärineb.
Mesindus on Pärnumaal omaette maailm. Aeglane hetk kutsub avastama mee mitmekesisust – siin saad ise mett purki panna ja kogeda, kuidas iga maitse peegeldab Pärnumaa loodust ning sõltub õitest, kust mesilased nektarit koguvad. Aeglase hetke tooted sobivad nii igapäevaseks nautimiseks, eriliste hetkede loomiseks kui ka kingituseks. Aasa Mesi toodab Pärnumaa metsadest ja rabadest pärit mahemett, mis kannab looduse puhta ja autentse maitse. Nende valikus on erinevad mee tüübid, sh metsaõite ja kanarbiku mesi.
Meekas ühendab traditsioonilise mesinduse ja käsitöö, pakkudes klassikalist mett ja erilisi mee-tooteid, mis jäävad meelde. Nende valikus on 11 erinevat maitsemett, kuhu on lisatud erinevaid marjajahusid ja teisi põnevaid maitseid. Näiteks leiab nende valikust musta küüslaugu mett. Mäesalu Mesi lisab sellele valikule loovat nüansi – näiteks mee-ebaküdoonia krõpsud, mis ühendavad magusa ja hapuka ning sobivad suurepäraselt nii kingituseks kui tervislikuks ampsuks.
Õunad ja talutooted on Pärnumaa maitseid kujundades sama tähtsad kui mesi. Piesta Kuusikaru talu puhas õunamahl, vürtsikas õunajook, õunaäädikas, õunastroop ja marmelaadid, kannavad edasi pärisõuna maitset ja eestimaisust.
Tamme Talu ürdiaed kasvatab suurel hulgal maitsetaimi, ürte ja köögivilju, mis jõuavad nii teesegude, vürtside, hoidiste kui ka gurmeeõlide ning -moosideni. Nende ürdiaia tooted on valmistatud looduslähedaselt ja armastusega, kasutades naturaalseid taimi, mis on kasvanud just Pärnumaal. Metste Talu kasvatab Eesti suurimat tšillikollektsiooni, igal aastal kasvab üle saja eriilmelise tšillisordi. Pakuvad erinevaid tooteid ja hoidiseid, mis kannavad endas kodumaisust ja kvaliteeti. Metste talu oskab ühendada aiandust, tootmist ja elamust – külastajatele pakutakse ka tšillide õpitube ja elamusi tšilliaias.
Nurmeotsa talu pakub koduseid kalatooteid ja värskelt küpsetatud käsitööleiba, mille maitsed peegeldavad Pärnumaa ranniku lähedust. Nende valikus on hooajalised suitsu‑ ja värskekalad ning leivad, mis sobivad nii argipäevaseks nautimiseks kui piknikukorvi.
Pärnumaa maitsetes on oluline koht ka piimatoodetel ja kalal. Mätiku Talumeierei valmistab Pärnumaal käsitööna mahepiimatooteid, kasutades kvaliteetset kohalikku toorainet. Nende tooted kannavad sageli „Ehe talutoit“ märki ja peegeldavad pühendumust looduslähedasele tootmisele ning rahulikule maitsete arengule
Vändra Kalatooted hoiab elus piirkonna kalatöötluse traditsioone, pakkudes kalatooteid, mille loomulik maitse on säilinud ning mis sobivad nii igapäevaseks söömiseks kui pidulikumaks einestamiseks.
Koduse toidu ja väiketootmise ilu täiendab Kapteni talu, kes valmistab käsitööna Pärnumaa lahest püütud värskest kalast kalatooteid – alates suitsuvimmakonservist kuni ahvenakrõpsudeni. Ahvenakrõpsud on saanud Pärnumaa maitsete toidukonkursil tähelepanu ja kujunenud unikaalseks ning armastatud soolaseks maiuseks.
Ehe maailm, kus toit ja looduse ilu käivad käsikäes ning kus iga külastus Pärnumaale jätab maitseelamuse, mis jääb meelde kaua pärast lahkumist – Pärnumaa maitsed
Tahad rohkem teada saada Pärnumaa maitsetest?
Pärnumaa maitseid avastades teed parima investeeringu kohalikku – inimestesse, traditsioonidesse ja ehedasse toiduelamusse. Võta hetk nautimiseks ja lase end kaasa haarata kohalike joogitootjate, toiduelamuste ning Pärnumaa rikkaliku maitsemaailma poolt.
The post Pärnumaa maitsed appeared first on Visit Pärnu.
]]>The post Karavaniturismi seminar 02.12.2025 appeared first on Visit Pärnu.
]]>Karavaniturism on kiiresti kasvav turismivorm, mis on Pärnu turismisihtkoha strateegia 2025-2029 üheks fookuseks nišiturgude arendamisel. Karavaniturismil on oluline roll Pärnumaa turismipakkumise mitmekesistamisel ja hooaja pikendamisel.
Seminari eesmärk on toetada Pärnumaa karavaniturismi arengut, tuues kokku valdkonna ettevõtjad, sihtkoha arendajad ja koostööpartnerid. Seminaril antakse ülevaade Visit Pärnu karavaniturismi arendustegevustest, tutvustatakse suvise karavaniturismi kaardistuse tulemusi ning mõtiskletakse, kuidas meelitada karavanituriste Pärnumaale nii, et kõik osapooled sellest midagi võidaks. Samuti jagatakse kogemusi teenusepakkujate vaatenurgast – räägitakse rõõmudest, väljakutsetest ja ühtlasi ka koostöövõimalustest sihtkoha ning teiste ettevõtetega. Kohtumise teises pooles toimub praktiline töötuba, kus (karavani)teenusepakkujad saavad ülevaate Visit Estonia veebiportaali olulisusest ning panevad aluse Pärnumaa karavanituristi marsruudi loomisele.
Seminari sihtrühmaks on: karavaniteenuse pakkujad, karavanituristidele oluliste teenuste ja külastusobjektide haldajad, piirkonna turismiarendusega tegelevad inimesed, kohalike omavalitsuste esindajad ning teised karavaniturismiga seotud turismiasjalised. Oodatud on kõik huvilised, kes soovivad paremini mõista karavaniturismi suundumusi ning panustada valdkonna arengusse Pärnumaal.
PRAKTILINE INFO
Toimumisaeg: 2. detsember 2025, kell 10.30-15.30
Asukoht: Hedon SPA & HOTEL, Pärnu
Sihtgrupp: Kõik turismiasjalised, kes on huvitatud Pärnumaa karavaniturismi arendamisest
Osalemistasu: Puudub
PÄEVAKAVA
• 10.30-11.00 Registreerumine, tutvumine, tervituskohv ja -amps
• 11.00-11.15 Visit Pärnu sissejuhatus Getter Koobas, Pärnu Linnavalitsuse turismiarenduse spetsialist ESITLUS
• 11.15-11.45 Visit Pärnu suvise karavaniturismi kaardistuse tulemuste tutvustus Kristina Tuulmägi, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži praktikant ESITLUS
• 11.45-12.15 Kuidas meelitada karavaniturist Pärnumaale? Liisi Laanemäe, MTÜ Klubi Eesti Karavan juhatuse liige ESITLUS
• 12.15-12.40 Karavaniturismi kogemuslugu illiku laiult – rõõmud, väljakutsed, lahendused, koostöö Paap Uspenski, illiku laiu peremees ESITLUS
• 12.40-13.00 Diskussioon, küsimused
• 13.00-13.30 Toekam lõunaamps, diskussiooni jätk vabas vormis
II OSA – TÖÖTUBA
• 13.30-15.30 Praktiline töötuba teenusepakkujale ESITLUS
Räägime Visit Estonia konto olulisusest, nähtavusest Visit Estonia ja Visit Pärnu kanalites ning teeme algust Pärnumaa karavanituristi marsruudi loomisega. Töötuba on mõeldud eelkõige karavaniteenuse ja teiste seonduvate teenuste pakkujatele, sh karavanituristile oluliste vaatamisväärsuste/turismiobjektide haldajatele, kuid liituda võivad ka teised huvilised.
Töötuba viivad läbi MTÜ Destination Pärnu turundusjuht Triin Lorents ja turismiinfo ja turunduse spetsialist Ketlin Hamburg ning Pärnu Linnavalitsuse turismiarenduse spetsialist Getter Koobas.
NB! Soovi korral võta kaasa arvuti, et saaksid kohe kaasa töötada.
NB! Kui oled registreerunud, kuid ei saa siiski osaleda, anna sellest esimesel võimalusel teada.
Kontaktisik:
Getter Koobas
Pärnu Linnavalitsuse turismiarenduse spetsialist
[email protected] / 529 7121
The post Karavaniturismi seminar 02.12.2025 appeared first on Visit Pärnu.
]]>The post Töötuba: Kui ligipääsetav on minu koduleht? appeared first on Visit Pärnu.
]]>Ligipääsetavus on tänapäeva turismisektoris võtmetähtsusega, et pakkuda kvaliteetseid ja kõiki kaasavaid teenuseid.
Töötoa eesmärk on aidata turismiettevõtjatel hinnata ja täiustada oma kodulehtede ligipääsetavust nii tehnilisest kui ka turunduslikust küljest. Osalejad saavad teadmisi, tööriistu ja oskusi, et oma kodulehtede ligipääsetavust hinnata, tuvastada kitsaskohti, tellida keerulisemaid tehnilisi parandusi, ning rakendada väiksemaid parandusi kohe koolituse järgselt. Samuti õpitakse, kuidas jõuda laiema sihtgrupini läbi ligipääsetava turunduse ja kommunikatsiooni nii veebis, kui sotsiaalmeedias.
Töötuba on mõeldud turismiettevõtetele ja nende esindajatele, kes vastutavad oma ettevõtte nähtavuse, turunduse ja kliendisuhtluse eest – näiteks juhid, turundusspetsialistid, klienditeeninduse juhid või kodulehe sisu haldajad. Koolitus ei eelda tehnilist tausta ega programmeerimisoskust.
Fookus on praktilistel, lihtsasti teostatavatel sammudel, mille abil saab iga ettevõte parandada oma kodulehe ja teenuse ligipääsetavust ka ilma arendajat kaasamata. Osalejad õpivad, millised muudatused on võimalik ise kohe ellu viia ning kuidas hinnata, millal ja kuidas tellida keerukamaid tehnilisi lahendusi professionaalidelt. Eesmärk on kasvatada osalejate teadlikkust ja enesekindlust ligipääsetavuse teemal, et nad oskaksid tulevikus targalt otsustada ja suhelda arendajate, turunduspartnerite ja teenusepakkujatega.
Praktiline info:
Aeg: 26. november 09:00 – 12:00
Asukoht: Hedon SPA & HOTEL
Koolituspartner: Ligipääsuke OÜ
Keda ootame: Kõiki Pärnu turismisektori ettevõtjate kodulehtedega kokku puutuvaid turismiasjalisi
Koolitusel osalemiseks: Igal osalejal palume kaasa võtta sülearvuti, et osaleja saaks kohe kontrollida oma veebilehe ligipääsetavust või katsetada ligipääsetavuslahendusi oma sotsiaalmeedia lehel.
Registreeru hiljemalt 24. novembri hommikuks.
Päevakava:
08:45 – 09:00 Kogunemine
09:00 – 12:00 Töötuba
Sissejuhatus: ligipääsetavuse mõiste ja mõju turismisektoris. Kuidas ligipääsetavus mõjutab ettevõtte mainet, müüki ja kliendirahulolu. Kelle jaoks ligipääsetavus on oluline ning miks seda ei saa enam pidada kõrvalteemaks.
Tehniline ligipääsetavus ja digiligipääsetavust reguleerivad standardid ja seadused. Ülevaade peamistest ligipääsetavuse nõuetest, mis mõjutavad turismiettevõtte veebilehti ja digilahendusi.
Kuidas testida oma kodulehte lihtsate tööriistadega – alt-tekst, pealkirjade struktuur, kontrastsus, klaviatuuriga navigeerimine, keele määramine, linkide sisu.
Teenuse ja ligipääsetavuse kommunikatsioon. Kuidas kirjeldada oma teenust nii, et erinevatele külastajale oleks selge, milline on teenuse ligipääsetavus ja külastamise võimalused.
Arutelu. Osalejad analüüsivad oma kodulehte töötoas õpitu najal, ühine arutelu ja tagasiside: mis on hästi, mis vajab parandamist, millised on lihtsad võidud ja pikaajalised eesmärgid.
12:00 Töötoa lõpp
Koolitaja Ligipääsuke OÜ
Ligipääsuke OÜ on ligipääsetavuse nõustamise ja koolitus-ettevõte, mille eesmärk on aidata erinevatel organisatsioonidel ja ettevõtetel tagada oma teenuste, toodete ja keskkondade ligipääsetavus. Nende töö põhineb põhimõttel, et ligipääsetavus ei ole üksik komponent projektis, vaid terviklik väärtus, mis hõlmab nii digitaalset, füüsilist kui ka kommunikatsiooniruumi. Nad on aastaid nõustanud ja koolitanud avaliku ja erasektori organisatsioone Eestis ja Euroopas, aidates neil saavutada vastavuse WCAG standarditele, Euroopa ligipääsetavuse aktile, euroopa digitaalse ligipääsetavuse standardile (en 301-549) ning kasutajate ootustele, kes vajavad või eelistavad ligipääsetavaid lahendusi. Ligipääsuke hoiab end pidevalt valdkonnas toimuvate muudatuste ja arengutega kursis.
Ligipääsuke on rahvusvahelise turismi ligipääsetavuse võrgustiku (ENAT) liikmed. Aastate jooksul on nad koolitanud Eestis mitmeid turismiettevõtteid – sh kahel korral olnud partneriks Visit Pärnu ligipääsetavuse teemalistel seminaridel-, seda väikestest turismiasutustest kuni suurteni välja, olles teinud koostööd ka maakondlike ning üle-Eestiliste turismipiirkondadega. Oma töös keskenduvad nad lisaks standardi ja seadusandluse järgmisele eelkõige heale kasutajakogemusele, et valmiv lahendus saaks kasutajatele ka meelepärane ning mugav.
Ligipääsukese kogemus turismi, kultuuri ja avalike teenuste valdkonnas on lai, olles läbi viinud koolitusi ja auditeid turismiettevõtetele, muuseumidele, linnavalitsustele ja teenindusasutustele. Ligipääsukese koolitused on alati praktilised, kaasavad ja sihitud sellele, et osalejad saaksid kohe oma tegevustes muutusi rakendada.
Koolitajad:
Jakob Rosin on ligipääsetavuse ekspert ja koolitaja, kellel on üle kümne aasta kogemus digitaalse ligipääsetavuse valdkonnas. Ta on rahvusvahelise ligipääsetavuse spetsialistide assotsiatsiooni (IAAP) kõrgeima digiligipääsetavuse sertifikaadi CPWA (Certified Professional in Web Accessibility) omanik ning Euroopa Komisjoni teabekeskuse Accessible EU
Eesti ekspert. Jakob kuulub Euroopa Pimedate Liidu juhatusse ning on töötanud nii seadusloome, teenusearenduse kui ka ligipääsetavuse testimise projektides. Tema koolitused seovad professionaalse tehnilise teadmise ja kasutajate kogemused erinevate erivajaduste vaatest, näidates selgelt, kuidas ligipääsetavus on nii kasutajakogemuse kui ka ärilise väärtuse osa.
Maarja Metsla-Rosin on Ligipääsukese ligipääsetavuse nõustaja ja turundusjuht, kelle eriala on ligipääsetav kommunikatsioon ja digiturundus. Tal on pikaaegne kogemus turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas, (varasemalt
mh Eesti Lotos ja Noorsooteatris.) Maarja on Eestis ainus American Council for the Blind (ACB) poolt sertifitseeritud kirjeldustõlk ning lõpetanud eesti viipekeele kursused edasijõudnutele. Ta on viinud läbi koolitusi ja nõustamisi nii avaliku- kui ka erasektori organisatsioonidele, kes soovivad oma digitaalseid ja füüsilisi teenuseid paremini kommunikeerida erivajadustega inimestele ja loonud kursuse „Ligipääsetav turundus ja kommunikatsioon“.
Oluline info:
Töötoas osaledes rakendub vähese tähtsusega abi. Ettevõtte vähese tähtsusega abi vaba jääki saab kontrollida siit. Töötoas osalemise toetussumma on ligikaudu 200€ inimese kohta 20 osaleja puhul. Täpne lõppsumma sõltub töötoa osalejate arvust.
Lähim bussipeatus on “Rannapark”, kuhu sõidavad liinid 15, 16, 17. Tutvu linnaliini bussigraafikuga siin.
Autot on võimalik tasu eest parkida Hedon SPA & HOTEL parklas ning tasuta linnaruumis vabade kohtade olemasolul (lähim suurem parkla asub suvise Steffani Pizzarestorani kõrval). Tutvu võimalustega siin.
Kui oled registreerunud, kuid ei saa siiski osaleda, anna sellest teada koordinaatorile.
Koolitust rahastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Koolituse läbiviimist koordineerib Pärnu Linnavalitsus.
Küsimuste või huvi korral võta ühendust koordinaatoriga:
Silva Koemets
Pärnu Linnavalitsuse turismiarenduse peaspetsialist
[email protected]
The post Töötuba: Kui ligipääsetav on minu koduleht? appeared first on Visit Pärnu.
]]>The post Pärnumaa omavalitsuste turismistatistika aastatel 2019, 2023 ja 2024 appeared first on Visit Pärnu.
]]>Visit Pärnu arendusmeeskond tellis Eesti Statistikaametist väljavõtte Pärnumaa kohalike omavalitsuste (v.a. Pärnu haldusüksus, mis kajastub avalikus andmebaasis) statistikast, mida avalikus andmebaasis ei avaldata. See annab võimaluse vaadata erinevatesse Pärnumaa piirkondadesse ning näha, millised muutused on toimunud majutussektoris. Võrdleme omavahel kolme aastat:
- 2019. aastat (Covidi-eelne turismi tippaasta)
- 2023. aastat
- 2024. aastat
Varasemalt oleme teinud Statistikaameti andmetest aastase ülevaate põhinedes andmetele, mis on avalikult andmebaasis kättesaadavad. Igakuiselt on andmebaasist võimalik vaadata kogu maakonna, ainult linna ja ainult maakonna andmeid. 2023. aasta ülevaatega saab tutvuda siin ning 2024. aasta ülevaatega saab tutvuda siin. Mõlemal korral on võetud analüüsitava aasta kõrvale võrdlemiseks sellele eelneva kalendriaasta ning 2019. aasta.
Kuidas toimub Statistikaametis majutusstatistika kogumine?
Statistikaametil on kohustus koguda turismi, majutuse ja toitlustusvaldkonnas statistikat põhinedes õigusaktile, mille alusel on ELi riigid kohustatud koguma, koostama, töötlema ja edastama ühtlustatud statistilisi andmeid turismiteenuste pakkumise ja nõudluse kohta – õigusakt (EL) 692/2011. Andmete kogumise põhimõtetega ning metaandmetega saate tutvuda siin. Statistikaameti andmebaasis olevaid andmeid saate vaadata siit.
Statistikaamet kogub andmeid kõigilt vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetelt, mille põhi- või kõrvaltegevusala on majutusteenuse pakkumine. Majutusettevõtted klassifitseeritakse Eesti Majandustegevuse Klassifikaatori (EMTAK) järgi – hotellid, motellid, külalistemajad, hostelid, puhkemajad, puhkekülad ja puhkelaagrid, külaliskorterid, kodumajutus, laagriplatsid ning vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid. Andmed, mida kogutakse ning on vajalikud turismi mõõtmiseks on järgmised:
- Majutatute arv: sise- ja välisturistide arv (eristatuna elukohariigi järgi).
- Ööbimiste arv: sise- ja välisturistide veedetud ööde arv (samuti eristatuna elukohariigi järgi).
- Majutuskohad ja toad: saadaval olevate tubade ja voodikohtade arv.
- Keskmine maksumus: keskmine ööpäeva maksumus.
- Külastuse eesmärk: uuringutes küsitakse ka reisi eesmärki ehk puhkuse-, töö- (sh eraldi välja toodud konverentsil, koolitusel, seminaril jne osalenud) ja muu reis.
Majutusstatistika andmeid kogutakse kahe küsimustikuga veebipõhise küsimustiku kaudu, mida täidetakse Statistikaameti iseteeninduskeskkonnas (eSTAT):
Majutustegevus kuu – Andmeid korjatakse aruandekuul tegutsenud majutusettevõtete, majutusruumide, voodikohtade ja majutatud turistide kohta. Majutusruumide, voodikohtade arvus ei kajastu mingil kuul ajutiselt suletud majutusruumid ja voodikohad, samuti hooajaliselt suletud majutusruumid ja voodikohad.
Majutustegevus aasta – Kogutakse andmeid majutusettevõtete olemi kohta, olenemata sellest, kas majutusruumid ja voodikohad on aasta jooksul olnud mõnel kuul turistide jaoks suletud – majutusruumide arv, voodikohtade arv ning majutuskohtades piiratud liikumisvõimega tubade (jah/ei vastus) olemasolu.
Selleks, et Statistikaamet saaks avalikkusele andmeid edastada, peavad andmed olema esitatud vähemalt kolme ettevõtte poolt ning ühe ettevõtte andmed ei tohi olla rohkem kui 90% kogusummast. Kui märkate Statistikaameti andmebaasis andmeid vaadates täppi, siis ei ole vähemalt üks neist tingimustest täidetud. Sellest tulenevalt ei ole ka mõne piirkonna puhul teatud aastate ning näitajate võrdlemine võimalik.
Majutusnäitajad
Majutuskohtade arv
Pärnumaa kuues omavalitsuses oli 2019. aastal kokku 78 majutuskohta. 2023. aastaks oli see arv langenud 14% ehk 11 võrra, 67-le, ning 2024. aastaks tõusnud 8% ehk 6 võrra, 73-le.
- Häädemeeste: 2019. aastal oli piirkonnas 23 majutuskohta. 2023. aastaks oli see langenud 17-le (-26%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli majutuskohtade arv 1 võrra suurem (kasv võrreldes möödunud aastaga 6%). Endiselt jäädi aga 2019. aasta tasemele alla (22%-ga).
- Kihnu: 2019. aastal oli piirkonnas 14 majutuskohta. 2023. aastaks oli see tõusnud 18-le (+29%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli majutuskohtade arv 1 võrra suurem (kasv võrreldes möödunud aastaga 6%). Kihnu ületas ainsa piirkonnana juba 2023. aastal majutuskohtade arv poolest 2019. aasta taseme. Aastaks 2024 oli piirkonnas majutuskohtade arv tõusnud 36% .
- Lääneranna: 2019. aastal oli piirkonnas 17 majutuskohta. 2023. aastaks oli see langenud 14-le (-18%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli majutuskohtade arv 2 võrra suurem (kasv võrreldes möödunud aastaga 14%). Endiselt jäädi aga 2019. aasta tasemele alla (6%-ga).
- Põhja-Pärnumaa: 2019. aastal oli piirkonnas 4 majutuskohta ning 2023. aastaks oli see arv endiselt sama. Aasta hiljem, s.o 2024, lisandus 1 majutuskoht (kasv võrreldes möödunud aastaga 25%). Sellest tulenevalt oli ka majutuskohtade arv võrreldes 2019. aastaga suurem (25% võrra).
- Saarde: 2019. aastal oli piirkonnas 7 majutuskohta. 2023. aastaks oli see langenud 4-le (-43%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli majutuskohtade arv endiselt sama. Seega jäädi endiselt alla 2019. aasta tasemele.
- Tori: 2019. aastal oli piirkonnas 13 majutuskohta. 2023. aastaks oli see langenud 10-le (-23%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli majutuskohtade arv 1 võrra suurem (kasv võrreldes möödunud aastaga 10%). Endiselt jäädi aga 2019. aasta tasemele alla (15%-ga).
Võrdluseks:
Pärnus oli vastavalt 116, 105 ja 103 majutuskohta. Võrreldes 2019. aastaga oli majutuskohtade arvu langenud 2023. aastal 9% ja 2024. aastal 11%. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 2%-line majutuskohtade arvu langus.
Eestis oli vastavalt 1424, 1307 ja 1314 majutuskohta. Võrreldes 2019. aastaga oli majutuskohtade arvu langus nii 2023. aastal 9% ning 2024. aastal 8%. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 1%-iline majutuskohtade arvu kasv.
Voodikohtade täituvus
Pärnumaa kuue omavalitsuse majutuskohtade voodikohtade täituvus 2019. aastal oli 83%. 2023. aastaks oli see arv langenud 72%-le, st suhteline muutus toimus ~12% võrra, ning 2024. aastaks tõusnud 80%-le, suhteline muutus oli ~8% võrra.
- Häädemeeste: 2019. aastal oli voodikohtade keskmine täituvus 18%. 2023. aastaks oli see tõusnud 22%-ni (muutus ~22%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see võrreldes eelmise aastaga taas tõusnud ning oli 23% (~5%). 2024. aastaks oli keskmine voodikohtade täituvus võrreldes 2019. aastaga veerand jagu tõusnud (~28%).
- Kihnu: 2019. aastal oli voodikohtade keskmine täituvus 12%. 2023. aastaks oli see langenud 11%-le (muutus ~ 8%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see samal tasemel ehk 11% juures. Seega ei olnud keskmine voodikohtade täituvus võrreldes 2019. aastaga taastunud (endiselt maas ~8%).
- Lääneranna: 2019. aastal oli voodikohtade keskmine täituvus 9%. 2023. aastaks oli see langenud 7%-ni (muutus ~ 22%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see võrreldes eelmise aastaga tõusnud ning oli 12% (~71%). 2024. aastaks oli keskmine voodikohtade täituvus võrreldes 2019. aastaga samuti kasvanud (~33%).
- Põhja-Pärnumaa: 2019. aastal oli voodikohtade keskmine täituvus 7%. 2023. aastaks oli see tõusnud 8%-ni (muutus ~14%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see võrreldes eelmise aastaga langenud ning oli 6% (~25%). 2024. aastaks oli keskmine voodikohtade täituvus võrreldes 2019. aastaga endiselt madalam (~14%).
- Saarde: 2019. aastal oli voodikohtade keskmine täituvus 12%. 2023. aastaks oli see langenud 11%-ni (muutus ~8%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see võrreldes eelmise aastaga tõusnud ning oli 13% (~18%). 2024. aastaks oli keskmine voodikohtade täituvus võrreldes 2019. aastaga samuti kasvanud (~8%).
- Tori: 2019. aastal oli voodikohtade keskmine täituvus 22%. 2023. aastaks oli see langenud 13%-ni (muutus ~ 41%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see võrreldes eelmise aastaga tõusnud ning oli 18% (~38%). 2024. aastaks oli keskmine voodikohtade täituvus võrreldes 2019. aastaga endiselt madalam (~18%).
Võrdluseks:
Pärnu keskmine oli vastavalt 42%, 43% ja 45%. Võrreldes 2019. aastaga oli voodikohtade keskmise täituvuse suhteline muutus 2023. aastal ~2% ja 2024. aastal ~7%. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus suhtelise muutuse kasv ~5%-ga.
Eesti keskmine oli vastavalt 35%, 34% ja 38%. Võrreldes 2019. aastaga oli voodikohtade keskmise täituvuse suhteline muutus 2023. aastal ~3% väiksem ja 2024. aastal ~9% suurem. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus suhtelise muutuse kasv ~12%-ga.
Ühe öö keskmine maksumus inimese kohta
Pärnumaal kuues omavalitsuses jäi ühe öö keskmine maksumus inimese kohta 2019. aastal vahemiku 13-31 eurot öö kohta. 2023. aastaks oli ühe öö maksumuse vahemik kasvanud 19-33 eurot öö kohta ning 2024. aastaks 22-29 eurot öö kohta. Kui võrrelda maksumuse muutust põhinedes keskmisele maksumusele, mis antud aastatel oli 20, 27,5 ning 28,5 eurot, siis 2023. aastaks oli toimunud ca 37,5% hinnakasv ning sellest omakorda 2024. aastaks 3,6% hinnakasv.
- Häädemeeste: 2019. aastal maksis keskmiselt üks öö inimese kohta 19 eurot. 2023. aastal oli hinnatase sama. Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 22 eurole (+16%). Seega kasvas öö hind võrreldes 2019. aastaga 16%.
- Kihnu: 2019. aastal maksis keskmiselt üks öö inimese kohta 22 eurot. 2023. aastaks oli see tõusnud 25 euroni (+14%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 29 eurole (+16%). Võrreldes 2019. aastaga kasvas öö hind 32%.
- Lääneranna: 2019. aastal maksis keskmiselt üks öö inimese kohta 20 eurot. 2023. aastaks oli see tõusnud 28 euroni (+40%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 29 eurole (+4%). Võrreldes 2019. aastaga kasvas öö hind 45%.
- Põhja-Pärnumaa: 2019. aastal maksis keskmiselt üks öö inimese kohta 31 eurot. 2023. aastaks oli see langenud 28 euroni (-10%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 39 eurole (+39%). Võrreldes 2019. aastaga kasvas öö hind 26%.
- Saarde: 2019. aastal maksis keskmiselt üks öö inimese kohta 13 eurot. 2023. aastaks oli see tõusnud 29 euroni (+123%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see langenud 26 eurole (-10%). Võrreldes 2019. aastaga öö hind kahekordistus.
- Tori: 2019. aastal maksis keskmiselt üks öö inimese kohta 15 eurot. 2023. aastaks oli see tõusnud 33 euroni (+120%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see langenud 26 eurole (-21%). Võrreldes 2019. aastaga kasvas öö hind 73%.
Võrdluseks:
Pärnu linnas oli see vastavalt 35, 46 ja 48 eurot. Võrreldes 2019. aastaga oli inimese ühe öö keskmine hind kasvanud 2023. aastaks 31% ja 2024. aastaks 37%. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 4%-line hinnatõus.
Eestis keskmine oli vastavalt 39, 46, 47 eurot. Võrreldes 2019. aastaga oli inimese ühe öö keskmine hind kasvanud 2023. aastaks 18% ja 2024. aastaks 21%. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 2%-line hinnatõus.
Majutatute arv ja nende veedetud ööd Pärnumaal
Majutatute arv
Pärnumaa kuues omavalitsuses oli 2019. aastal kokku 44 189 majutatut. 2023. aastal oli majutatute arv 45 782 (4% rohkem kui 2019. aastal), mis kasvas 2024. aastal veel 12% ehk 51 077-le (16% rohkem 2019. aastal).
- Häädemeeste: 2019. aastal majutus 21 227 külastajat. 2023. aastal oli majutatud külastajate arvuks 21 837 (+3%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 22 521-le (+3%). Majutatud külastajate arv oli võrreldes 2019. aastaga kasvanud 6%.
- Kihnu: 2019. aastal majutus 4152 külastajat. 2023. aastal oli majutatud külastajate arvuks 6295 (+52%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 7792-le (+24%). Majutatud külastajate arv oli võrreldes 2019. aastaga kasvanud 88%.
- Lääneranna: 2019. aastal majutus 7629 külastajat. 2023. aastal oli majutatud külastajate arvuks 6570 (-14%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 9380-le (+43%). Majutatud külastajate arv oli võrreldes 2019. aastaga kasvanud 23%.
- Põhja-Pärnumaa: 2019. aastal majutus 290 külastajat. 2023. aastal oli majutatud külastajate arvuks 779 (+169%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see langenud 607-le (-22%). Majutatud külastajate arv oli võrreldes 2019. aastaga kasvanud 109%.
- Saarde: 2019. aastal majutus 2397 külastajat. 2023. aastal oli majutatud külastajate arvuks 1900 (-21%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli suurusjärg sama, 1897 majutatut. Majutatud külastajate arv oli võrreldes 2019. aastaga langenud 21%.
- Tori: 2019. aastal majutus 8494 külastajat. 2023. aastal oli majutatud külastajate arvuks 8401 (-1%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 8880-le (+6%). Majutatud külastajate arv oli võrreldes 2019. aastaga kasvanud 5%.
Võrdluseks:
Pärnu linnas majutus kõigil kolmel aastal üle 380 tuhande külastaja. Võrreldes 2019. aastaga oli 2023. aastal majutatute arv 7% väiksem, 2024. aastal aga protsentuaalselt samas suurusjärgus, kuid ca 1600 rohkem. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 8%-line majutatud külastjate arvu kasv.
Eestis kokku majutus kõigil kolmel aastal üle 3 miljoni külastaja. Võrreldes 2019. aastaga oli külastajate arv 2023. aastal 10% ning 2024. aastal 5% väiksem. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 5%-line kasv.
Veedetud ööde arv
Pärnumaa kuues omavalitsuses veetsid külastajad 2019. aastal kokku 84 056 ööd. 2023. aastal oli veedetud ööde arv 76 172 (9% väiksem 2019. aastast), mis kasvas 2024. aastaks 14% ja jõudis 86 755-le (3% rohkem 2019. aastal).
- Häädemeeste: 2019. aastal veetsid külastajad piirkonnas 35 129 ööd. 2023. aastal oli veedetud ööde arvuks 39 113 (+11%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 41 159-le (+5%). Veedetud ööde arv võrreldes 2019. aastaga oli kasvanud 17%.
- Kihnu: 2019. aastal veetsid külastajad piirkonnas 6286 ööd. 2023. aastal oli veedetud ööde arvuks 7925 (+26%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 9549-le (+20%). Veedetud ööde arv võrreldes 2019. aastaga oli kasvanud 52%.
- Lääneranna: 2019. aastal veetsid külastajad piirkonnas 14 016 ööd. 2023. aastal oli veedetud ööde arvuks 11 440 (-18%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 15 009-le (+31%). Veedetud ööde arv võrreldes 2019. aastaga oli kasvanud 7%.
- Põhja-Pärnumaa: 2019. aastal veetsid külastajad piirkonnas 1177 ööd. 2023. aastal oli veedetud ööde arvuks 2268 (+93%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see langenud 1513-le (-33%). Veedetud ööde arv võrreldes 2019. aastaga oli kasvanud 29%.
- Saarde: 2019. aastal veetsid külastajad piirkonnas 3901 ööd. 2023. aastal oli veedetud ööde arvuks 3521 (-10%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 3927-le (+12%). Veedetud ööde arv võrreldes 2019. aastaga oli samas suurusjärgus, kuid mõnede ööde arvu võrra väiksem.
- Tori: 2019. aastal veetsid külastajad piirkonnas 20 007 ööd. 2023. aastal oli veedetud ööde arvuks 11 905 (-40%). Aasta hiljem, s.o 2024, oli see tõusnud 15 618-le (+31%). Veedetud ööde arv võrreldes 2019. aastaga oli 22% väiksem.
Võrdluseks:
Pärnu linnas oli veedetud ööde arv 2019. aastal üle 840 tuhande öö ning 2023. ja 2024. aastal üle 730 tuhande öö. Võrreldes 2019. aastaga oli veedetud ööde arv mõlemal aastal suurusjärgus 7% väiksem. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 1%-line kasv.
Eestis tervikuna oli veedetud ööde arv igal aastal üle 6 miljoni. Võrreldes 2019. aastaga oli veedetud ööde arv väiksem vastavalt 2023. aastal 8% ja 2024. aastal 5%. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 4%-line kasv.
Sise- ja väliskülastajad
Siseturistid
Pärnumaa kuues omavalitsuses oli 2019. aastal kokku 36 590 sisekülastajat. 2023. aastal oli nende arv 39 916 (9% rohkem kui 2019. aastal), mis kasvas 2024. aastal veel 12% ning jõudis 44 850-le (12% rohkem kui 2019. aastal). Kokku veetsid sisekülastajad 2019. aastal 69 196 ööd. 2023. aastal oli veedetud ööde arv 65 073 (6% vähem kui 2019. aastal) ning kasvas 2024. aastal 16% ning jõudis 75 378-ni (9% rohkem kui 2019. aastal).
- Häädemeeste: 2019. aastal külastas piirkonda 16 812 siseturisti. 2023. a oli siseturiste 17 664 (+5% võrreldes 2019. a.) ning 2024. a kasvas see 2%, jõudes 17 994-ni (+7% võrreldes 2019. a.). 2019. aastal veetsid siseturistid piirkonnas 27 452 ööd. 2023 oli veedetud ööde arv 31 369 (+14% võrreldes 2019. a.) ning 2024. aastal kasvas see 6%, jõudes 33 236-ni (+21% võrreldes 2019. a.).
- Lääneranna: 2019. aastal külastas piirkonda 7091 siseturisti. 2023. a oli siseturiste 6369 (-10% võrreldes 2019. a.) ning 2024. a kasvas see 43%, jõudes 9138-ni (+29% võrreldes 2019. a.). 2019. aastal veetsid siseturistid piirkonnas 12 868 ööd. 2023. a oli veedetud ööde arvuks 10 849 (-16% võrreldes 2019. a.) ning 2024. aastal kasvas see 27%, jõudes 13 816-ni (+7% võrreldes 2019. a.)
- Saarde: 2019. aastal külastas piirkonda 1903 siseturisti. 2023. a oli siseturiste 1561 (-18% võrreldes 2019. a.) ning 2024. a kasvas see 7%, jõudes 1668-ni (+20% võrreldes 2019. a.). 2019. aastal veetsid siseturistid piirkonnas 4599 öd. 2023. a oli veedetud ööde arvuks 2549 (-45% võrreldes 2019. a.) ning 2024. a kasvas see 34%, jõudes 3419-ni (endiselt 26% madalam võrreldes 2019. a.).
- Tori: 2019. aastal külastas piirkonda 6816 siseturisti. 2023. a oli siseturiste 7644 (+12% võrreldes 2019. a.) ning 2024. a kasvas see 7%, jõudes 8158-ni (+20% võrreldes 2019. a.). 2019. aastal veetsid siseturistid piirkonnas 17 125 ööd. 2023. a oli veedetud ööde arvuks 10 773 (-37% võrreldes 2019. a.) ning 2024. a kasvas see 36%, jõudes 14 599-ni (endiselt 15% madalam võrreldes 2019. a.).
Konfidentsiaalsuse tõttu ei ole avaldatud siseturistide ja nende veedetud ööde arvu Põhja-Pärnumaal ja Kihnus aastal 2019.
- Kihnu: 2023 külastas piirkonda 5969 siseturisti ning 2024. aastal kasvas see 24%, jõudes 7383-ni. 2023 veetsid siseturistid piirkonnas 7351 ööd ning 2024. aastal kasvas see 21%, jõudes 8898-ni.
- Põhja-Pärnumaa: 2023 külastas piirkonda 709 siseturisti ning 2024. aastal langes see 28%, jõudes 509-ni. 2023 veetsid siseturistid piirkonnas 2182 ööd ning 2024. aastal langes see 35%, jõudes 1410-ni.
Võrdluseks:
Pärnu linnas oli siseturistide arv vastavalt üle 177 tuhande, üle 188 tuhande ning üle 195 tuhande. Võrreldes 2019. aastaga oli 2023. a pea 6% ning 2024. a pea 10% rohkem siseturiste. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 4% sisekülastajate arvu kasv. Siseturistid veetsid Pärnu linnas 2019. aastal üle 298 tuhande öö, 2023. aastal üle 330 tuhande öö ning 2024. aastal üle 324 tuhande öö. 2019. aastaga oli siseturistide veedetud ööde arv kasvanud 2023. aastaks 11% ning 2024. aastaks 9%. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, langes veedetud ööde arv 2%.
Eestis majutus siseturiste vastavalt aastatele üle 1,5 miljoni 2019. aastal ning üle 1,7 miljoni 2023. ja 2024. aastal. Võrreldes 2019. aastaga oli siseturistide arv 2023. ja 2024. aastaks kasvanud ligikaudu 14%. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, oli suurusjärk protsentuaalselt sama, kuid inimeste arvus mõnevõrra väiksem. Siseturistid veetsid Eestis 2019. aastal üle 2,5 miljoni öö, 2023. aastal üle 3 miljoni ja 2024. aastal üle 2,9 miljoni öö. Võrreldes 2019. aastaga oli siseturistide veedetud ööde arv kasvanud 14-15%. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, langes veedetud ööde arv 1%.
Välisturistid
Pärnumaa kuut omavalitsust külastas 2019. aastal 7599 väliskülastajat. 2023. aastal oli väliskülastajate arv 5866 (32% vähem kui 2019. aastal), mis kasvas 2024. aastaks 6% ning jõudis 6227-ni (19% vähem kui 2019. aastal). Kokku veetsid väliskülastajad 2019. aastal 14 860 ööd. 2023. aastal oli veedetud ööde arv 11 099 (25% vähem kui 2019. aastal) ning kasvas 2024. aastal 3% ning jõudis 11 397-ni (19% vähem kui 2019. aastal).
- Häädemeeste: 2019. aastal külastas piirkonda 4415 välisturisti. 2023. a oli välisturiste 4173 (-5% võrreldes 2019. a.) ning 2024. a kasvas see 8%, jõudes 4527-ni (+3% võrreldes 2019. a). 2019. aastal veetsid välisturistid piirkonnas 7677 ööd. 2023. a oli veedetud ööde arv 7744 (+1%) ning 2024. a kasvas see 2%, jõudes 7923-ni (+3% võrreldes 2019. a).
- Lääneranna: 2019. aastal külastas piirkonda 538 välisturisti. 2023. a oli välisturiste 201 (-63% võrreldes 2019. a.) ning 2024. a kasvas see 20%, jõudes 242-ni (55% madalam võrreldes 2019. a). 2019. aastal veetsid välisturistid piirkonnas 1148 ööd. 2023. a oli veedetud ööde arv 591 (-49%) ning 2024. a kasvas see 102%, jõudes 1193-ni (43% võrreldes 2019. a).
- Saarde: 2019. aastal külastas piirkonda 494 välisturisti. 2023. a oli välisturiste 339 (-31% võrreldes 2019. a.) ning 2024. a langes see 32%, jõudes 229-ni (54% madalam võrreldes 2019. a). 2019. aastal veetsid välisturistid piirkonnas 2302 ööd. 2023. a oli veedetud ööde arv 972 (-58%) ning 2024. a langes see 48%, jõudes 508-ni (78% madalam võrreldes 2019. a).
- Tori: 2019. aastal külastas piirkonda 1678 välisturisti. 2023. a oli välisturiste 757 (-55% võrreldes 2019. a.) ning 2024. a langes see 5%, jõudes 722-ni (57% madalam võrreldes 2019. a). 2019. aastal veetsid välisturistid piirkonnas 2882 ööd. 2023. a oli veedetud ööde arv 1132 (-61%) ning 2024. a langes see 10%, jõudes 1019-ni (56% madalam võrreldes 2019. a).
Konfidentsiaalsuse tõttu ei ole avaldatud väliskülastajate ja nende veedetud ööde arvu Põhja-Pärnumaal ja Kihnus aastal 2019.
- Kihnu: 2023 külastas piirkonda 326 välisturisti ning 2024. aastal kasvas see 25%, jõudes 409-ni. 2023 veetsid välisturistid piirkonnas 574 ööd ning 2024. aastal kasvas see 13%, jõudes 651-ni.
- Põhja-Pärnumaa: 2023 külastas piirkonda 70 välisturisti ning 2024. aastal tõusis see 40%, jõudes 98-ni. 2023 veetsid välisturistid piirkonnas 86 ööd ning 2024. aastal tõusis see 20%, jõudes 103-ni.
Võrdluseks:
Pärnu linnas majutus 2019. aastal üle 209 tuhande välisturisti, 2023. aastal üle 170 tuhande ning 2024. aastal üle 192 tuhande välisturisti. Võrreldes 2019. aastaga oli välisturistide arv 2023. aastal 19% ning 2024. aastal 8% väiksem. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 13%-line kasv väliskülastajate arvus. Väliskülastajad veetsid Pärnus 2019. aastal üle 516 tuhande öö, 2023. aastal üle 407 tuhande öö ning 2024. aastal üle 417 tuhande öö. Võrreldes 2019. aastaga oli 2023. aastal veedetud ööde arv 21% ning 2024. aastal 20% väiksem. Vaadates omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 3% väliskülastajate veedetud ööde arvu kasv.
Eestis majutus 2019. aastal üle 2,2 miljoni välisturisti, 2023. aastal üle 1,6 miljoni ning 2024. aastal üle 1,8 miljoni turisti. Võrreldes 2019. aastaga oli välisturistide arv 2023. aastal 26% ning 2024. aastal 18% väiksem. Võrreldes omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 11%-line kasv väliskülastajate arvus. Väliskülastajad veetsid Eestis 2019. aastal üle 4,3 miljoni öö, 2023. aastal üle 3,3 ning 2024. aastal üle 3,6 miljoni öö. Võrreldes 2019. aastaga oli 2023. aastal veedetud ööde arv 23% ning 2024. aastal 16% väiksem. Vaadates omavahel 2023. ja 2024. aastat, toimus 9% väliskülastajate veedetud ööde arvu kasv.
Väliskülastajate päritolu riigid
Pärnumaa peamisteks külastajateks ning sihtturgudeks on Soome ja Läti. Mis riigi külastajad aga jõudsid enim Pärnumaa erinevatesse piirkondadesse? Antud ülevaates tuleb silmas pidada seda, et väliskülastajate mahud on erinevates piirkondades väga erinevad ning seetõttu võib olla ka riigi, millele vihjame, külastajate arv piirkonniti tegelikult väga erinev. Tuleneval konfidentsiaalsuse nõuetest on andmed iga piirkonna kohta erinevad ehk paljudel juhtudel ei ole kõigil kolmel aastal võimalus andmeid riigiti vaadelda. Seetõttu käsitletakse igas aastalõigus algaastatega (st 2019) sarnaseid riike, mille kohta andmed on saadaval.
Riigilippude ja värviga on välja toodud meie peamised sihtturud, milleks on Läti ja Soome. Riigilipud on lisatud ka nende turgude juurde, millega töötab Visti Estonia.
- Häädemeeste: Suurimad külastajad 2019. aastal olid lätlased ja soomlased, keda jõudis kumabki piirkonda üle 1000 külastaja. Järgmisena oli palju sakslasi (474) ja venelasi (328). Üle 200 külastaja jõudis ka Leedust, Poolast. Rootslasi ja suurbritannlasi jõudis piirkonda veidi üle 100. Alla 100 külastaja tuli (kahanevas järjekorras) Ukrainast, Tšehhist, Hollandist, Austriast, Prantsusmaalt, Itaaliast, teistest Euroopa riikidest (mis andmebaasis pole eraldi välja toodud), Norrast, teistest maailma riikidest (mis andmebaasis ei ole välja toodud), Šveitsist, Hispaaniast, Ameerikast, Taanist, Belgiast, Okeaaniast, Aasiast. Alla 10 külastaja tuli Türgist, Slovakkiast, Ungarist ja Bulgaariast. 2023. aastal oli natukene suurenenud lätlaste ja soomlaste arv. Leedukaid oli piirkonda külastamas üle 500. Üle 200 külastaja tuli ka Saksamaalt, Suurbritanniast ning Poolast. Veidi üle 100 oli ukrainlasi. Rootslastest külastajaid oli 77. Rohkem külastajaid oli Ukrainast, Hispaaniast ja Taanist.
2024. aastaks võrreldes möödunud aastaga kasvas lätlaste
arv 42% võrra, kuid soomlaste
arv langes 28%. Leedukaid
oli sama arv, sakslasi
aga 61% rohkem. Langes Suurbritannia
(-2%) ja Poola
(-19%), Rootsi
(-68%) ning Ukraina (-70%) külastajate arv. Venelastest külastajaid oli kokku 7. Rohkem oli külastajaid Hispaaniast
, Austriast, Hollandist
ja muudest riikidest (mis andmebaasis pole eraldi välja toodud). - Kihnu: Suurimad külastajad 2019. aastal olid lätlased, keda jõudis piirkonda üle 100. Järgmisena on esindatud sakslased (70) ning neile järgneb sarnases suurusjärgus (kahanevas järjekorras) itaallased, aasialased ja soomlased, jaapanlased, muud riigid (riigid, mida eraldi pole välja toodud andmebaasis), poolakad, ameeriklased, venelased, kanadalased, rootslased, hiinlased, Okeaaniast ja muudest Aasia riikidest (riigid, mida eraldi pole välja toodud andmebaasis) elanikud. 2023. aastal oli kõikide nimetatud riikide külastajate arv langenud välja arvatud Soome, mis ainsana esile tõusis. Statistiliselt eristus ning tuli ka avalike andmetena nüüd välja Leedu külastajad.
2024. aastal kasvas lätlaste arv 103%. Samuti kasvas taas soomlaste arv ning itaallaste
. Lisaks toimus kasv ka Leedu ja Prantsusmaa külastajate seas. - Lääneranna: Suurimad külastajad 2019. aastal olid sakslased , keda jõudis piirkonda 115. Järgmisena oli palju soomlasi (78). Järgnevad suhteliselt sarnases mahus (kahanevas järjekorras) Läti, Suurbritannia, Hispaania, Austria, Holland, Poola ja Prantsusmaa, Šveits, Tšehhi ja Leedu (4). 2023. aastal oli endiselt kõige enam sakslasi, kuid nende arv oli langenud. Samuti langes soomlaste arv. Hollandi ja Prantsusmaa külastajate arv oli madalam, rohkem aga oli näiteks rootslasi.
2024. aastal langes taas sakslaste ja soomlaste arv. Kasvas aga prantslaste ja türklaste arv. - Põhja-Pärnumaa: Kuna piirkonna majutuskohtade arv, kes statistikat jagavad, on väike, on konfidentsiaalsusest tulenevalt enamik riikide andmed puudu. Ainsana saab välja tuua soomlaste arvu, keda nii 2023. kui ka 2024. aastal oli 38.
- Saarde: Suurimad külastajad 2019. aastal olid soomlased , keda jõudis piirkonda 214. Järgmisena oli lätlased (62). Sealt järgneb külastajate arvu poolest (kahanevas järjekorras) Poola (28), kellele järgneb Aasia, Belgia, Saksamaani, Tšehhi, Rootsi, Venemaa, Prantsusmaa (vahemikus 20-10 külastajad riigi kohta). Üksikud külastajad olid ka Austriast. 2023. aastal oli soomlaste ja lätlaste arv madalam. Poola külastajate arv oli samas suurusjärgus, sakslaste arv väiksem. Eraldi kerkisid aga nüüd statistikas esile leedukad, keda oli 24.
2024. aastal langes soomlaste arv, kuid tõusis lätlaste oma. Poolakate arv langes. Belgia külastajaid oli 16. - Tori: Suurimad külastajad 2019. aastal olid sakslased (433) ja soomlased (362). Palju oli ka lätlasi (195). Sealt edasi olid esindatud hispaanlased (70), poolakad (70), hollandlased (37), šveitslased (64), austrialased (53) ja leedukad (53). Vahemikus 10-50 külastajat tuli (kahanevas järjekorras) Venemaalt, Prantsusmaalt, Tšehhist, Suurbritanniast, Itaaliast, Rootsist, Taanist, Norrast, Ameerikast, Ungarist ja Belgiast. 2023. aastal oli pea kõikide külastajate arv väiksem, välja arvatud Tšehhi ja Belgia, mis mõne külastaja võrra kasvas.
2024. aastal kasvas võrreldes möödunud aastaga natukene sakslaste, hollandlaste, šveitslaste
, austrialaste, leedukate, suurbritannlaste ning ameeriklaste
arv.
Statistikaga on võimalik tutuvuda järgmistes kanalites:
- Riikliku turismistatistika ülevaate saab Eesti Statistikaametist ning nende andmebaasist.
- Turismiandmed on koondatud ka maakondlikus vaates ühtsele töölauale.
- Samuti on võimalik tutvuda Pärnumaa andmetega, kasutades Lõuna-Eesti loodud töölauda, mis visualiseerib Statistikaameti andmeid.
- Vaata 2024.aasta riikliku turismisektori ülevaadet, kus on kuvatud turismistatistika põhinäitajad: majutusandmed riigiti ja maakonniti, turismiettevõtete tööhõive, käive ja riiklikud maksud ning turismiteenuste maksebilanss.
Soovi korral saame jagada ka osade statistiliste näitajate väljavõtet kuude lõikes. Huvi korral palun kirjutada eraldi all olevale e-mailile.
Autor:
Silva Koemets
Pärnu Linnavalitsuse turismiarenduse peaspetsialist
[email protected] / 525 2821
Viimati uuendatud: 13.11.2025
The post Pärnumaa omavalitsuste turismistatistika aastatel 2019, 2023 ja 2024 appeared first on Visit Pärnu.
]]>The post Rahvusvaheliste konverentside korraldajate tänukohtumine ja Business Pärnu lansseerimine 06.11.2025 appeared first on Visit Pärnu.
]]>Neljapäeval, 6. novembril toimub Pärnu Rannahotellis pidulik tänuüritus, kus tunnustatakse esmakordselt 2024. aastal Pärnu turismisihtkohas rahvusvaheliste konverentside korraldajaid ja tutvustatakse Business Pärnu brändi.
Tunnustatakse järgmiste konverentside korraldajaid:
- Global Game Jam Pärnu 2024, korraldaja GameDev
- From Project Management to Project Economy, korraldaja Tartu Ülikooli Pärnu kolledž
- The 27th International Conference Mathematical Modelling and Analysis MMA2024, korraldaja Tartu Ülikool
- The 22nd International HARMO Conference, korraldaja Tartu Ülikool
- The Peribaltic 2024 Conference, korraldaja Tartu Ülikool
- Offshore Power for E-Fuels: Boosting the New Hydrogen Economy, korraldaja Power2X
- Study in Europe – Alumni Management, korraldaja Haridus- ja Noorteamet
Tänu nendele sündmustele jõudis Pärnu esmakordselt ka ICCA rahvusvaheliste erialaassotsiatsioonide konverentside sihtkohtade statistikasse, kuhu on kantud ligi 1600 linna üle maailma.
Ühtlasi tutvustatakse Business Pärnu kontseptsiooni. Business Pärnu on ärituristile suunatud Visit Pärnu alambränd ja ühtlasi infovärav, mis tutvustab Pärnumaa unikaalsust äriturismi sihtkohana. Tegemist on turismiettevõtjate endi initsiatiivist alguse saanud projekt, mis on muuhulgas suunatud madalhooaja leevendamiseks Pärnumaa turismis. Turundusmaterjalide loomiseks korraldatud foto- ja videosessiooni juhtis MTÜ Destination Pärnu turismiinfo ja turunduse spetsialist Ketlin Hamburg ja selles osalesid modellidena Pärnumaa turismiettevõtete töötajad.
Registreerimine kuni 31. oktoober SIIN.
Ajakava
Ettekanded
Kogemusloo jagamine: rahvusvahelise konverentsi korraldamisest turismisihtkohas –Haridus- ja Noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm
Business Pärnu kontseptsiooni tutvustus – MTÜ Destination Pärnu tegevjuht Margus Randmäe, MTÜ Destination Pärnu/Visit Pärnu turundusjuht
Rahvusvaheliste konverentside osatähtsusest sihtkohas ning koostöö MTÜ Eesti Konverentsibürooga – MTÜ Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu
Fotojäädvustused
Fotode autor: Haide Rannakivi
Vaata ka:
Seminaril osalemiseks registreeru hiljemalt 8.aprilliks
The post Rahvusvaheliste konverentside korraldajate tänukohtumine ja Business Pärnu lansseerimine 06.11.2025 appeared first on Visit Pärnu.
]]>The post Parimad vegantoite pakkuvad kohad Pärnus appeared first on Visit Pärnu.
]]>Pärnu on tõeline pärl ka taimetoidu ja vegan toidu armastajatele – üha enam kohvikuid ja restorane pakuvad loodusest inspireeritud roogasid, mis on nii maitsvad kui ka tervislikud.
Olgu sa pühendunud vegan, uudishimulik taimetoidu sõber või lihtsalt otsimas kergemat ja toitvat lõunasööki, Pärnu söögikohtadest leiad rohkelt võimalusi. Siit leiad parimad vegan restoranid ja taimetoidukohad Pärnus, kust saad nautida hooajalisi maitseid, kohalikku toorainet ja loovust täis roogasid – kõik 100% taimne ja südamega tehtud.
VEGAN KOHVIKUD
Liana kohvik
Liana kohvik Pärnu vanalinna Rüütli tänaval on tõeline leid neile, kes otsivad ehtsat vegan toidukohta Pärnus. See väike ja hubane taimetoidukohvik pakub 100% taimseid maitseid – alates värsketest smuutikaussidest ja käsitööna valminud vegankookidest kuni toitvate lõunaeineteni.
Menüüst leiab vaheldusrikkalt nii suppe, ahjupastasid, falafeleid, vegani wrappe kui ka taimse täidisega tacosid ja kinoa salateid. Kõik road on valmistatud värskest toorainest ning Liana kohviku menüü uueneb iga päev, pakkudes külastajatele alati midagi uut ja maitsvat.
Pastoraat Cafe
Kuninga ja Pühavaimu tänava nurgal asuv Pastoraat Cafe on Pärnus populaarne koht, kus saavad hästi einestada nii liha- ja kalasõbrad kui ka taimetoitlased ja veganid. Kohvik pakub hubast atmosfääri ja menüüd – alates hommikusest kohvist ja pudrust kuni toitvate lõuna- ja õhtusöökideni.
Pastoraadi menüü on paindlik ja mitmekülgne: roogasid saab tellida nii klassikalises kui ka vegan versioonis. Hommikusöögiks on näiteks kinoakauss, Pastoraadi kukkel, müsli- ja pudrukausid. Peamenüüs on saadaval maitsvad tofuroad, kapsasteigid ja vegan burgerid, samuti leiab veganitele valikuid magustoitude seas.
Sonne kohvik
Sonne kohvik on valgusküllane kohvik ja kunstipesa Pärnu südalinnas. Eriline paik, kus kohtuvad kohv, kodutunne ja kunst. Hubases, valgusküllases interjööris saab nautida kvaliteetset kohvi, matchat ja hoolikalt valitud roogasid, mis rõõmustavad nii maitsemeeli kui ka silma.
Menüüs leidub taimseid ja vegan valikuid, samuti gluteenivabu toite ja kooke, mis sobivad kõigile, kes hindavad tervislikku ja teadlikku toitumist. Sonne on suurepärane peatuspaik, kui soovid võtta hetke iseendale, nautida head toitu või lasta end inspireerida kohviku loomingulisest õhkkonnast.
Kohvik Supelsaksad
Hubane ja kodune koht, kus ajalugu, kunst ja maitsekooslus kohtuvad. 150-aastases puumajas asuv kohvik on kujundatud sooja ja koduse atmosfääriga, pakkudes külastajatele mõnusat peatuspaika nii päevasel ajal kui õhtul. Erilist tähelepanu on pööratud taimetoitlastele ja veganitele – menüüs leidub mitmeid vegan ja gluteenivabu roogasid, mis sobivad hästi tervislikku toitumist hindavatele külastajatele.
Kohvik on pälvinud Eesti Sisearhitektide Liidu söögikoha interjööride preemia, mis peegelduvad igas detailis – värvikirevas mööblis, pitsilistes laudlinades ja valitud kohvikruusides.
Pärnu sõõrikubaar
Legendaarne magus peatus Pärnu südames Pühavaimu tänaval on paik, kus magusasõbrad saavad nautida suus sulavaid sõõrikuid, mis valmivad samas traditsioonis juba alates 1950. aastate algusest. Täiesti juhuslikult on kõik sõõrikud 100% vegan koostisega, nii et ka taimetoitlased võivad neid julgelt proovida.
See legendaarne kohvik on täiuslik peatus nii kohalikele kui ka turistidele, kes otsivad ehtsat Pärnu magusat elamust. Klassikaline hõrk maitse ja hubane õhkkond muudavad Sõõrikubaaris iga külastuse mõnusaks ja nostalgiliseks kogemuseks.
Vehverments bar & tostadas
Vehverments Bar & Tostadas pakub erksat ja värviküllast söögielamust — ideaalne peatusepaik nii sõpradega naermiseks kui ka inspireeriva maitseavastuseks.
Menüüs kohtuvad loominguline tapas-stiil, mõnus barivibe ja rõhk jagamisel: väiksemad road, põnevad kombo-valikud ning nii taimetoitlastele kui ka lihasõpradele sobivad variandid.
Hea teada: Vehverments pakub ka vegan-sõbralikke valikuid ning on pere- ja koerasõbralik koht väliterrassi ja roheluse vahel.
Kui tunned, et soovid lõpetada linna avastamise ühe värvika ja maitseküllase peatusega, siis Vehverments Bar & Tostadas on just see paik, kus aeg maha võtta ja naudingut kogeda.
Kohvik Kastrul
Kohvik Kastrul on hubane ja stiilne peatuspaik neile, kes otsivad midagi veidi teistsugust. Paigas, mis on rajatud vanasse laohoonesse, kohtuvad rohelusest tulvil interjöör, külalislahkus ja menüü, mis rõhutab lihtsust, hooajalisust ning toorainet.
Pakuma valikut ka taimetoitlaste jaoks – Kohvik Kastrulit on tunnustatud ka vegan toite pakkuva toidukohana. Iga roog on valmistatud armastusega, mis lisab igale külastusele omamoodi erilisust.
Kui soovid nautida tavalisest erinevat kohvikuelamust – mõnusa kohviga, maitsva ampsuga ja loovas keskkonnas – siis Kohvik Kastrul on just koht, kuhu peatuda.
Kohvila
Põnev kohvik & vinoteek Pärnus, mis asub täpselt Kohvik Kastruli ja Leivaka kõrval. Kohvila on tõeline leid neile, kes otsivad kohvikust veidi enamat – seal kohtuvad originaalkohvid, valitud teed ning hoolikalt kureeritud naturaalveinide valik.
Hubases interjööris on rõhk kvaliteedil ja maitsetel: kohvikus on välja toodud kasutatavad kohviubad, mis vahetuvad regulaarselt, ning naturaalveinide klaasivalik on kirev ja põnev.
Kui otsid Pärnus paika, kus nautida nii mõnusat kohvihetke kui ka avastada midagi uut – siis Kohvila on sinu peatuskoht.
Leivakas
Käsitööleiva & kiviahjupitsa aardelaegas Pärnu kesklinnas, kus värske pagaritöö ja hubane kohvikukoht kohtuvad – iga päev valmivad siin ahjusoojad leivad, saiad, pirukad ja koogid.
Lisaks klassikale pakub menüü ka kiviahjupitsasid, mille põhi on valmistatud eelkääritatud taignast ja millel on nimetused, mis kajastavad Pärnu tänavaid või tuntud paiku. Taimetoitlaste ning vegansõprade rõõmuks on Leivakas märgitud kui paik, kust leiab ka vegan toite ja magustoite.
Kui soovid peatust, kus nautida mõnusat kohvi koos käsitööleivaga või võtta kaasa ahjusoe pitsa enne linna avastamist, siis Leivakas on ideaalne valik.
VEGAN RESTORANID
Hea Maa
Hea Maa kohvik-restoran Pärnus asub varjulises Raehoovis, pakkudes hubast ja rohelust täis peatuspaika kuumal suvepäeval. Restoranile pääseb kõige lihtsamini Uuelt tänavalt läbi Raehoovi värava, kust avaneb kaunis väliterrass vana pirnipuu all.
Hea Maa menüü on sündinud armastusest eestimaise toidu vastu ja pakub midagi põnevat igaühele. Vegan-sõprade rõõmuks on võimalik nautida näiteks vegan šokolaadikooki, kaetud šokolaadimullaga – magus ja maitserikas elamus igale külastajale.
Restoran Raimond
Restoran Raimond on osa Hedon SPA & Hotel hotellist ning on mõeldud neile, kes otsivad väga erilist söögielamust mereäärses ja elegantses paigas.
Menüü põhineb põhjamaise köögi ning kohaliku tooraine koostööl — ka siin leidub kaunilt serveeritud roogasid, mille taga on läbimõeldud maitsearhitektuur.
Lisaks on Raimond pälvinud tunnustust kui üks Pärnu kõrgema tasemega restorane.
Restoran Raimond on täiuslik valik — ideaalne koht romantiliseks õhtusöögiks või pidulikuks kokkusaamiseks sõpradega.
Rannahotelli Restoran
Rannahotelli restoran Pärnus on paik, kus ajatu stiil ja merevaade loovad ideaalse tausta tõeliseks maitseelamuseks. Klassikaline interjöör, suvised valgused ja rahulik rannaõhkkond annavad erilise tunde.
Menüü keskmes on põhjamaine ja hooajaline köök, mille roogades kasutatakse kohalikke tooraineid ja värskeid maitseid. Taimetoitlastele ja veganitele leidub menüüs mitmeid läbimõeldud valikuid, mis toovad esile Pärnu parimad maitsed.
Rannahotelli restoran on suurepärane paik, kus nautida lõunat või õhtusööki merekohina saatel – koht, kus aeg justkui peatub ja Pärnu suveilu avaneb kõige ehedamal kujul.
Wasa Resto
Wasa Restoran Pärnus ühendab kaasaegse Euroopa köögi ja hubase mereäärse atmosfääri. Asudes rannapiirkonnas, pakub see roogasid, kus peamiseks tõmbenumbriks on kohaliku tooraine värskus ning maitserikkus.
Menüü on mitmekülgne — lisaks põhimenüü roogadele leidub ka tänavatoidu stiilis valikuid. Wasa Restoran on sobilik ka veganitele ja taimetoitlastele, kes soovivad nautida kvaliteetset sööki.
Restoranis ootab sind avar terrass või hubane siseruum, kus nautida head sööki ja mõnusat seltskonda – ideaalne valik nii nautlejatele kui ka sõpradega aega veetmiseks.
Strand Resto
Strand Restoran Pärnu rannapiirkonnas ühendab kaasaegse Euroopa köögi ja lihtsuse elegantsi, kus peamiseks on naturaalne ning kohalik tooraine.
Menüü keskmes on hooajalised valikud ja erinevad toitumisstiilid: salatid, sobivad roogadega lihasõpradele ja kalaarmastajatele ning valik ka taimetoitlastele ja veganitele.
Hubane ja avar interjöör loob sobiva tausta nii romantiliseks õhtusöögiks kui ka sõpradega kohtumiseks. Strand Restoran on suurepärane valik, kui soovid nautida maitsvat ja läbimõeldud sööki Pärnu rannalinnas.
Restoran Barbara
Restoran Barbara Pärnus on hubane ja stiilne söögikoht, mis asub vanalinnas ning pakub mõnusat peatuspaika nii lõuna- kui õhtusöögiks. Menüü keskmes on hooajalisus ja kohaliku tooraine kasutamine, mis lubab nautida puhtaid ja läbimõeldud maitseid.
Lisaks oma põhiroogadele on Barbara ka taimetoitlastele ja eritoitude vajajatele sobiv koht – näiteks on menüüs välja toodud laktoosi- ja gluteenivabad valikud.
Kui soovid nautida elegantset, kuid sõbralikku söögielamust Pärnu kesklinnas, siis Restoran Barbara on suurepärane valik.
Vova
Vorstid & Vahvlid Köök & Baar ehk lühendatult VoVa asub Rüütli ja Hommiku tänava ristis. Siia söögikohta on lahkelt oodatud kõik liha-, mereanni- ja taimetoidusõbrad.
Kokku on VoVa menüüs enam kui 40 rooga. Valikus on tänavatoit, salatid, tapased, pasta ja ka spetsiaalselt veganitele mõeldud pearoad nagu näiteks grillitud mais või lillkapsasteik kookose ja puraviku kastmega. VoVast võib leida ka veganjäätist ja nad ise ütlevad, et nende valmistatud road sobivad ideaalselt kaaslastega jagamiseks. Seega võid vabalt siia tulla suurema seltskonnaga või tellida toidud kaasa, et nautida neid pargipingil või miks ka mitte hoopis rannas.
Mona Venüü
Trendikas Mona Venüü on populaarne koht nii söömiseks kui ka niisama sõpradega kokkusaamiseks. Tegemist on õuekohvikuga, mis on avatud vaid suvel. Mona Venüü asub Hommiku tänaval, vaid mõne sammu kaugusel Rüütli tänavast. Kui tead, kus asub Pärnu linna vanim ehitis Punane torn, siis Mona Venüü on kohe selle torni kõrval.
Mona Venüü menüü on iga päev veidi erinevat nägu, kuid alati leidub seal nii klassikalisi maitseid kui ka veganvalikuid. Kohviku peamiseks hitt-tooteks on gurmeehõngulised kiviahjupitsad, aga ka burgerid ja tapased. Nädalavahetuseti lõbustavad Mona Venüüs külalisi erinevad DJ-d.
Villa Wesset
Villa Wesset restorani eristab paiga stiilne atmosfäär, mis ühendab ajaloolise villamaja võlu ja kaasaegse gurmeeköögi. Menüü on läbimõeldud ja hooajaline, põhinedes kohalikul toorainel ning kõrgetel kulinaarsetel standarditel.
Valides mõnusa laua restorani siseruumis või suvel terrassil, avad endale puhkehetke, kus maitsetel on ruumi särada ja meeleolu on pingevaba. Villa Wesset on sobilik nii pidulikumaks õhtusöögiks kui ka moodsaks gastronoomiliseks kogemuseks.
Kui soovid nautida Pärnus midagi erakordset — maitset, atmosfääri ja hetke — siis Villa Wesset on just see paik, mis jääb meelde.
MIS EDASI?
Naudi, lõõgastu ja avasta Pärnumaad
Kui oled Pärnu kohvikud ja restoranid juba avastanud, ootab sind ees veel palju elamusi – Pärnu mitmekülgne kultuuri- ja sündmusmaastik, mis teeb iga päeva eriliseks. Võta ette jalutuskäik kaunis vanalinnas, naudi rohelust täis parke või lase end üllatada linna avastamata pärlitega.
The post Parimad vegantoite pakkuvad kohad Pärnus appeared first on Visit Pärnu.
]]>The post Rasketehnika romantika jõudis Green Destinations Top 100 edulugude hulka appeared first on Visit Pärnu.
]]>- 2025
- Green Destinations
Rahvusvaheline kestlikku turismi arendav organisatsioon Green Destinations korraldab juba 12. aastat järjest Top 100 edulugude konkurssi. Oma loo saavad esitada sihtkohad, kes täidavad neile suunatud kestliku arendamise standardis miinimumkriteeriumid. Top 100 loo puhul ei ole oluline loo kirjanduslik väärtus, vaid see, et sihtkohas on olemas jätkusuutliku suunaga tegevus ning edulugu, mida maailmaga jagada. Konkursil valitakse ülemaailmselt avatud taotlusvoorust välja 100 lugu, mis paistavad silma mõju, uuenduslikkuse, inspiratsiooni ja ülekantavuse poolest.
Pärnumaa selle aasta lugu rääkis kogukonna algatusest tuua madalhooaega valgust ja rõõmu nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele.
Loe rohkem Pärnu osalemisest Green Destinations võrgustikus siit.
Rasketehnika romantiline maagia
Rasketehnika romantika on turismimarsruut, mis loodi Romantilise Rannatee piirkonnas. Selle eesmärk oli meelitada külastajaid rannikule pikal, külmal ja pimedal ajal ning muuta piirkonnas elavad kohalikud aktiivsemaks ning valgusinstallatsioonide kaudu külastajatele atraktiivsemaks.
Kontseptsioon sündis 2022. aastal kohalike ettevõtjate ja sõprade, talunike, kalurite ja ehitajate seas. Olles Romantilise Rannatee osa, soovisid nad väljendada romantikat oma vaatenurgast ning seeläbi tuua piirkonda valgust ja sära. Selle tulemusena tulid nad ideele paigutada oma masinad – mis talvel tavaliselt kasutuseta seisavad – maapiirkonna tee äärde ja kaunistada need valgustitega, et nii kohalikud kui ka külastajad saaksid pimedal ajal valgust ja helgust nautida. Olemasolevaid ressursse kasutades ja kohaliku kogukonna kaasamisega loodud valgusinstallatsioonid elavdasid piirkonna pikka, külma ja pimedat aastaaega.
2024. aastal laienes idee ka teistesse piirkondadesse ning osalema kutsuti ka naaberkogukonnad ja -ettevõtted. Tänu kohalikele masinaentusiastidele sai see algatus teoks ning installatsioonid olid väljas detsembrist 2024 kuni veebruarini 2025.
Madalhooaja väljakutse
Kui kevadel ja sügisel on keskmine päevavalguse kestus 13 tundi ning suvel ületab see isegi 18 tundi, siis talvised päevad on meil keskmiselt vaid 6–8 tundi pikad. Kahjuks ei saa alati päeva pikkust võrdsustada sellega, kui palju võib energiat anda päikesepaisteline ehk valge ja helge ilm. Viimase kümne aasta jooksul on Pärnumaal olnud keskmiselt ligikaudu 228 tundi päikesepaistet kevadel, suvel veidi alla 300 tunni ja sügisel napilt üle 100 tunni. Talvel on aga keskmine igakuine päikesepaiste vaid 35 tundi. Talvisel hooajal on päevad väga lühikesed ja pimedad.
Kuna ilm on talvel tihti ka sünge ja mõnevõrra masendav, muutuvad paljud inimesed sel perioodil vähem aktiivseks ja lahkuvad harva kodust. Sellest tulenevalt on paljud kohalikud kohvikud ja väikesed poed sunnitud talveks uksed sulgema. Lisaks on pimedal ajal vähe algatusi või kogukonnategevusi, mis innustaksid inimesi kodust välja minema, suhtlema ja olema aktiivsed.
Peamine väljakutse madalhooajal on inimeste kaasamine erinevatesse tegevustesse ja ümbritseva keskkonna rõõmsamaks muutmine, et parandada üldist tuju ja heaolu.
Inimeste aktiivsuse innustamine
Romantiline Rannatee kulgeb osaliselt Pärnumaa ranniku ääres ning on piirkond, kus saab imetleda privaatseid randu, idüllilisi kalurikülasid ja maagilisi päikeseloojanguid. Üheks piirkonnaks on Audru ja Tõstamaa osavallad, mis keskusest väljapoolt on hõreda asustusega, koosnedes peamiselt väikestest küladest, kus elanike arv on 20 kuni maksimaalselt 450 elanikku küla kohta (tavaliselt 40–80). Piirkonnas on üle 50 turismiettevõtja, kes pakuvad külastajatele üle 70 erineva teenuse.
Arvestades, et meie kliimas on talvine päevavalguse kestus poole lühem kui suvel ja keskmine päikesevalguse hulk kaheksa korda väiksem, mängib valgus olulist rolli, tuues pikkadel pimedatel kuudel inimestesse rõõmu ja energiat.
Võitlemaks Eestis pikkadel ja pimedatel talvedel valitseva madala aktiivsuse ja sünge õhkkonnaga, alustasid Pärnumaa kohalikud kogukonnaliikmed välja ainulaadse ja südantsoojendava algatusega. Nad lõid ja paigaldasid vabatahtlikkuse alusel pilkupüüdvaid valgusinstallatsioone, kasutades selleks oma rasketehnikat ning paigutades need olulisemate teede äärde. Selle loomingulise idee eesmärk oli innustada kohalike elanikke sagedamini kodust välja tulema ja tuua rõõmsameelsust, parandades seeläbi inimeste üldist tuju ja heaolu väljakutsuval talvisel hooajal.
Valgusinstallatsioonide paigutajate hulgas olid talunikud, teeehitajad, metsatöölised ja kalurid, kes kõik panustasid lahkelt oma aega ja varustust, et antud visioon ellu viia.
Mõttest ja visioonist realiseerinud installatsioonini
Üleskutset temaatiliste valgusinstallatsioonide loomiseks jagati sotsiaalmeedias ja see levis edasi suusõnaliselt. Idee kogus kiiresti hoogu. Kõigilt, kes oma masina algatusesse registreerisid, paluti esitada foto. Seejärel loodi Google My Mapsi abil ühine marsruut koos piltidega. Seda kaarti jagati sotsiaalmeedias ja Romantilise Rannatee veebilehel, et julgustada inimesi installatsioone sõprade ja perega külastama.
Teade sisaldas juhiseid, kuidas tagada ohutus ning millised on hästi nähtava asukohad suuremate teede läheduses, samuti praktilisi näpunäiteid. See sisaldas nõuandeid eelnevateks ettevalmistusteks – näiteks kuidas LED-valgusketid eelnevalt soojas toas kokku kerida, et hõlbustada nende lahtirullimist ja paigaldamist masinatele külmades välistingimustes. Anti ka näpunäiteid sobivate kinnitusvahendite kohta, soovitades näiteks kasutada kirjaklambreid, mis aitavad paigaldamise ja eemaldamise muuta lihtsaks ja läbi selle tagada ka tulede korduvkasutatavuse.
Sellise algatuse puhul on tehnilised väljakutsed kõige olulisemad. Paljudel osaleda soovivatel kogukondadel oli piiranguid seoses elektriühenduse kättesaadavusega valguskaunistuste jaoks ja sobivate asukohtade olemasoluga, mis on oleksid nii teelt hästi nähtavad kui ka peatumiseks ohutud. Tegemist oli ka üsna töömahuka algatusega, kuna ühe masina kaunistamine keskmiselt kahest inimesest koosneval meeskonnal võttis aega umbes 5 tundi, mis võib töö- ja pereelu kõrvalt olla märkimisväärne ajakulu.
Kõik valgusinstallatsioonid loodi täielikult vabatahtliku tööga ja ilma igasuguse välise rahalise toetuseta. Installatsioonideks kasutati masinaid, mis oleksid talvisel ajal muidu seisnud tühjalt (põllumajandustehnika, ehitusmasinad, kalapaadid jne) ning vanemaid ja juba amortiseerinud masinaid, mida enam ei kasutata. Valgustuseks kasutati energiasäästlikke LED-valguskette – osa neist oli korduvkasutatud 2022. aastal ja osa äsja kogukonnaliikmete poolt lisamasinate jaoks ostetud. Need uued tuled on ette nähtud igale masinaomanikule tulevikus korduvaks kasutamiseks. Iga masin kaunistati omaniku poolt unikaalselt, mille tulemuseks oli hulk erinevaid loomingulise eripäradega installlatsioone.
Energiatarbimise minimeerimiseks eelistati valguskettidena ülitõhusaid LED-tulesid. Kohalikud arvestasid ka valgusreostuse ja selle mõjuga elusloodusele. Valgusmõju vähendamiseks ja energia säästmiseks varustati enamik installatsioone taimerlülititega, mis vähendasid veelgi energiakulu ja valgusreostust, töötades ainult pimedatel tundidel. Kõik kasutatud tuled, kinnitusklambrid ja muud materjalid on korduvkasutatavad ning on nüüd hoiustatud, oodates järgmist üritust ja uusi loomingulisi ideid.
Alates veebruarist, mil päevavalguse tunnid järk-järgult pikenevad, muutuvad inimesed aktiivsemaks, masinad käivitatakse taas oma ettenähtud otstarbeks, kalurid naasevad merele ja teede ehitamine jätkub.
Eesmärk sai edukalt täidetud
Algatuse peamine eesmärk oli tuua elanike talvehooaega veidi rohkem rõõmu. Sellel oli selgelt positiivne mõju, julgustades inimesi minema välja ja olema aktiivsed aasta kõige pimedamal ajal – perioodil, mil nad tavaliselt püsiksid kodus ja oleksid vähem kaasatud ümbruskonna tegevustesse.
Algatuse elluviimisse panustasid vabatahtlikult ligi 30 inimest. Kaunistati kokku 12 masinat, sealhulgas erinevad traktorid, kalapaadid, teehöövel, roomikmasin ja laadur. Kuna algatus kasvas välja otse kohalikust kogukonnast, ei kogutud külastajate andmeid. Ometi märkasid osalejad, et võrreldes 2022. aastaga oli installatsioonide külastajaid ja pildistajaid oluliselt rohkem. Google My Mapsi marsruut kogus üle 2700 vaatamise ning postitus Romantilise Rannatee Facebooki lehel sai 10 korda rohkem vaatamisi kui nende keskmine postitus.
Valgusinstallatsioone külastanud elanike tagasiside oli ülimalt positiivne. Lisaks meelitas idee uudsus piirkonda palju külastajaid kaugemalt – eriti lähedalasuvast Pärnu linnast. Sellest tulenevalt võib oletada, et suurenes ka kohalike kohvikute ja poodide tulu madalhooajal. Külastajate arv valgusinstallatsioonide juures ületas kaugelt loojate esialgseid ootusi, mis näitas, et peamine eesmärk – innustada inimesi välja tulema ja olema aktiivsemad – sai täidetud ning seda oodatust palju edukamalt.
Rasketehnika Romantilisel Rannateel valiti peamiselt turismiettevõtjaid ühendava MTÜ Destination Pärnu poolt „Aasta Turismitoode 2024/2025“ tiitli vääriliseks.
„Sõites pimedal õhtul koju, möödusin just sellest traktorist, mille olin ise kaunistanud, ja nägin selle ümber mängimas väikest laste seltskonda koos oma perega, rõõmust naeratades. Just selline hetk muudab päeva tõeliselt heaks – isegi pika ja pimeda hooaja jooksul. Ja ma usun, et paljudel projektis osalenutel on sarnaseid positiivseid emotsioone.“
Alo Tomson, idee autor
Õppetunnid ja soovitused
Peamine õppetund on see, et selliseid algatusi tuleks planeerida pikemalt ette, eriti kohalike teenusepakkujatega seoses, nii et restoranid ja kohvikud oleksid avatud sobivatel aegadel kaugemalt reisivatele külastajatele. See on eriti oluline nädalavahetustel. Samuti, kuna lühikesed päevad ja pikad pimedad õhtud saabuvad enne esimest adventi ning inimeste fookus nihkub pärast seda, oleks kasulik installatsioonid üles panna ja käivitada enne seda perioodi.
Kuigi installatsioonid olid eelkõige mõeldud elanikele ja neid reklaamiti kohalike kanalite kaudu, näitas kogemus laiema reklaami väärtust. On selgelt näha, et huvi sellist algatust külastada väljastpoolt piirkonda oli suurem kui algselt eeldati.
Konkreetsed plaanid järgmiseks hooajaks on veel kindlaks määramata. Kuna tegemist on kogukonnapõhise sündmusega, sõltub selle kordumine ja formaat suures osas masinaomanike motivatsioonist ja valmisolekust üleskutsega uuesti kaasa tulema.
The post Rasketehnika romantika jõudis Green Destinations Top 100 edulugude hulka appeared first on Visit Pärnu.
]]>