Eesti staažikaima mööblitootja ja sisustuslahenduste pakkuja AS Standard juhatuse esimehena asub tööle Ottomar Tamm, kes võtab märtsis teatepulga üle seniselt juhilt Jonatan Karjuselt.

Uue juhatuse esimehena alustav Ottomar Tamm on seni Standardis juhtinud müügiosakonda, olles samal ajal ka juhtkonna liige. Ta on andnud märkimisväärse panuse ettevõtte kiiresse kasvu ning projektiäri mahtude jõulisesse kasvatamisse.

„Mul on suur au võtta üle Standardi juhtimine ettevõtte jaoks nii põneval ja dünaamilisel ajal. Kogu meeskonna senine ühine pingutus on viinud meid tugevasse positsiooni. Plaanin uues rollis hoida fookust meie senisel edulool – keerukate suurprojektide kvaliteetsel teostamisel ja kliendisuhete arendamisel. Meie eesmärk on jätkata Standardi kasvatamist ja kindlustada oma positsiooni usaldusväärse partnerina nii Eestis kui ka piiri taga,“ lausus Ottomar Tamm.

Pärast restruktureerimist on Standard kolme aastaga kasvatanud käibe 3,8 miljonilt eurolt 10,8 miljoni euroni ning jõudnud 2025. aastaks positiivse äritegevuse tulemini. Ettevõte ekspordib oma toodangut ligi 20 riiki.

„Üha suurem osa Standardi tuludest tuleb täna ekspordist. See ei tähenda lihtsalt mööbli müüki üle piiri, vaid terviklahenduse pakkumist. Juhime kliente läbi keeruka sisustusprojekti – alates nõustamisest kuni tollimise ja paigaldusteenusteni – ükskõik millises maailma paigas,“ lisas Tamm.

Standardi tugevat positsiooni turul ja rahvusvahelist haaret illustreerivad ka viimase aasta märgilised projektid. Nende hulka kuuluvad näiteks Tallinna uus maamärk Swedbank Arter, esinduslik KÄMP hotell Helsingis ja Sokos Vaakuna Hämeenlinnas, aga ka bürood Saudi Araabiast Mehhikoni. Lisaks mitmed auhinnatud avalikud hooned ning kruiisilaevad, mis seilavad maailma eri paigus.

Ettevõtte senise juhatuse esimehe Jonatan Karjuse volitused kehtisid kolm aastat, lõpptähtajaga tänavu aprillis. „Need kolm aastat on olnud Standardi jaoks pöördeline taassünni aeg. Mul on hea meel, et ettevõte on taas kindlal kasvukursil ning et mul oli võimalus anda oma panus selle väärika organisatsiooni uude peatükki. See teekond on olnud äärmiselt nõudlik ja nüüd, kui Standard seab fookuse üha enam projektiärile, vajab ettevõte värsket energiat. Minu jaoks on õige aeg juhtohjad edasi anda,“ sõnas ametist lahkuv Jonatan Karjus.

Kui varem oli Standardi juhatus üheliikmeline, siis edaspidi tegutseb ettevõttes kaheliikmeline juhatus. Teise juhatuse liikmena asub ametisse Mihkel Martin, kellel on Standardis 10-aastane kogemus. Varasemalt on ta täitnud ka juhatuse liikme rolli ning töötanud mitmetel teistel olulistel ametikohtadel. Nõukogu jätkab samas koosseisus: Avo Kivimaa, Aavo Kokk ja Priit Tamm.

AS Standardist: AS Standard on Eesti üks staažikamaid ja tuntuimaid sisustuslahenduste pakkujaid, mille ajalugu ulatub aastasse 1944. Ettevõte on spetsialiseerunud hotellide, ühiskondlike ruumide, büroode ja kruiisilaevade sisustamisele, pakkudes lisaks mööbli tootmisele ka terviklikku projektijuhtimist ja paigaldust. Standard on tugeva rahvusvahelise haardega ettevõte, mille toodangut ja erilahendusi eksporditakse täna ligi 20 riiki üle maailma.

2011. aastal Kopenhaagenis loodud ja tänaseks globaalseks kasvanud mööblibrändi NORR11 peadisaineri Kristian Sofus Hanseni ning kommerts- ja tegevjuhi Iben Wistrup Schwaneri sõnul juhib nende tööd eelkõige sisetunne, kusjuures disainiprotsessi keskmes on uudishimu ja avastamisrõõm.

Kristian Sofus Hansen meenutab, et alustas 2011. aastal õpinguid Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias arhitektuuri ja disaini erialal. Kuna teda paelusid eriti hoonete peened detailid ning mööbli ja objektide väikesed nüansid, valis ta magistriõpinguteks ruumidisaini. Selle käigus õppis ta aasta aega Jaapanis Kyoto tehnoloogiainstituudis, kus keskenduti disainile ja detailide tundmaõppimisele. Magistriõpingute ajal suundus ta praktikale NORR11-sse ning pärast 2016. aastal lõpetamist kutsuti ta ettevõttesse tagasi koostööd tegema. Selgus, et neil oli sarnane mõtteviis ja omavaheline hea klapp tekkis kohe.

Jaapani õpinguid meenutades tõdeb Kristian, et see periood mõjutas teda eelkõige detailide mõistmise ja mööbli puidust liitekohtade arendamise osas. Jaapani disainis on kõik detailides, samas on mööbel ja objektid puhta ning minimalistliku joonega. Ometi peitub selles alati väike omapärane nüanss – olgu see mõra või mõni muu ootamatu element. Just seda “twist’i” kasutab ta ka täna oma loomingus, olgu tegu laua või tooliga – alati on midagi üllatavat.

Iben Wistrup Schwaner meenutab, et algusaastatel kirjeldasid nad oma brand statement’is NORR11 stiili kui aasiapärast, eriti jaapanipärast. Hiljem avastasid nad aga art déco ja teised suunad, mistõttu ei tundunud enam õige piirduda ainult Aasia esteetikaga. Tänaseks on nende bränd pigem rahvusvaheline, ammutades inspiratsiooni nii New Yorgi pilvelõhkujatest kui ka teistest arhitektuursetest mõjutustest. NORR11 puhul ei räägi me enam ainult Aasiast, vaid paljude erinevate kultuuride sulamist.

Kristian selgitab, et Jaapani mõju ei tähenda tingimata jaapanipärast välimust, vaid pigem teatud töömeetodit. Toodetes leidub viiteid eri kultuuridele, mida nad tõlgendavad omal moel. Lõpptulemus jääb aga vaatamata mitmekesistele mõjutustele selgelt skandinaavialik.

Ibeni sõnul teevad nad koostööd vaid oma in-house disaineritega, mida ta peab suureks eeliseks. Kui bränd kasutab paljusid väliseid disainereid, tuleb eri stiilid hiljem ühtseks looks siduda ja see ei ole ülesanne, millega kõik hästi toime tulevad. NORR11 puhul on disainiprotsessi keskmes avastamine. Nad ei määra end rangelt, mis jätab disaineritele vabaduse ja paindlikkuse. Kui Kristian ja Tommy (Hygdahl – toim.) saavad inspiratsiooni ja uusi ideid, võib see anda kogu loomingule uue suuna. Just uudishimu ongi NORR11 brändi DNA lahutamatu osa, muutes kogu protsessi orgaaniliseks ja pidevalt arenevaks.

See on ka põhjus, miks NORR11-s antakse disaineritele üsna vabad käed. Ideid küll valideeritakse ja vahel öeldakse “ei”, kuid enamasti kõlab siiski “jah”. Disainiprotsess on pigem dialoog Kristiani ja Tommy vahel, kus loovus saab vabalt lennata. Erinevalt tavapärasest ei alga töö valmis visioonist, vaid visioon kujuneb alles protsessi käigus. Selles on midagi maagilist: saab heas mõttes “hulluks minna” ja luua midagi, mille lõpptulemust ei oska alguses ette näha. See, mis saab järgmiseks suureks asjaks, sünnib avastamise käigus. Just see lähenemine muudab nad enda sõnul üsna ainulaadseks ja eristab teistest.

Küsimusele, mis Kristianit inspireerib ja kust tema disainiprotsess tavaliselt alguse saab, vastab ta, et mõnikord on see lihtsalt tunne – nagu näiteks Studio diivani puhul. Diivanisüsteemi loomine on tema sõnul teatud mõttes nagu maastiku kujundamine, ja neil oli tunne, et just sellist toodet turul ei ole. Mõnikord saab inspiratsiooniallikaks mõni ese, näiteks vintaažileid, millest nad nopivad väikese detaili ja tõlgendavad seda omal uuel moel. Töö toimub suuresti intuitsiooni ajel, katsetades ja vaadates, mis päriselt toimib.

Iben sekundeerib, et töötab samuti väga intuitiivselt. Sageli otsustab ta toote puhul mitte maitse, vaid tunde järgi – ja mitte isikliku tunde, vaid selle järgi, kuidas ese sobitub brändi tervikpilti. Kõigepealt tuleb tunne, tehniline pool järgneb alles hiljem. NORR11-l on majas tugev tootearenduse kompetents, mis võimaldab algusfaasis töötada ilma piiranguteta. Piirid seatakse alles hiljem, kui idee on saanud oma vaba lennu kätte.

Kristian märgib, et disain võib tööprotsessi käigus muutuda. Kuigi neil on alati kontseptsioon, jääb sinna teadlikult palju ruumi avastamiseks. See teeb protsessi põnevaks ja võib viia ootamatute lahendusteni. Samas on olemas ka piirangud –  näiteks tähtajad. Vastasel juhul võikski ideedele lõputult ringe teha. Ühel hetkel tuleb lihtsalt otsustada: nüüd on toode valmis.

Küsimusele, mis on disainiprotsessis suurim väljakutse, vastab Kristian, et see on mööbli konstruktsioon. Kuna nad julgevad vormidega mängida ja kasutavad palju ümaraid ning orgaanilisi jooni, on pehme mööbli puhul konstruktsiooni saavutamine eriti keeruline. Tihti seisneb väljakutse tasakaalu leidmises mööbli esteetika, funktsionaalsuse, mugavuse ja ergonoomilisuse vahel. See on tema jaoks üks peamisi fookusvaldkondi ning loomulikult tehakse selleks palju prototüüpe ja teste.

Iben lisab, et üks piirangutest on ka nõuded ja reeglid, sest kuna nad toodavad palju lepingulist mööblit kontoritesse ja avalikesse ruumidesse, tuleb kasutada spetsiifilisi materjale, näiteks kroomi. Kuigi nad kaaluvad ka teisi materjale, meeldib neile kroomi välimus väga. Samas seab materjalivalik vahel piiranguid ning võib takistada vaba ja loomingulist protsessi.

Küsimusele, miks just Taanist on tulnud nii palju silmapaistvaid disainereid, vastas Kristian, et suurt rolli mängib pikk ja rikkalik pärand. Mitmed põlvkonnad taanlasi on kasvanud üles mööbli keskel, mis on kujunenud disainiklassikaks. Iben lisab, et paljudel on kodus PH 5 valgusti – see 1958. aastal Taani disaineri Poul Henningseni loodud ikoon on seal nii tavaline, et brändina sellises keskkonnas tegutseda ei ole alati eelis, pigem vastupidi. Taanlaste kodudes leidub palju klassikuid, olgu selleks näiteks 1968. aastal Piet Heini, Arne Jacobseni ja Bruno Matthsoni loodud „Superellipse“ laud või Arne Jacobseni 1958. aasta „The Egg“ tugitool. Sama lugu on itaallastega, kes hindavad „õigeid“ mööbliesemeid ning eelistavad kodumaist disainiklassikat. Seetõttu on uutel brändidel keeruline nendel turgudel läbi lüüa, kus on pikk ja tugev mööblitraditsioon. NORR11 ostjad Taanis on sageli julged esimesed, kes soovivad välja paista ja olla teistsugused. Kuigi Taani turg ei ole nende jaoks suur, on põlvkondade vahetudes toimumas muutus: uus generatsioon ei taha enam elada samade mööbliesemete keskel, mis olid nende vanavanematel. Paljudes poodides on esindatud samad brändid, mis on muutumas veidi igavaks ega paku midagi uut ega trendikat. Uus põlvkond annab aga ruumi uutele brändidele nagu NORR11.

Mis puudutab mööbliesemete klassikuks saamist, siis Ibeni sõnul on seda võimatu ette ennustada. Mööblit luues ei saa eesmärgiks seada „loon nüüd klassiku“. Seda näitab alles aeg. Nemad ise keskenduvad pigem ägeda ja mõjusa disaini loomisele ning edukusele selle müümisel.

Kristian tõdeb, et on keeruline välja tuua vaid üht või kaht disainerit, kes talle eeskujuks on ja keda ta imetleb. Inspiratsiooni ammutab ta nii arhitektidelt, sisearhitektidelt kui ka maalidelt ja skulptuuridelt. Samuti reisib ta palju ning saab ideid näitustelt ja klassikalisest arhitektuurist.

Küsimusele, kui oluline on selles valdkonnas trendide järgimine ja kuidas neisse suhtuda, vastab Kristian, et ta eelistab mitte kasutada sõna „trend“. Pigem räägib ta õhusolevatest ideedest, millele nad püüavad vähemalt kaks aastat ette töötada, ennustades uusi suundumusi. Tommy, kelle taust on moetööstuses, omab väga head nina uute trendide äratundmiseks. Seetõttu on nende disaini- ja turustamisprotsess üsna lühikese lõtkuga. Tavaliselt kulub disainist lansseerimiseni vaid aasta-poolteist. Enamik brände tegutseb arendusfaasis kolm aastat, mis tähendab, et neil on suurem risk oluline momentum maha magada.

Iben selgitab, et nad püüavad otsuseid teha võimalikult kiiresti, vältides aja raiskamist. Tootmises tuleb tihti kohandusi teha ning esimest näidist saada võimalikult varakult, sest mõne toote turuletoomise ajastus on väga oluline — muidu võib õige hetk juba mööda minna.

Iben rõhutab, et bränd peab jääma autentseks. Loomulikult arvestatakse kliendisegmentide ja turunõudlusega, kuid kõige tähtsam on jääda endale truuks – just nii leiavad nende kliendid neid üles. Nad ei saa kõigile meeldida, sest muidu kaotatakse oma brändi DNA. Oluline on brändina oma identiteet leida ja seda üles ehitada, isegi kui see aja jooksul veidi muutub.

NORR11 peamine klient on vanem põlvkond, vanuses 36–60, kes soovib läbi mööbli väljendada oma identiteeti ja hoida nooruslikku vaimu. Tõele au andes ei pruugi nooremad alati nende tooteid rahaliselt endale lubada. Muidugi ei ole kõik NORR11 tooted premium-klassist – näiteks mõned lauad on üsna kättesaadavad laiale publikule. Kõige populaarsemateks toodeteks on Studio ja Jagger diivanid, samuti Hippo Lounge ja Mammothi tugitool. Viimane on üks brändi esimesi tooteid ning suurepärane näide sellest, kuidas õige toode õigel ajal turule tuua — praeguseks on selle ümber tekkinud palju koopiaid. Selle peale võiks vihastada ja kurb olla, kuid samas aitab see originaali paremini ära tunda ja müüa.

Küsimusele, millise toote üle Kristian seni kõige uhkem on, vastas ta, et talle isiklikult meeldivad eriti Hippo Lounge tugitool ja Studio diivan, millel on väga selge ja läbimõeldud kontseptsioon. Hetkel töötab ta erinevate söögilaudade ja -toolide kallal, arendab uusi tugitoole ning laiendab diivanikollektsiooni.

Kui rääkida vabast ajast ja hobidest, siis Iben tõdeb, et tema igapäevane elu on väga kiire ja sisukas, mistõttu tal otseseid hobisid ei ole. Kui ta aga töölt puhkab, naudib ta rahulikult lugemist või köögis toimetamist. Puhkusereisidel on ta aja jooksul õppinud tööst täielikult eemal olema. Ta ütleb, et tal on JOMO (joy of missing out) ehk rõõm ilmajäämisest.

Kristian ütleb, et töö on tema kirg, mistõttu on piir töö ja vaba aja vahel tema jaoks üsna hägune. Tal on palju sõpru, kellest paljud tegutsevad samuti loovates valdkondades, näiteks muusikud. Nagu mainitud, meeldib talle ka palju reisida ja näitustel käia.

Toote disaini- ja arendusprotsess on süsteemne ja detailiderohke teekond esialgsest kontseptsioonist kuni valmistooteni, aga teinekord võib töötavate lahendusteni jõuda ka üllatuslikult ja ootamatult. Vestlus ASi Standard konstruktori Lauri Linki ja disaineri Maris Kasega avab, millised valikud ja tehnilised väljakutsed kujundavad tööstusdisaini lõpptulemust. Allpool jagavad nad oma kogemust ENDLESS ruumijagaja loomisel ning tööstuses laiemalt.

ENDLESS kapisüsteemi üks variatsioonidest. Foto: Karl Kasepõld

Kui kaua läheb aega ideest prototüüpimiseni ja sealt edasi valmistooteni ning selle tootmiseni? Milliseid üllatusi on ette tulnud?

Eks see sõltub toote keerukusest ja sellest, kui palju on teisi paralleelseid tööülesandeid tootearenduse meeskonnal uue toote arendamise ajal. Näiteks ruumijagaja ENDLESS perekonna esimesed prototüüp kapid valmisid viis kuud pärast algset ideed. Kindlasti oleks see aega lühem, kui oleks võimalus 100 protsenti ainult sellele ülesandele keskenduda. Tavaliselt, kui esimesed baasmudelid paika saab ja need turule jõuavad, siis areneb nende ümber veel lisatooteid või mooduleid, mis annavad tootele juurde lisa funktsionaalsust ja väärtust.

Mõned kavapunktid mis selles etapis tuleks läbida.

• Idee unikaalsuse kontroll
• Materjalide valik
• Konstruktsioonilised joonised spetsifikatsioonid
• Hinnapäringud ja tootehinna kalkuleerimine
• Toote pildid, renderdused
• Paigaldusjoonised
• Pakendamise teemad

Üllatuste poolest ei tasuks alahinnata esimest kavapunkti. Võib juhtuda, et disainer ärkab hommikul üles ja pähe on tulnud geniaalne idee ning kui hakatakse toodet juba arendama ja jooniseid tegema selgub, et kuskil maailma otsas on keegi juba sama ideega välja tulnud ja sarnast asja juba toodetakse.

Kui palju muudatusi tuleb teha võrreldes esialgse ideega ja kuidas need on mõjutanud projekti eelarvet? Või teie kogemustepagasi juures enam üllatusi ei esine?

Eks vahest tuleb kompromisse teha mõlemas vaates. Näiteks ENDLESSi kappide disaineri algsel ideel oli kapi küljed arvestatud püstiste kumerate servadega R20 mm, mis pindala mõttes oleks moodustanud kogu kapi sirgest fassaadist ainult üliväikese osa. Kuna tavapärast mööbliplaati sedasi painutada poleks saanud, oleks pidanud selle raadiusega serva pärast mängu tooma palju kallima painduva kõrgsurve laminaadi ja seda ka enamusel sirgetel pindadel. Sellega oleks tekkinud uued probleemid, et nende materjalide dekoorid poleks kattunud juba varasemate laomaterjalide dekooridega.

Samuti toote hind oleks tulnud meeletult suur ja lattu oleks pidanud varuma väga palju uusi materjale kõikides värvitoonides. Tänu sellele probleemile tekkis poole arenduse pealt uus mõte, et kui küljekilbi servad teha hoopis kandilised, nii nagu ukse servad, siis saab need teha ühesuguste mõõtudega tavapärasest mööblikilbist ja tekitada modulaarne vahetatavate kilpidega kapi süsteem, mida algselt plaanis ei olnudki. Sellest nn „probleemist“ kujuneski välja tänane ENDLESSi põhiloogika, et kasutajad saavad tõsta lõpututes mustri variantides kapi uksi küljekilpideks või küljekilpe tagaseinteks või vastupidi.

Mööblil on nii esteetilised kui ka funktsionaalsed nõuded. Kellel on suurim sisuline roll selles, milliseks toode lõpuks kujuneb – kas tellijal, ettevõtte ärilistel eesmärkidel või tööstusdisaineril?

Toote kujundamine on meeskonna töö. Insenerina pööran ise rohkem tähelepanu toote funktsionaalsusele, toimivuse- ja tootmis- sõbralikkusele. Kui tellija plaanib omale muretseda lumivalge istmekangaga diivanit, siis me ikka nõustame, et määrdumise mõttes see kuu aja pärast nii kena enam välja ei näe nagu kuskil ilusal kataloogi fotol. Või soovitakse näiteks klapplaua serva metallist õhukest käepidet, mis kinnises asendis justkui toimiks ja kõik näeb ilus ning tore välja aga avatud asendis põhjustaks selline alla lastud teravate nurkadega klapplaud tõenäoliselt vigastusi eriti, kui ruumis pisikesed lapsed ringi jooksevad.

Toote geomeetrilise kuju ja värvide „meeldimise“ teemad on erinevatel inimestel nii erinevad. Neid saab mõõdetavaks muuta alles piisavalt suure hulga inimeste arvamusi küsitledes. Näiteks mingi perioodi jooksul müüginumbrite ja värvitoonide infot kokku kogudes. Selljuhul on tulemuseks mingi keskmine meeldimise number, mis ei pruugi üksikule indiviidile sobida.

Mööbli värvidega on ka see teema, et neid ei saa ka ainult tootepõhiselt vaadelda. On olnud olukordi, kus olen valgel taustal üksikut toodet modellerides imestanud, et miks disaineri on sellised imelikud värvi või veidrad geomeetria valikud teinud. Ja alles hiljem, kui projektijuht on valmis tootest objektilt pilte saatnud, kus toode paikneb juba oma ettenähtud keskkonnas, teiste materjalide, seinte ja põranda toonidega koos olles, siis olen alles aru saanud, kuidas see toode ilusti oma ümbruskonnaga kokku sobitub. Seetõttu on disaineritel oluline roll suure pildi nägemisel ja milline on selle ruumi, kui terviku tulevane emotsioon.

Maris Kase: Tööstusdisaineri roll on leida funktsionaalseid lahendusi, mis arvestavad ettevõtte tootmistehnoloogiaga ning kasutajate vajadustega. Meie jaoks on oluline jälgida kontorikeskkonna trende ja ootusi. Näiteks on kontorites vähenenud hoiustamise vajadus ja ENDLESS pakub lahendust ka ruumijagajana. Vildist paneelid ja taimekastid võimaldavad luua poolprivaatseid keskkondi, sest rohelus kontoris loob värskendava ja inspireeriva keskkonna.

Kas eelistate töötada in-house disaineritega või kaasata väliseid disainibüroosid? Mis põhjustel?

Oleme tooteid loonud mõlemal viisil. Väliseid partnereid kasutades on ideed rohkem mitmekesisemad ja nii on võimalik sattuda väga lahedate ning põnevate ideede otsa. Miinus pool on aga see, et tehase tootmisega ja laomaterjalidega ning seotud võimekused ja tehnoloogilised piirangud pole välistel disaineritel nii väga teda ning seetõttu ajaliselt venib arendusperiood pikemaks ja on vaja teha rohkem kohendusi, et algideed oleks võimalik tootmiskõlbulikuks vormida.

Millised on teie suurimad väljakutsed uue mööbli arendamisel ja turule toomisel?

Tihtilugu on keerukamad olukorrad on need, kus esimeste toodete arendamisega on vaja teha vaja suuri kulutusi. Need on tavaliselt sellised tooted, kus on tegemist, kas painutamise või valutehnoloogiaga, mis eeldavad kalleid vorme. Nende puhul on peab juba esimene prototüüp üsna paigas olema, sest kui pärast on vaja mõnda millimeetrit muuta, on vaja teha uus kallis vorm ja kui lõpuks selgub, et toote kuju on selline, et see vähestele meeldib siis taandub pressvormide kulu ainult üksikutele esimestele toodetele.

Mida soovitaksite oma kogemuse põhjal teistele ettevõtetele, kes on alles oma toote- või arendusprotsessi alguses?

Lauri Link: Mõelda läbi tegurid, mis on nn konstandid ehk asjad mida te lihtsalt muuta ei saa. See aitab piiritleda lähteülesannet paremini.

Maris Kase: Lähteülesande püstitamiseks aitab kasutajate vajaduste ja konkurentide analüüs. Innovaatiline disain loob alati turueelise ja kui toode räägib lugu, siis on see kasutajatele arusaadavam ja meeldejäävam. Samuti on oluline toodet võimalikult varajases faasis prototüüpida ja kasutajatega testida, sest klientide tagasiside võimaldab luua tooteid, mis vastavad sihtrühma tegelikele vajadustele.

Küsida palju õigeid küsimusi ja üritada neile vastuseid leida.

Miks see toode teistest eristub?

Mis probleeme see toode lahendab?

Milline on parimate omadustega materjal selle toote tegemiseks?

Millises keskkonnas see toode olema hakkab?

Loe ka põhjalikumat artiklit tööstusdisainist, kus on muu hulgas ära toodud Standardi kogemus, kuidas ettevõttesisene protsess disaini kujundab.

Artikkel ja intervjuu ilmusid 9. aprillil 2025 Eesti Disainikeskuse blogis

Nii nagu on muutunud töötegemise viisid, on märkimisväärset arengut läbimas ka kontorid. Ettevõtted mõtestavad oma tööruume ümber, kujundades neid uusi väärtuseid silmas pidades – alates paindlikkusest ja koostööst kuni jätkusuutlikkuse ning töötajate heaoluni välja.

Standardi esindussalongi kontoriala on sisustatud ettevõtte enda toodanguga, lisaks on seintel valik kaasaegset kunsti Eesti autoritelt, lisades töökeskkonnale karakterit, kodusust ja intuitiivsust. Sisearhitektuur: Hanna Karits Foto: Karl Kasepõld

Pärast mitmeaastast kodukontori ja hübriidtöö perioodi on ettevõtted üle kogu maailma võtnud fookusesse eesmärgi töötajaid kontorisse tagasi tuua, et parandada meeskonnatööd, edendada vahetut suhtlust ja produktiivsust. Viise selleks on erinevaid, ent alahinnata ei tasuks muutunud töökultuuri ja sellest lähtuvat keskkonda, mis hõlmab endas varasemast rohkem kodusest interjöörist pärinevaid elemente.

Standardi juht Jonatan Karjus sõnas, et kui traditsiooniliselt oli töökohtade kujundamisel peamiseks prioriteediks töötajate produktiivsus, siis nüüd on kontoritesse toodud erinevad mugavused, mis toetavad nii tööd kui üldist heaolu. „Kaasaegne kontor on kõikehõlmav keskkond, mis toetab innovatsiooni ja tugevdab ettevõtte kultuuri ning kus töötajad saavad kogu päeva jooksul liikuda sujuvalt koostöö, keskendumist vajava töö ja lõõgastustegevuste vahel,“ selgitas ta ja lisas, et ruumide planeerimisel tähendab see privaatsete alade loomist puhkamishetkedeks või vaikseks keskendumiseks, ergonoomilist sisustust ning juurdepääsu loomulikule valgusele ja rohelusele.

Advokaadibüroo TGS Baltic sisustamisel on kasutatud muu hulgas Standardi efektset, multifunktsionaalset ja paindlikku ruumijagajat Endless, mis koosneb kinnistest kappidest, riiulitest ja lillekastidest. Standard aitas koostöös partneritega sisustada kogu TGS Baltic kontori nii lahtise kui erimööbliga. Sisearhitektuur: Superellips Foto: Karl Kasepõld

Nii jätkub ka sel aastal biofiilse disaini trendi võidukäik, mis hõlmab loomuliku valguse, roheluse, orgaaniliste mustrite ja looduslike materjalide maksimaalset kasutust. Taimedega kaetud seinad, katuseaiad, siseõued, toataimed ja loodusest inspireeritud kunstiteosed on vaid mõned biofiilsed elemendid, mida tööruumidesse lisatakse. Uuringud näitavad, et biofiilne disain suurendab töötajate produktiivsust, loovust ja  rahulolu, kuna see puudutab loomupärast inimlikku sidet loodusliku keskkonnaga. Boonusena võimaldab biofiilne disain luua ainulaadset brändingut ja esteetikat.

Möödumas on fikseeritud töökohtade ajad. Standardi juhi sõnul võimaldavad modulaarsed kontorimööblisüsteemid töökohtade paigutusi ümber tõsta ja koostöötsoone luua. „Teisaldatavad seinad, akustilised vaheseinad ja multifunktsionaalne sisustus pakuvad paindlikkust ruumide kiireks kohandamiseks,“ selgitas ta ja lisas, et nii saab alasid hõlpsasti muuta suurteks ühiskasutatavateks tsoonideks või eraldada poolprivaatseteks nurkadeks. Karjus märkis, et hot-desking ja jagatud lauad annavad töötajatele vabaduse valida, kus nad iga päev töötada soovivad ja see annab võimaluse muuta ruumi vastavalt meeskonna muutuvale dünaamikale ja vajadustele.

Repligen Estonia avatud planeeringuga kontori sisekujundus on biofiilse disaini kasutamise suurepärane näide, kuhu on toodud toataimedega rohkelt rohelust. Repligeni uue kontori sisustas kontorimööbliga Standard. Sisearhitektuur: Kätlin Ölluk ja Marita Mätas (AERIS) Foto: Karl Kasepõld

Kaasaegne kontor seob sujuvalt inspiratsiooni ümbritsevast ja oma sisemisest identiteedist, luues tervikliku keskkonna, mille üle töötajad võivad uhkust tunda. Nii toovad ettevõtted üha enam oma kontoritesse näiteks kohalike kunstnike töid, mis muudavad asise iseloomuga ruumi intuitiivsemaks, kodusemaks ja inspireerivamaks. „Seda trendi oleme järginud ka Standardi kontor-showroomis, kus hetkel on seintel värske kunstivalik erinevatelt kohalikelt autoritelt,“ sõnas Karjus ja rõhutas, et samuti on edumeelsemate ettevõtete eelistus kasutada oma kontori sisustamisel kodumaist toodangut, toetades seeläbi muu hulgas kohalikku disaini ja ettevõtlust. „Läbimõeldud ja inspireeriv keskkond tõstab töötajate õnnetunnet ja vähendab stressi – see on teada-tuntud trend, mis ei lähe kunagi moest,“ sõnas ta.

Artikkel ilmus 5. märtsil 2025 Eesti Ekspressi eriväljaandes Ärikinnisvara ja -haldus

Alates sellest aastast peavad suur- ja börsiettevõtted oma keskkonna- ja ühiskonnamõjud avalikustama. See on üks esmastest sammudest kliimamuutuste vastu võitlemisel, mille aluseks on 2015. aastal ÜRO-s vastu võetud Pariisi kokkulepe.

Standardi tegevjuht Jonatan Karjus ütleb, et ettevõte konkureerib rahvusvahelisel premium turul ning sealsete klientidega koostöö eelduseks on jätkusuutlik teguviis, mis hõlmab ka Standardi tootmishoone üleminekut taastuvenergiale. Intervjuus avab ta, kuidas nad on jõudnud rahvusvahelisel tasemel suurte tehinguteni ning millel baseerub Standardi edu täna.

Standard on pika traditsiooniga tuntud kaubamärk, milline on teie fookus ja suund?

Standard sai äsja 80 aasta vanuseks ning oleme üks väheseid järjest nii pikalt tegutsenud ettevõtteid Eestis. Oleme valmistanud selle aja jooksul väga erinevat mööblit – lastevooditest kontorimööblini. Küllap lugeja jaoks tuntuimad Standardi tooted on Eva diivan ja sektsioonkapid, mida leiab veel tänagi mitmetest kodudest, kuid väljaspool teatakse meid eelkõige hotellide sisustajana. Standard on sisustanud üle 100 hotelli ligi 30 riigis. Üks põnevamaid hiljuti valminud projekte on butiikhotell keset Islandi tühermaad.

Viimasel ajal tegeleme eelkõige äriprojektidega, milleks on kruiisilaevade, hotellide, büroode ja koolimajade sisustamine. Pakume täisteenust – hangime, toodame ja paigaldame mööblit ning mõtleme kaasa sisekujunduse väljakutsete lahendamisel. Keskendume välisturgudele, kuid pakume samu teenuseid ka Eestis.

Tootmine on paratamatult keskkonda kahjustav tegevus, kuidas vähendate oma jalajälge?

Sunlyga liitumine oli esimeseks sammuks pärast roheauditi läbimist, et oma jalajälje vähendamise suunas liikuda. Nägime väga selgelt, et energia osakaal Standardi heitmest on väga suur. Ostetud elektrienergia moodustas Standardi jalajäljest 6,3 protsenti. See oli kõige lihtsam asi, mida kiiresti parandada. Meie tehas asub Kosel ning seal kasutamegi distantsilt nii päikest kui tuult energia saamiseks.

Tehases meil ülejääke praktiliselt ei teki. Tootmises on meil kaks olulist suunda: kasutame jääke teistes toodetes või kütame nendega oma hoonet selleks spetsiaalselt kohandatud ja filtersüsteemidega varustatud biokatla abil. Lisaks kasutame võimalusel materjale, mis on keskkonnasõbralikumad. See eeldab kliendiga head koostööd ning kliendi panust, kuna need materjalid on kallimad.

Miks valisite partneriks just Sunly ning kuidas on koostöö sujunud?

Sunly on progressiivne ja innovaatiline ettevõte ning meile on oluline, et nad mõtlevad kaasa ja pakuvad läbimõeldud teenuseid. Sunly annab meile tagasiside, millist energiat ja kui palju me kasutame. Tänu sellele saame paremini aru, mida taastuvenergiate kasutamine täpsemalt tähendab. Näeme, kui palju süsinikheidet me tänu liitumisele kokku hoidame ning seda on võimalik lihtsate vahenditega klientidele tagasi kuvada. Need on ettevõtte turunduse jaoks olulised tegevused – mitte ainult tarbida rohelist energiat, vaid kommunikeerida seda nii laiemalt kui ka ettevõttesiseselt. Varasemalt oli meil börsipakett ja see ei andnud head ülevaadet, millistest allikatest meie energia pärineb. Meil on esimene kuu käimas ning jaanuarikuu raport just valminud.

Kui teadlikud on teie kliendid – kas Sunlyga liitumine aitab teil enda ettevõtet paremini turundada ja konkurentsis püsida?

Jah, ikka. Kliendid küsivad, milline on meie plaan ja kuidas me suudame olla keskkonnasõbralikum ettevõte. Otseselt ei küsita, et kas me kasutame rohelist energiat, kuid vaadatakse ettevõtte CO₂ heidet tervikuna. Näiteks oleme Soomes lõpetamas hotelliprojekti rahvusvahelisele ettevõttele, kus klient küsib projekti CO₂ heite suurust. Peame selle välja arvutama nii toodete, transpordi kui paigalduse osas. Kuna toodete ja transpordi energiakulu on suhteliselt suur, siis on seda ka roheenergia kasutamise mõju. Taastuvenergiate kasutamine annab meile oluliselt parema tulemuse.

Just rahvusvahelised suurkliendid küsivad seda infot, kuna neil on börsiettevõtetena raporteerimise kohustus. Hakkame seda suunda järjest enam nägema ka riigihangetel nii Eestis kui välismaal. Meie rahvusvahelisele kliendile, kelle jaoks oleme üks kolmest tarnijast maailmas, ning kellele teeme Mehhikosse, Jordaaniasse ja Saudi-Araabiasse kontoreid, peame igal aastal raporteerima, kuidas suudame 2030. aastaks oma heitmeid vähemalt poole võrra vähendada.

Ka meie hakkame oma tarnijatelt, nii materjalimüüjatelt kui allhankijatelt, seda infot järjest enam küsima, et oma kalkulatsioone teha.

Kas muutus on kajastunud Standardi müüginumbrites?

See alles hakkab kajastuma. Meie jaoks on tugev müügiargument, et konkurentidega võrreldes on meie toodetel väiksem jalajälg. Materjalidega on keerulisem pakkuda keskkonnasõbralikumaid tooteid samas suurusjärgus hinnaga, kuna keskkonda vähem kahjustavad materjalid on üldjuhul kallimad. Tootmisprotsessis on võimalik rohkem ära teha, sest taastuvenergia ei ole täna börsipaketist oluliselt kallim. Valisime Sunly, sest rahaliselt me ei kaota, kuid saame pakkuda oluliselt suuremat väärtust ning klientidele on see oluline.

Mis on edaspidi plaanis, kuidas jätkate rohelist suunda?

Roheenergiate kasutamine on oluline tugisammas, aga peame vaatama, kuidas Standard saaks liikuda kauakestvate toodete ja keskkonnasõbralikumate materjalide suunas. Me ei konkureeri enam odavate hotellide seas, teeme pigem keerukamaid 5-tärni hotelle ning just premium turul tuleb ettevõtte jätkusuutlikkus eredalt välja.

„Standard AS näitab eeskuju, olles üks juhtivaid ettevõtteid, kes on astunud sammu rohelise tuleviku suunas. Ettevõtte otsus hakata kasutama rohelist energiat ei ole mitte ainult keskkonnasõbralik, vaid see annab ka selge sõnumi, et jätkusuutlikkus ja innovatsioon käivad käsikäes,” kommenteerib Sunly Retail juhatuse liige Siim Lääts.

Artikkel ilmus Äripäevas 4. märtsil 2025

Standard viis koostöös Rootloop’iga läbi roheauditi, mille tulemusena koostati roheteekaart. Roheaudit kujutab endast protsessi, mille raames kaardistatakse ettevõtte rohevõimekus, ärimudeli ringsus ja koostatakse rohevõimekuse tõstmise teekaart. Roheauditi läbiviimine ettevõttes on heaks lähtepunktiks fokusseeritud sammude astumisel jätkusuutliku ja ringsema äritegevuse suunas.

Roheauditi tulemusena tuvastati ja kaardistati ettevõtte rohepraktikate hetkeseis organisatsiooni ja ärimudeli tasandil ning nende arendamise võimekus tulevikus. Samuti töötati välja sisend ettevõtte keskkonnastrateegia uuendamiseks. Protsessi käigus kaardistati ka ettevõtte kasvuhoonegaaside emissioonid mõjualas 1-2 ning osaliselt ka mõjualas 3.

Standard on ettevõttena juba astunud mitmeid samme, et vähendada oma tootmise CO₂ jalajälge: taaskasutatakse oma katlaseadmete tekitatud kuuma õhku tootmisruumide kütmiseks, loobutud on põlevkivienergiast kui peamisest kütteallikast puhtamate kütuste kasuks – tootmise käigus tekkinud puitjäätmeid kasutatakse küttematerjalina, sorteeritakse oma tootmisjääke ning otsitakse pidevalt uusi viise nende kõige efektiivsemaks ja energiasäästlikumaks taaskasutamiseks.

Roheauditi tulemusel kavandati edasised arendustegevused, et vähendada veelgi oma jalajälge.

Käesoleval aastal uuendab Standard AS rahvusvahelist ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati ning ISO 14001 keskkonnajuhtimise sertifikaati. Ühtlasi luuakse tulevaks aastaks kestliku arengu strateegia, mis viiakse vastavusse ESG ja CSRD nõuetega.

Ettevõttel on plaanis taotleda FSC ja teisi keskkonnaalaseid sertifikaate, mis võimaldavad protsesse uuendada ja kommunikeerida saavutatud tulemusi laiema avalikkusega. Plaanis on arendada ettevõttesisene keskkonnamõjude hindamise kalkulaator ja juurutada zero waste poliitika.

Ühtlasi töötatakse välja vajalikud innovatsiooni ja disaini juhtimise mõõdikud ning tõstetakse organisatsioonis tootearenduse ja disaini strateegilise oskusteabe taset. Selle töö raames arendatakse välja ka minimaalse keskkonna jalajäljega tooteid.

Tootmises on ettevõttel plaanis uuendata küttesüsteeme ja paigaldada täiendav saepuru kogumissilo. Teostatakse ka energiaaudit ning minnakse üle roheenergia tarbimisele.

Standard AS viib oma jätkusuutliku tegutsemise eesmärgid ja pingutused kooskõlla Pariisi kliimaleppe 1,5°C eesmärgiga, mille kohaselt tuleb lepinguosalistel piirata globaalset soojenemist tunduvalt alla 2 °C ja teha jõupingutusi selle piiramiseks 1.5 kraadini, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse (u 1850. a) ajaga.). Standard AS annab selleks oma panuse vähendades oma tegevusest tulenevaid kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid 2030. aastaks poole võrra. Ettevõtte eesmärk on välja töötada üksikasjalik kasvuhoonegaaside vähendamise plaan, mis hõlmab skoopi 1 ja 2 ning asjakohaseid kategooriaid skoobis 3. Tulenevalt rakendatud emissioonide vähendamise plaanist, mõõdab ja analüüsib ettevõte oma KHG heitekoguseid ning raporteerib ja kaardistab tulemusi iga-aastaselt. See võimaldab vähemalt kord aastas hinnata emissioonide vähendamise plaani edusamme ning teha vajadusel plaanis kohandusi, et tagada ettevõtte püstitatud eesmärk vähendada oma tegevusest tulenevaid KHG heitekoguseid aastaks 2030 poole võrra.

Väljavalitud tegevustele koostas Rootloop OÜ ringmajanduse – ja keskkonnaekspert DNSH analüüsi, mille tulemus kinnitas, et valitud tegevused ei kahjusta oluliselt EL-i ega Eesti keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Arendustegevuste teostamine on planeeritud perioodi 2024 sügis – 2026 sügis.

Estiluslahenduste loomisel lähtub ProScreen ruumi eripäradest, kasutajate soovidest ja põhimõtetest, et ruumi seadmetega ühendamine oleks kasutajale võimalikult lihtne ja intuitiivne. Meie showroomis on võimalik tutvuda nii Ochno, Logitech, Evoko kui teise ettevõtete tipptehnoloogiaga.

All olevas videos on põgus ülevaade salongis olevast tehnikavalikust. Vaata videot ning huvi ja küsimuste korral lepi kokku külastus: tel. +372 6999468 või kirjuta [email protected]

Foto: Rasmus Jurkatam

EKA tootedisaini tööstussuuna 2. kursuse ja Standardi koostöö päädis edukate disainidega. Eesmärk oligi pakkuda kontseptsioone ning mööblit kontorite lõõgastusaladesse. Tulemusena valmis kolm prototüüpi ning neli maketti ning planšetid lahenduste kirjeldustega. 

Kursuse juhendaja, disainer Argo Tamm leidis, et “projekti kõige positiivsemaks küljeks on koostöö Eesti ühe vanima, kui mitte kõige vanema, tegutseva mööblifirmaga Standard.” Showroomi ja tehase külastus avas konteksti, mis oli eelduseks headeks tulemusteks. Kuigi tudengite lahendused tulid eranditult kõik väga tugevad, tõstis Standard neist enim esile Emili Eskeli “Kiigu” ja Erik Pirni “Maru”. “Loodan, et väljavalitud projektid ei jää sahtlisse ja Standard võtab need oma tooteportfelli”, lisab Tamm. 

Standardi juht, Jonatan Karjus: “Tootearendus ja Eesti mööblidisaini maailma viimine on Standardi strateegias olulisel kohal, et rikastada üha enam kauni, funktsionaalse ja kvaliteetse mööbliga töökeskkondi. Meil on hea meel teha koos EKA tuleviku tipptegijatega luua uuenduslikke ja läbimõeldud lahendusi. Alustame peatselt esimeste toodete prototüüpimisega, et need Standardi tootevalikusse jõuaksid.”

Projekti lõppedes nenditi koostöö edukust – nii tudengid, juhendaja kui koostööpartner jäid tulemustega väga rahule. Kursusel olnud tudengeid oli kokku kuus, lisaks tootedisaini 2. kursuse tudengitele, osalesid ka kaks välistudengit Jon Tastad ja Monika Jurikova. Projektile eelnes 2023 a. sügissemestril kasutajauuringu kursuse raames sisendi kogumine. Paula Koppeli ja Maria Vous juhendamisel uurisid tudengid, kuidas töötajaid pandeemia-aegsest kodukontori mugavusest tagasi töökeskkonda meelitada. Nii Emili Ekseli disainitud kiikdiivan kui Erik Pirni raamitud pehmetool pakub tööpauside ajal võimalust lõõgastumiseks või võimaluse vabamas õhkkonnas kolleegidega tööasju arutada. 

Tudengid tegid oma protsessist ning lõplikest lahendustest ka esitlused.

Standardi ja Eesti Kunstiakadeemia ühine tootearendus toimus EKA programmi LAETUS kaudu. “LAETUS programmi aitab ettevõtjatel luua praktilisi ja uuenduslikke lahendusi” sõnab EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski. “Tootearenduse rakendusuuringute partneriks on oodatud ka IT-ettevõtted ja digitoodete arendajad, samuti avalik sektor,” rõhutab programmi juht Karin Kiigemägi.

Foto: Rasmus Jurkatam

1.Töökohad planeeritakse seljaga käiguteede suunas

Arvutiekraanil toimuv peaks jääma töötajate endi silmadele ning paljude jaoks on väga ebameeldiv, kui nende seljatagune pole varjatud ega turvaline. Probleem kerkib eriti esile avatud kontorites, kus peaks töötajate mugavuse jaoks planeerima töökohad selliselt, et inimeste selja taga oleks liikumist ja muid häirivaid tegureid võimalikult vähe. Kui see pole võimalik, tuleks varjata seljatagune sirmide, kardinate või ruumi jagavate kapisüsteemiga.

2. Sahtlibokside aeg on läbi saanud

Ettevõtetes on oluliselt vähenenud paberimajandus ning töökohad pole enam ainuisikulised, mistõttu pole enam vaja laua all ruumi võtvaid pooltühje sahtlibokse. Peagi pole sahtliboksides piisavalt ruumi, et hoida seal oma sülearvutikotti või muid suuremad esemeid ning seega kogutakse sahtlitesse sageli lihtsalt ebavajalikke pabereid. Märksa paremini sobivad tänapäevastesse kontoristesse püstised mahutid, mis loovad ühtlasi töökohtadele eraldatust. Samuti on üha levinumad hoiukapid, kuhu on võimalik panna isiklikud asjad, mis asetsevad töökohast eraldi ja hoiavad ruumi kokku.

3. Töökoha elektriline lahendus on läbimõtlemata

Elektrilised seisulauad on paljudes ettevõtetes juba tavapärane nähtus, võimaldades päeva jooksul töötada erinevates asendites – nii istudes kui ka seistes. Sageli on aga läbimõtlemata, kuidas planeeritakse töökohtade elektrilahendus. Esmalt tuleks tähelepanu pöörata, kust tuleb elektritoide ning kas toitest jagub kõikide laudade vooluvõrku ühendamiseks. Mitut lauda üksteise kõrvale planeerides tuleks kasutada selleks ettenähtud pistikupesasid ja tekitada jadaühendus spiraalvoolukaabliga, millel on eraldi voolusisend ja -väljund pistikupesadest. Nii tekib jadaühenduste puhul turvaline vooluühendus. Kindlasti ei tohiks jadaühendust teostada kodukasutatavate pikendusjuhtmetega. Step on mõeldud seadmetele, mis on püsivalt vooluvõrgus ja pistikupesa kinnitatakse laua all olevasse kaablirenni, kuhu annab omakorda peita kõik juhtmed. Lisaks võiks laua pinnale olla dubleeritud kasvõi üks pistikupesa ja USB A&C laadija nutiseadmetele.

4. Töötooli ei tasu valida pildi järgi

Töötool on üks olulisemaid töökoha komponente, millest sõltub töötajate produktiivsus ning tervise hoidmine. Kuigi piltidel võivad paljud toolid näha ilusad välja, siis ebamugavad ja kehva ergonoomika istekohad muudavad pikad tööpäevad ebamugavaks. Seetõttu tasub töötooli valikul pidada alati nõu spetsialistiga ja proovida erinevaid toole, et valida välja töötajate jaoks kõige sobivam lahendus.

5. Kontorit värskendades või kolides ei pea alati kogu mööblit välja vahetama

Kontori kolimisel ei pea kogu sisustust nullist ostma. Selle asemel tuleks hoolikalt kaaluda ja nõu küsida, kas ja kuidas on võimalik olemasolevat mööblit värskendada, et hoida kokku kulusid ja pidada silmas ettevõtte keskkonna-alaseid eesmärke. Näiteks töölaudade jalaraamid teenivad ettevõtteid edukalt aastaid, mistõttu võib sageli üldilme värskendamiseks piisata vananenud lauaplaadi vahetamisest. Samuti on võimalik edukalt välja vahetada kapi uksi või mõnikord ka pehmemööbli kangaid.

6. Avatud lahenduste puhul tasub ruumi liigendada ja mõelda helihäiringu vältimisele

Avatud kontorite puhul võib müratase muutuda väga kõrgeks. Seetõttu tasub läbi mõelda ja uurida, kuidas ruumi käepäraste lahendustega liigendada ning seeläbi müra vähendada. Sobivateks lahendusteks on erinevad laua, lae või seina sirmid, sisseehitavad akustiliste paneelidega kaetud nõupidamisruumid, kõrge seljatoega diivanid või vaikuseboksid. Ühtlasi tasub kaaluda multifunktsionaalseid ruumijagaid, et luua lihtsalte vahenditega erinevaid töötsoone.

7. Väikeste laudade puhul võtavad monitorid valdava osa tööruumist

Tegemist on väga sagedase veaga, kus monitor võtab ebaproportsionaalselt suure osa töötaja lauast enda alla. Lihtne lahendus ruumi optimeerimiseks on kasutada monitorihoidjat, mis võib kokku hoida lausa kolmandiku laua pinnast.

8. Töökohtade valgustamine on kehvasti läbi mõeldud

Kehv valgustus töökohal mõjutab töötajate tervist, keskendumisvõimet ning üleüldist heaolu, näiteks arvutiga töötades väsivad silmad hämaras ruumis kiiremini ära ning hakkavad valutama. Hästi läbimõeldud valgustus on oluline, et inimesed püsiksid töökohustusti täites värskemana ja nende silmate tervis oleks hoitud. Mistõttu on alati mõistlik planeerida töökohad akende lähedusse, veenduda, et laevalgustid on sobiva valgustugevusega või muretseda töölauale täiendavad laualambid.

9. Kontorit ei jagata tsoonideks

Töötajatele on üha olulisem, et kontor toetaks erinevaid töö tegemise viise, kohti kuhu varjuda ja kus kolleegidega suhelda. Selleks tasub hoolikalt ruumiplaan läbi mõelda, kus võetakse vastu külalisi, kuidas lahendada sööginurk, puhkeala ja tööala.

10. Nõupidamisruumide esitlustehnika lahendus on läbimõtlemata

Paljudes kontorites kasutatase pildi jagamiseks ekraanile veel täna HDMI ühendust, kuid uuemad seadmed ja telefonid lähevad üha enam üle USB-C ühendusele. Turul on mitmeid häid lahendusi, kuidas nõupidamiste laual juhtmemajadust minimeerida ning kiiresti kuvatava arvuti pilti vahetada, näiteks Ochno ja Evocon.

Projekt “Roheauditi läbiviimine ettevõttes Standard AS (20.2.01.24-0074)” keskendub ettevõtte rohevõimekuse ning äritegevuse ringsuse hindamisele ja suurendamisele, et võtta suund madala süsinikuheitega majandamise poole.

Eesmärgiks on kaardistada organisatsiooni keskkonnamõjud ja rohevõimekus, leides võimalusi negatiivsete mõjude vähendamiseks ning rohevõimekuse tõstmiseks, et majandada oma ressursse jätkusuutlikult ning tegutseda keskkonnasõbralikult. Projekti rahastatakse 5500€-ga Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.

Projekti periood: 04.03.2024-30.08.2024.